Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
1. veebruar 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-07-24890
Tsiviilasi
A. J. hagi OÜ Wenkaru vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes 1 700 000 krooni osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. J, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, eluk. xxxx xx, xxxxxx alev, Pärnumaa, lepinguline esindaja H. P. Kostja OÜ Wenkaru, registrikood 10335977, asuk. xxxxxxxxx xx, Pärnu linn, lepinguline esindaja vandeadvokaat V. K.
Asja menetlemise viis
Kirjalikus menetluses Jätta rahuldamata A. J. hagi OÜ Wenkaru vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes 1 700 000 krooni osas. Jätta menetluskulud hageja kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud asjaolud, väited ja tõendid Hageja Alar Jaansoni poolt esitatud menetlusdokumentide (hagiavaldus tl 1-5 ja kirjalikud selgitused tl 35-37) kohaselt sõlmiti hageja ja kostja OÜ Wenkaru vahel 04.01.2007.a notariaalne leping nr 24 (tl 6-12), mille esemeks oli äriühingu osa müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslik leping. Lepingu poolteks olid kostja OÜ Wenkaru (seaduslik esindaja lepingus juhatuse liige A.P), hageja A. J. ja H. J. Lepingu p 3.1 kohaselt müüs kostja osa OÜ-st Estera Baltic hagejale, mille eest kohustus hageja tasuma ostuhinna kostjale lepingu p 3.2 sätestatud korras. Lepingu tagatiseks seati lepingu p 5.1 ja 5.2 kohaselt hagejale kuuluv kinnisasi, aadressiga xxxxx xx, xxxxxx alevis (reg nr xxxxxxx).
Tsiviilasi nr 2-07-24890 Lepingu p 4.2 sõlmiti eraldiseisev kokkulepe, mille kohaselt peab hageja A. J.vabastama A. P. hiljemalt 25.01.2007.a AS Hansapank (edaspidi pank) ja OÜ Estera Baltic vahel sõlmitud laenulepingu nr xx-xxxxxx-JI tulenevast käendaja kohustustest. Kui hageja antud kokkulepet ei täida, kohustus ta A. P. tasuma leppetrahvi 500 krooni päevas iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Notariaalse lepingu esemeks oli osaühingu osa müük ja selle tasumise tagatiseks hüpoteegi seadmine. Hageja on seisukohal, et hüpoteeki ei seatud ja tagatist ei antud aga lepingu p 4.2 osas. Antud asjaolu kinnitab expressis verbis lepingu p 5.2.1 hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded hageja suhtes, mis tulenevad kostja ja hageja vahel 04.01.2007.a sõlmitud OÜ Estera Baltic osa müügilepingust. Antud kokkulepe ei sisalda muid tingimusi sundtäitmise alusena, st muud kokkulepped ei allu p 5.3 (lepingus ekslikult p 5.1) alusel notariaalse lepingu kohaselt kohesele sundtäitmisele. Hageja suhtes on 12.04.2007.a algatatud kostja avalduste alusel täitemenetlus (täiteasi nr 174/2007/591). Kostja on esitanud kohtutäiturile kaks avaldust, mille kohaselt nimetati võlanõuete suuruseks 28 000 krooni (tl 13) ja 1 700 000 krooni (tl 14). Hagejal on alust eeldada, et täitemenetlus on algatatud notariaalse lepingu p 4.2 alusel. Hageja on 04.01.2007.a lepingut täitnud korrektselt, v.a p 4.2 osas. Kostja ei ole oma avaldustes täitemenetluse algatamiseks nimetanud täitedokumenti, samuti on jäänud nõuete sisu avaldustes nimetamata. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, miks kohtutäitur on alustanud täitemenetlust puudustega avalduste alusel. Täitetoimiku andmete kohaselt ei ole kostja puudusi avaldustes kõrvaldanud. Hageja on saanud 12.04.2007.a ainult ühe täitmisteate (tl 16-17), milles kohtutäitur nimetab võlanõudeks 28 000 krooni. Täitedokumendi ärakirja täitmisteatele lisatud ei ole. Teise, 1 700 000 krooni nõude, osas täitmisteadet hagejale esitatud ei ole. Antud avaldusest sai hageja teada alles oma esindaja kaudu vastava järelpärimise tegemisel kohtutäiturile (11.06.2007.a e-mail, tl 18). Täitemenetluses ei ole võlgnikule esitatud selgitust, millisel alusel alustati tema suhtes menetlust. Vaatamata asjaolule, et täitedokumendiks on notariaalne leping kohese sundtäitmise tingimusega, ei saa täitemenetlust algatada ainuüksi täitedokumendi olemasolule viidates. Täitemenetluses peab ka põhjendama täitedokumendi sundtäitmise pööramise põhjuseid. Vaidlustatud täitemenetluses ei ole võlgnikule selgitatud, millist lepingu punkti ta rikkunud on. Hageja on seisukohal, et notariaalse lepingu p 4.2 ei allu kohesele sundtäitmisele, sest tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg 1 kohaselt mittetäieliku kohustusega, mille täitmist ei saa hagejalt nõuda, kuna antud kokkulepe on sõlmitud lepingu pooleks mitteoleva isiku suhtes. Käendusleping sõltub konkreetses lepingusuhtes olevate poolte tahtest või seaduses sätestatud alustest. Lepingus sätestatud kohustustest saab vabaneda üksnes lepingu täitmisega. Isegi kui hageja soovib vabastada A. P. käendaja kohustustest, sõltub see ka AS Hansapank tahtest. Seega ei ole hagejal õigust sekkuda nimetatud lepingusuhtesse. Võlanõude tagamiseks arestis 11.05.2007.a kohtutäitur võlgnikule kuuluva kinnistu xxxxx xx, xxxxxxx (tl xx-xx). Hageja on esitanud kaebuse kohtutäituri poolt tehtud kinnisasja arestimise peale (tl 22-23), mille kohtutäitur jättis oma otsusega rahuldamata (tl 24). Hageja on esitanud Pärnu Maakohtule ka kaebuse kohtutäitur T. L. tegevuse peale ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr xxx/xxxxx/xxx (tsiviilasi nr 2-07-22305), millises asjas ei ole kohtumenetlus lõppenud. Kostja vastuväited, hageja seisukohad vastuväidete osas Kostja OÜ Wenkaru oma kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades (tl 38-39 ja tl 43-44) hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et tema nõue on sissenõutav, kuna pooled leppisid lepingu p 4.2 kokku, et hageja täidab teatud kohustuse (A. P. käendusest vabastamise hiljemalt 15.02.2007.a). Hageja tähtaegselt kohustust ei täitnud, mistõttu kostja asus lepingu p
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-24890 4.3 alusel seisukohale, et graafikujärgsete maksete kohustus on tühistatud ning kogu võlgnevus on muutunud koheselt sissenõutavaks, millise täitmisavalduse esitas kostja 12.04.2007.a kohtutäiturile. Kostja arvates on notariaalse lepingu p 4.2 on suunatud kolmanda isiku, A. P, huvide kaitsmisele VÕS § 81 lg 1 p 2 mõttes. A. P. oli käendajaks OÜ Estera Baltic kohustuste võtmisel olukorras, kus kostjale kuulus enamusosalus ettevõttest. Osa realiseerimise järel oli A. P. õigustatud huvi, et tema isiklik käendus kui tagatis kustutataks. Kostja on seisukohal, et lepingu p 4.2 on seotud osa ostu-müügi tingimustega ja võimaldab müüjal/hüpoteegipidajal selle punkti rikkumise järel lugeda lepingu p 3.2 märgitud graafikujärgsete maksete kokkulepe tühistatuks. Asjaolu, et kolmanda isiku kaitseks kokkulepitud sätet kajastatakse lepingu IV osas, ei loo erinevaid õigussuhteid müügitingimuste osas. Kostja leiab, et lepingus nähti ette kaks samaaegselt kohalduvat õiguskaitsevahendit. Kostja huvi oli tagada lepingu p 4.2 realiseerimine kolmandale isikule ning leppetrahvi nõue on sekundaarne, sest kolmandale isikule saabuv võimalik kahju ületab kordades leppetrahvi kaudu saadu. Seetõttu on kostja seisukohal, et selle lepingupunkti rikkumine on oluline ja annab võimaluse lepingu p 4.3 kohaldamiseks. Lisaks on kostja 02.01.2008.a menetlusdokumendis (tl 55) esitanud väite, et hageja ei ole tasunud ka lepingujärgset makset. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Nimetatud sätetest lähtuvalt on kohtu hinnangul võimalik, et juhul, kui notariaalselt tõestatud kokkuleppes puudub omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele või on küll selline kohustus, ent see ei ole tagatud hüpoteegi või laevahüpoteegiga, saab sellel alusel algatatud sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei ole kohtutäituril kohustust detailselt analüüsida täitedokumendi õiguslikku sisu, ning täitemenetluse algatamiseks peaks ilmselt piisama täitedokumendi esitamisest, mis on notariaalne ning milles on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegiga tagatud kohustus. Seetõttu jätab kohus käesolevas otsuses kõrvale hageja väited täitemenetluses toimunud väidetavate rikkumiste kohta, sest need ei ole antud asjas kohased ning peaks olema lahendatavad hageja algatatud menetluses tsiviilasjas nr 2-07-22305. Oluline on ka TMS § 2 lg 1 p 18, mille kohaselt on täitedokumendiks rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Antud asjas on oluline tuvastada, kas pooltevahelise lepingu p-s 4.2 nimetatud kokkuleppe mittetäitmine oli lepingust tulenevate kohustuste selline täitmata jätmine, mis sai kaasa tuua kohese sundtäitmise. Selleks tuleb analüüsida pooltevahelise lepingu (pealkirjastatud kui osa müüügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping) sisu ning seda tõlgendada. Asjaomased sätted pooltevahelises lepingus on järgmised: Lepingu III osas („Osa müük ja ostuhind”):
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-24890 P 3.2., milles lepiti kokku müüdava OÜ Estera Baltic osa ostuhinnas ning selle summa osalises tasumises enne lepingu sõlmimist ning järgnevate maksete graafikus; P 3.3., milles lepiti kokku, et ostja allub kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate müüja nõuete rahuldamiseks vastavalt TMS § 2 lg 1 p 18. Lepingu IV osas („Omandiõigus üleminek ja poolte kokkulepe”) P 4.2., milles pooled leppisid kokku, et ostja kohustub hiljemalt 15.02.2007.a vabastama A. P. AS Hansapank ja OÜ Estera Baltic vahel sõlmitud laenulepingu nr 06-174756-JI tagamisel käendaja kohustustest. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus ostja tasuma müüjale leppetrahvi 500 krooni päevas iga viivitatud päeva eest; P 4.3., milles lepiti kokku, et lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmine tühistab kõik poolte kokkulepped graafikujärgsete maksete osas ning kogu müüja võlgnevus tuleb tasuda koheselt. Siinkohal märgib kohus, et ilmselt on lepingu tekstis ekslikult märgitud „müüja võlgnevus”, sest lepingu sisu arvestades saab tegemist olla üksnes ostja võlgnevusega ning sellisena kohus nimetatud sätet ka käsitleb. Lepingu V osas („Hüpoteegi seadmine”) P 5.1.1., milles ostja/omanik seab hüpoteegipidaja kasuks enda ja abikaasa ühisomandiks olevale kinnistule hüpoteegi; P 5.2.1., milles sätestatakse, et nimetatud hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, sh ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad hüpoteegipidaja ning omaniku vahel 04.01.2007.a sõlmitud OÜ Estera Baltic osa müügilepingust; P 5.3.1. (lepingus numeratsioonivea tõttu 5.1.), mille kohaselt on võlgniku poolt seadusest ja/või lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmisel hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist enampakkumise teel vastavalt TMS-s sätestatud korrale. Samas punktis lepiti kokku, et omanik allub kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hüpoteegipidaja nõuete rahuldamiseks TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt. Esmalt märgib kohus, et kogu poolte vahel 04.01.2007.a sõlmitud leping koosneb mitmetest erinevatest tehingutest – osaühingu osa müügileping kui võlaõiguslik tehing, osa omandiõiguse ülemineku kokkulepe kui asjaõiguslik tehing, hüpoteegi seadmise leping, tagamiskokkulepped, kindlustuskohustused, asjaõigusleping hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse jne. Lepingu vaidlusalune punkt 4.2. on kohtu hinnangul iseseisev kokkulepe ning nõustub selles osas hagejaga. Samas on lepingu sätete paigutust arvestades ning VÕS § 29 lg 6 reeglit silmas pidades (lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist) ilmne, et punktis 4.3. esitatud graafikujärgsete maksete tühistamine ja kogu summa sissenõutavaks muutumine oli mõeldud just lepingu punkti 4.2. rikkumise puhuks. Asjas puudub vaidlus, et hageja on punktis 4.2. sätestatut rikkunud. Kohus nõustub ka kostja väitega, et punktis 4.2. nimetatud kohustuse täitmine oli kostja jaoks oluline, sest kostja juhatuse liikmel puudus huvi käendada müüdud osaühingu kohustusi panga ees.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-24890 Hinnates järgnevalt p-s 4.2. kokkulepitu sisu, ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et tegemist on mittetäieliku kohustusega. Mittetäielik kohustus on VÕS § 4 lg 1 kohaselt kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Iseenesest on küll õiged hageja väited, et temalt ei saa nõuda kolmandate isikute vahelise kohustuse lõpetamist, sest käenduse lõppemise alustest (loetelu VÕS § 153 lõikes 1) saanuks hageja anda endast parima vaid A. P. kohustuse (käenduse) ülevõtmisega, kuid ka see eeldanuks pangaga vastava lepingu sõlmimist VÕS § 175 lg 1 kohaselt või panga nõusolekut A. P. vastavat lepingut sõlmides VÕS § 175 lg 2 kohaselt. Seega ei olnud hagejal üldse võimalik tagada lepingu p-s 4.2. võetud kohustuse täitmist, kuivõrd täitmine jäänuks sõltuvusse panga tahtest. Siit tuleneb aga ka hageja vale eeldus oma kohustuse mittetäielikuna sisustamise osas – hageja kui võlgnik ei saanudki võetud kohustust täita, rääkimata selle täitmise nõudmisest võlausaldaja (antud juhul sai võlausaldaja olla vaid kostja kui kogu lepingu pool) poolt. Lisaks juhib kohus tähelepanu sellele, et mittetäielike kohustuste loetelu on toodud VÕS § 4 lõikes 2, millele hageja ei viita ning millistest ühelegi hageja võetud kohustus ei vasta. Samas ei tähenda endale võimatute kohustuste võtmine selle kohustuse puudumist või lepingusätte tühisust, sest VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või et lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat õigust. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, nagu oleks lepingu p 4.2. näol tegemist kolmanda isiku kaitsmisele suunatud lepinguga VÕS § 81 lg 1 p 2 mõttes. Kohus selgitab, et kolmandat isikut kaitsvaks lepinguks saab VÕS § 81 mõttes pidada vaid kõikide sama paragrahvi 1. lõike punktide tunnustele vastavat lepingut (punktide vahel on sidesõnaks „ja”). Kostja ei ole kohtule osundanud ega tõendanud, kas kolmanda isiku (A. P) huvid ja õigused on tema käenduskohustustest vabastamata jätmise tõttu samal määral ohustatud kui kostja huvid ja õigused osa müügilepingu täitmata jätmisel (ostuhinna tasumata jätmine). Sellekohane väide kolmandale isikule A. P. saabuv võimalik kahju ületab kordades leppetrahvi kaudu saadu – on ebapiisav VÕS § 81 lg 1 p 1 nõude täidetuks lugemiseks ning jääb paljasõnaliseks. Liiatigi puudub p-s 4.2. viide A. P. õigusele nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 81 lg 2 mõttes – selline õigus on leppetrahvi näol antud hoopis kostjale. Kokkuvõtvalt – lepingu p
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-07-24890 Mis puutub kostja 02.01.2008.a menetlusdokumendis esitatud väitesse (millega ilmselt peetakse silmas, et hageja on jätnud tasumata esimese lepingujärgse osa ostuhinna makse, mille tasumise tähtpäev oli 28.12.2007.a), siis see ei oma antud asjas tähtsust. Kostja on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud teisel alusel ning kui kohus tunnistakski sundtäitmise praegusel alusel lubamatuks, oleks lepingujärgse makse tegemata jätmine võimalik uue täitemenetluse algatamise avalduse aluseks. Antud juhul jätab kohus aga lähtudes eeltoodust hagi rahuldamata. Kuna kohus hagi rahuldamata jätab, siis tuleb menetluskulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 jätta hageja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.