OÜ ÖKOPESA hagi Arctic Bio As vastu võla väljamõistmiseks
aidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2020 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Arctic Bio As määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
menetluskulude
Hageja OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja Arctic Bio As (registrikood 991906002, asukoht Norra Kuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.06.2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 26.05.2016 Harju Maakohtule hagi Arctic Bio As (kostja) vastu võla välja mõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas 04.10.2019 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2020 otsusega Harju Maakohtu 04.10.2019 otsuse muutmata ja menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda.
3.Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulu oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kulud lepingulisele esindajale olid maakohtus 6776 eurot käibemaksuta (61,6x110), istungil osalemise kulu 110 eurot (1x110) ja tõlkekulu 57,91 eurot. Lepingulise esindaja kulud Riigikohtus oli 390 eurot käibemaksuta (3,25x120) ja ringkonnakohtus 1181 eurot käibemaksuta (9,083x130). Kokku olid menetluskulud 9564,91 eurot. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas 05.06.2020 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7942,42 eurot (käibemaksuga) ja viivise. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja riigituludesse menetluskulud 192 eurot.
5.Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks hageja kohtukuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot.
6.Kuivõrd kostja on välismaine äriühing, pidas maakohus põhjendatud asja läbivaatamise kuluks tõlgikulu 57,91 eurot.
7.Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnates leidis maakohus, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind maakohtus 110 eurot käibemaksuta, ringkonnakohtus 130 eurot käibemaksuta ja Riigikohtus 120 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
8.Maakohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 47 tundi 51 minutit ehk 5263,51 eurot käibemaksuta (47,85x110), mis kujunes järgmiselt: - 05.05.2016 suhtlus kliendiga 1 tund – põhjendatud ja vajaliku ajakulu, kuna tegemist oli suhtlusega enne hagiavalduse esitamist, suhtlus oli vajalik, et välja selgitada kliendi soovid ja nõude aluseks olevad vajalikud asjaolud; - 07.05.2016 materjalide läbitöötamine ja õiguslik analüüs 2 tundi – põhjendatud ja vajaliku ajakulu, kuna esindaja peab tutvuma enne hagiavalduse koostamist materjalidega ning analüüsima õiguslikult nõude alust; - 26.05.2016 hagiavalduse koostamine 4 tundi – põhjendatud ajakulu, arvestades hagi sisu ja mahtu ning lisasid; - 26.05.2016 tõlke koostamist ja suhtlust kliendiga 2 tundi ei pidanud maakohus põhjendatuks, kuna hagiavaldusega ei esitatud ühtegi tõlget ning kohtule ei ole teada, milles võis seisneda hageja esindaja suhtlus kliendiga, kui esindaja oli juba enne hagi esitamist kliendiga suhelnud 1 tund; - 01.06.2016 määrusega tutvumiseks märgitud ajakulust (18 minutit) pidas maakohus põhjendatuks 5 minutit, arvestades 01.06.2016 määruse sisu ja mahtu; - 02.06.2016 määruskaebuse koostamine 5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu;
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
04.06.2016 suhtlust kliendiga 1 tunni 24 minuti ulatuses pidas maakohus ülepaisutatuks. Kuigi kohtu hinnangul oli suhtlus kliendiga vajalik selgitamaks välja kliendi soove ja positsioone, siis käesoleval juhul leidis maakohus, et peale määruskaebuse esitamist ja enne kohtu tegevusele vastuväite esitamist võis esindajal oma tegevuste selgitamiseks kuluda kõige rohkem 30 minutit; 06.06.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades vastuväite sisu ja mahtu ning asjaolu, et kohus rahuldas osaliselt vastuväite; 08.06.2016 Harju Maakohtu määrusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 42 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades määruse sisu ja mahtu; 10.06.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 1 tund on põhjendamatu ajakulu, kuna hagejale oli teada, et kostja on välismaine äriühing ning kohus selgitas esindajale 08.06.2016 määruses tõlgete esitamise vajadust. Lisaks jättis kohus hageja 10.06.2016 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata; määruskaebuse inglise keelde tõlkimine 5 tundi – põhjendatud ja vajaliku ajakulu; 06.09.2016 kohtu tegevusele vastuväite esitamine 2 tundi on põhjendamatu ajakulu. Hagejal puudus vajadus kohtu tegevusele vastuväite esitamiseks, kuna hageja oli juba esitanud määruskaebuse; 12.09.2016 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 42 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; suhtlus kliendiga 1 tund 18 minutit on ülepaisutatud ajakulu, kuna arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu võis esindajal kuluda selle tutvustamiseks ja kliendi positsiooni teadasaamiseks kõige rohkem 30 minutit; Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2016 määrusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades ringkonnakohtu määruse sisu ja mahtu; 11.10.2016 suhtlus kliendiga 1 tund on ülepaisutatud ajakulu. Ringkonnakohtu määruse tutvustamiseks ja kliendi positsiooni teadasaamiseks võis esindajal kuluda kõige rohkem 30 minutit; suhtlus kliendiga (peale Riigikohtusse määruskaebuse esitamist) 2 tundi 30 minutit on põhjendamatu ajakulu – Riigikohtus esindas hagejat vandeadvokaat, seega puudus hageja esindajal R. Metsal suhtluseks kliendiga menetluse osas Riigikohtus. Vandeadvokaat ei ole enda esitatud arvel märkinud ajakuluks suhtlust kliendiga; Riigikohtu 29.03.2017 määrusega tutvumine 1 tund – kohus, arvestades määruse sisu ja mahtu, asus seisukohale, et määrusega tutvumiseks võis esindajal kuluda kõige rohkem 30 minutit; 12.04.2017 ja 02.06.2017 kohtule järelpärimise koostamine 12 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; 11.09.2017 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 36 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrusega tutvumine 48 minutit – kohus asus seisukohale, et arvestades kohtumääruse sisu ja mahtu võis esindajal kuluda määrusega tutvumiseks 15 minutit, kuna tegemist ei ole määrusega, kus oleks antud hagejale juhiseid ning mida hageja esindaja pidi analüüsima;
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
Harju Maakohtu 22.09.2017 määrusega tutvumine 24 minutit – kohus asus seisukohale, et arvestades määruse sisu ja mahtu ning juhiseid võis esindajal määrusega tutvumiseks kuluda kõige rohkem 10 minutit; 09.02.2018 Norra keskasutuse vastusega tutvumine 18 minutit – põhjendamatu ajakulu, kuna toimikus ei ole 09.02.2018 seisuga vastust Norra kompetentselt asutuselt; 26.02.2018 suhtlus kohtuga 18 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; 08.03.2018 tõlke koostamine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu; 07.05.2018 kohtule seisukohtade koostamine 3 tundi – põhjendatud ajakulu, arvestades seisukohtade sisu ja mahtu; kohtu 03.07.2018 määrusega tutvumine 24 minutit – kohus leidis, et arvestades määruse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määrus oli suunatud kostjale, võis hageja esindajal määrusega tutvumiseks kuluda kõige rohkem 10 minutit; 17.12.2018 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 1 tund 36 minutit – põhjendaud ja vajalik ajakulu; 04.01.2019 hageja seisukohtade koostamine 3 tundi 18 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; 04.01.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 2 tundi 18 minutit – kohus asus seisukohale, et arvestades kostja vastuse sisu ja mahtu võis esindajal kuluda seisukohaga tutvumiseks kõige rohkem 45 minutit ja seisukoha kujundamiseks 45 minutit, kokku 1 tund 30 minutit; 10.01.2019 suhtlus kliendiga 2 tundi 12 minutit – kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 1 tund, kuna üldjuhul peaks olema suhtlus kliendiga õigusteenuse tunnihinna sees, samas on esindajal vaja kliendiga suhelda, et teada kliendi positsiooni, see aga ei tähenda, et kostja kanda peaks jääma kõik esindaja mitmetunnised suhtlused kliendiga, mida kohtul ei ole ka võimalik kontrollida; 31.01.2019 kohtule seisukoha esitamine 42 minutit – kohus, tutvudes esitatud seisukohaga, selle sisu ja mahuga, asus seisukohale, et esindajal võis kuluda seisukoha koostamiseks kõige rohkem 20 minutit; Harju Maakohtu 15.02.2019 määrusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 24 minutit – kohus asus seisukohale, et esindajal sai kuluda määrusega tutvumiseks kõige rohkem 15 minutit, kuna esindajal ei olnud vaja määrusega tutvumisel kujundada seisukohta, seisukoha kujundamiseks oli esindajal aega enne määruse koostamist; 19.02.2019 kohtu nõudele vastamine 24 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; Harju Maakohtu 05.03.2019 määrusega tutvumine 1 tund – kohus, arvestades määruse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määrus oli suunatud tunnistajale, luges määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit; kostja esitatud täiendavate tõenditega tutvumine ja seisukoha kujundamine 2 tundi 42 minutit – kohus asus seisukohale, et arvestades kostja esitatud tõendite sisu ja mahtu on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 06.05.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 24 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu;
-
10.05.2019 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha kujundamine 1 tund 24 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; - suhtlus kliendiga 48 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; - 27.05.2019 määrusega tutvumine 12 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; - 08.08.2019 kohtule seisukoha koostamine 3 tundi – kohus, tutvudes esitatud seisukoha, selle sisu ja mahuga, asus seisukohale, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; - 16.08.2019 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund 30 minutit – põhjendatud ja vajalik ajakulu; - 16.08.2019 kohtuistungil osalemine 1 tund – põhjendatud ja vajalik ajakulu.
9.Ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus 9 tundi 5 minutit ehk 1181 eurot käibemaksuta (9,0833x130), mis kujunes järgmiselt: - apellatsioonkaebusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks, kliendile selgitamiseks ja vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele kulunud 4 tundi 48 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu, arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu; - vastustaja 15.01.2020 taotlusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 1 tund 24 minutit on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik ajakulu; - 22.01.2020 kohtumäärusega tutvumine 12 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu; - apellandi 05.02.2020 dokumendiga tutvumine ja seisukoha kujundamine 36 minutit on vajalik ja põhjendatud ajakulu; - kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund on põhjendatud ja vajalik ajakulu; - 12.02.2020 kohtuistungil osalemine 1 tund 5 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu.
10.Riigikohtus kantud lepingulise esindaja kulude osas leidis maakohus, et määruskaebuse koostamise ajakulu 3 tundi 15 minutit on täies ulatuses põhjendatud. Seega luges maakohus hageja lepingulise esindaja hüvitatavaks menetluskuluks Riigikohtus 390 eurot käibemaksuta (3,25x120). Määruskaebus
11.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vähendada väljamõistetavaid hageja lepingulise esindaja menetluskulusid vähemalt 1425,60 euro (koos käibemaksuga) ulatuses.
12.Maakohus ületas menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Kohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulusid ei ole osaliselt põhjendatud. Menetlusosalise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel saab arvesse võtta nii objektiivseid asjaolusid (nt menetlusdokumendid olulises ulatuses kattuvad) kui ka subjektiivseid asjaolusid (menetlusosalise tegevuse tõttu on menetlus veninud).
13.Kostja hinnangul, arvestades 02.06.2016 määruskaebuse sisu ja mahtu, võis määruskaebuse koostamise peale kuluda maksimaalselt 3 tundi, kuna hageja oli oma positsiooni jurisdiktsiooni osas varem esitanud ning seega oli tegemist sisulise menetlusliku positsiooni kordamisega Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Määruskaebuse inglise keelde tõlkimine oli ebavajalik ning seega põhjendamatu menetluskulu. Hageja on Eesti äriühing, mistõttu puudus vajadus määruskaebuse tõlkimiseks inglise keelde.
15.Arvestades 04.01.2019 hageja seisukohtade sisu ja mahtu, on kostja seisukohal, et seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Menetlusdokumendi koostamise peale võis kuluda maksimaalselt 1 tund 30 minutit, kuna hageja on korranud varem esitatud menetluslikku positsiooni, uusi seisukohti ja vastuväiteid lisamata.
16.Arvestades 08.08.2019 seisukoha sisu ja mahtu, on kostja seisukohal, et tegemist on osaliselt põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Menetlusdokumendi koostamise peale võis kuluda maksimaalselt 1 tund, kuna hageja on taaskord korranud oma varem esitatud menetluslikku positsiooni ega ole uusi sisulisi vastuväiteid välja toonud.
17.Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja esindaja ajakulu ei ole täiendavalt põhjendatud vähemalt 10 tunni 48 minuti osas. Menetluse edasine käik
18.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
21.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas kostja hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 6516,82 eurot (7942,42 1425,60) ületavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes kostja määruskaebuse väidetest.
22.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
24.Järgmiseks vastab ringkonnakohus kostja määruskaebuse väidetele hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga kostja 02.06.2016 määruskaebuse koostamise ajakulu osas. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu on 5 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 01.06.2016 määruse peale, millega maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast. Seega kerkis kohtualluvuse küsimus esmakordselt, mistõttu ei pea paika kostja seisukoht, et hageja oli oma positsiooni jurisdiktsiooni osas varem esitanud ning tegemist oli sisulise menetlusliku positsiooni kordamisega Tallinna Ringkonnakohtule.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 02.06.2016 määruskaebuse inglise keelde tõlkimine oli ebavajalik ja seega põhjendamatu menetluskulu. Hageja kohustus tõlkida 02.06.2016 määruskaebus inglise keelde tulenes Harju Maakohtu 08.06.2016 määrusest.
27.Põhjendatud ei ole kostja väide, et hageja 04.01.2019 esitatud seisukohtades korrati üksnes varem esitatut. Kuivõrd 04.01.2019 seisukoha esitas hageja vastuseks kostja 17.12.2018 esitatud esimesele sisulisele vastusele, millele oli lisatud hulgaliselt tõendeid, ei saa ajakulu 3 tundi 18 minutit pidada ülemääraseks.
28.Ringkonnakohtul puudub alus sekkuda maakohtu diskretsiooniotsustusesse ka seoses hageja 08.08.2019 esitatud seisukoha koostamise ajakulu hindamisega. Isegi kui hageja ei too igas oma seisukohas välja uusi vastuväited, on tegemist sisulise vastusega kostja vastuväidetele. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja -dokumentide mahust ja asja keerukusest.
29.Määruskaebusest võib aru saada, et kostja hinnangul kattuvad hageja menetlusdokumendid olulises ulatuses ja hageja tegevuse tõttu on menetlus veninud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esile toodud hageja menetlustoimingute osas võimalik kostjaga nõustuda. Ühtegi kostja poolt vaidlustatud hageja menetlustoimingut (s.o määruskaebus hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele, kohtu nõudel määruskaebuse tõlkimine ja seisukohad vastuseks kostja seisukohtadele) ei saa pidada menetluse venitamiseks. Sisuliste seisukohtade kattuvuse etteheitele vastas ringkonnakohus juba eelnevalt.
30.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
31.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
32.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.