Kohtulahend

esitamiseks vallavalitsusele korralduse saamiseks ning katastriüksuste mahamärkimiseks. Tööde tegemise tähtajaks oli lepingu punktis 1.1 loetletud tööde osas viis päeva detailplaneeringu kehtestamisest ning punktis 1.2 loetletud tööde osas kaks nädalat alates lepingu allakirjutamisest, lepingujärgseks tasuks oli 86 000 krooni (ettemaks 43 000 krooni). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lisaks ka suulise kokkuleppe X maaüksusele tehnovõrkude projekteerimiseks (tööprojekti staadiumis). 02.04.2002 sõlmitud lepingu järgi on hageja tasunud kostjale 135 416 krooni, 25.07.2003 lepingu järgi ettemaksu 43 000 krooni ning 07.02.2003 arve nr 196 alusel 94 400 krooni. 02.12.2003 teatas hageja kostjale 02.04.2002 ja 25.07.2003 lepingute ülesütlemisest, kuna selgus, et kostja on töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetuid arveid ning andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja palus tasutud 94 400 krooni ja 43 000 krooni tagastada ning esitada tehtud tööde kohta dokumendid. Kostja ettemaksu ei tagastanud ning nõutud dokumente ei esitanud. 10.12.2003 teatas kostja lepingute lõppemisest seoses kohase täitmisega. Hageja palus kostjalt välja mõista tellitud tööde eest kohustuse täitmisena tasutud 222 816 krooni (85 416 + 94 400 + 43 000) krooni, s.h 02.04.2002 lepingu alusel tasutust 85 416 krooni, 10.02.2003 arve järgi tasutud 94 000 krooni ning 25.07.2003 lepingu alusel tasutud 43 000 krooni. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ega kokkulepitud töid teostanud. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi. Kuivõrd pooled on oma lepingulised kohustused teineteise ees täitnud, ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning puudub alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks. Poolte vahel 02.04.2002 sõlmitud võlasuhe lõppes kohase täitmisega VÕS § 186 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud hageja seda teistkordselt lepingu ülesütlemisega lõpetada. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja kohustuseks on X maaüksuse topogeodeetilise alusplaani mõõdistamine ning koostamine ja detailplaneeringu koostamine kruntide moodustamiseks vastavalt Saku Vallavalitsuse koostatud lähteülesandele. Topogeodeetiliste alusplaanide olemasolu üle vaidlus puudub. Ülejäänud tööd teostas kostja samuti lepingu kohaselt. Valminud detailplaneeringu dokumentatsioon koos vajalike kooskõlastustega edastati Saku Vallavalitsusele 27.08.2003, mida kinnitab tempel kostja saatekirjal. Hageja tasus peale tööde valmimist lepingus kokkulepitud tasu viimase osa 05.09.2003. Edasine avalik-õiguslike normide alusel toimuv menetlus ei seostu eraõiguse subjektide vahel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute täitmisega, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda 02.04.2002 lepingu alusel tasutu osalist tagastamist. 25.07.2003 lepingu lõpetamise osas tunnistas kostja hageja vaba tahet ja nõustus lepingu lõpetamisega, kuid teostamata tööde eest pole kostja hagejalt raha küsinud. 22.08.2003 kassa sissetuleku orderist nr 39 nähtub, et 43 000 krooni on tasutud X kruntide looduses mahamärkimise eest. Nimetatud töö on kostja poolt teostatud, mida kinnitab hageja enda käitumine, kuna lepingu punkti 4 kohaselt tuli raha tasuda pärast töö teostamist. Kostja ei nõustu hagejaga selles, nagu poleks kruntide mahamärkimine olnud võimalik enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline praktika on kinnisvaraarenduses laialt levinud ja arvestades hageja kõrgendatud huvi kruntide realiseerimise vastu, rakendati seda praktikat ka vaidlusaluse lepingu puhul. Seega on töö tehtud ja raha tagastamiseks puudub alus. Kostja on täitnud ka suulises lepingus kokkulepitud töö. Hagejale ei ole esitatud arveid tegemata tööde eest. Seega puudub hagejal õigus nõuda tema poolt tellitud ja kostja poolt teostatud tööde eest raha tagastamist. Hageja ei saa tugineda töö mittevastavusele, sest ta oleks pidanud sellest teatama VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone arvete saamisel või summade tasumisel ega teavitanud kostjat tööde konkreetsetest puudustest enne 02.12.2003. Kostja peab hageja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.

Menetluse edasine käik Tallinna Linnakohus jättis hagi 11.04.2005 otsusega rahuldamata. Hageja vaidlustas kohtuotsuse 137 400 krooni väljamõistmata jätmise osas (millest 43 000 krooni on 25.07.2003 lepingu alusel tasutud ettemaks ja 94 400 krooni suulise lepingu alusel tasutud summa). Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2006 otsusega tühistati esimese astme kohtu otsus kaevatavas osas menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning tsiviilasi saadeti tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Riigikohus jättis OÜ Harrival kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 14.04.2007 esitas kostja maakohtule täiendava seisukoha. Kostja väitel ei seondu kruntide mahamärkimise võimalikkus detailplaneeringu vastuvõtmisega, kruntide mahamärkimine toimus hageja soovil tema poolt koostatud krundiplaani alusel. Asjaolu, et töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise ajal muutusid nõuded, millest tulenevalt oleks kostja pidanud teostama lisatööd võrreldes algselt kokkulepituga, kuid millega tellija ei nõustunud, ei muuda olematuks töövõtja poolt juba teostatut. Tehnovõrkude tööprojekt on koostatud vastavalt esialgsele lähteülesandele. Hiljem muutunud asjaolud (rohevõrgustikust tulenevad nõuded) ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel teada, tellijalt saadud lähteülesanne neid ei käsitlenud. Planeeringu parandamine oleks olnud lisatöö, mis oleks töö hinda tõstnud 20%. Kostja oli valmis töö teostama, kuid hageja seda ei soovinud. Mahamärgitud kruntidest tuli ümber märkida 5, millise töö oleks kostja teostanud tasuta. Vastuseks kostja vastusele esitas hageja 09.05.2007 oma kirjaliku seisukoha. Kostja ei ole teostatud töid hagejale üle andnud ega ühtegi dokumenti tööde kohta vormistanud. Kostja andis üle vaid detailplaneeringu kontrollkausta. Kuna tööde üleandmist ei toimunud, ei saanud tellija ka pretensioone esitada. Kuivõrd detailplaneeringut ei olnud kehtestatud, ei olnud võimalik ka töid teostada. Kostja väide kruntide mahamärkimise kohta on tõendamata. 25.07.2003 lepingu punkti 2 kohaselt kohustus kostja teostama tööd peale detailplaneeringu kehtestamist. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka tehnovõrkude projekti. Tehnoprojektil ei ole kokkulepitud omadusi, kuna see ei ole teostatud vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Ka oli tehnoprojektis vajalik teha suuremaid muudatusi, kui seda väidab hageja. Harju Maakohtu otsus ja põhjendus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Hageja nõuab töövõtulepingute alusel makstud raha tagasi kostjapoolse lepingulise kohustuse väidetava täitmata jätmise tõttu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on lepingut rikkunud, s.t kas 25.07.2003 lepingu ja suulise lepingu alusel tehtud tööd on nõuetekohaselt teostatud ning kas juhul, kui töid nõuetekohaselt ei ole tehtud, on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist ja kui on, siis millises ulatuses. Hageja nõuab suulise töövõtulepingu (07.02.2003 arve nr 196) alusel tasutud 94 400 krooni ja 25.07.2003 töövõtulepingu alusel tasutud ettemaksu 43 000 krooni väljamõistmist kahjuna. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud VÕS § 101 lg-s 1. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise kohustus ei saa käesoleval juhul tuleneda VÕS § 1028 lg-st 1, kuna nimetatud säte kohaldub juhul, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooltevahelise vaidluse sisu käsitleb vastastikuseid kohustusi.

Suulise lepingu (arve nr 196) järgseks tööks oli X maaüksuse tehnovõrkude projekteerimine tööprojekti staadiumis. Hagiavalduses väitis hageja, et on öelnud lepingud üles, sest kostja on töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetult arveid ja andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja tugines ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on ehitusprojekti aluseks detailplaneering, mistõttu ei saanud kinnistute moodustamine ja mahamärkimine ning trasside tööprojektide koostamine toimuda enne detailplaneeringu vastuvõtmist Saku valla volikogu poolt. Hageja tugines asjaolule, et kuna detailplaneering on vallavalitsusele esitamata ja vastu võtmata, ei saadud teha katastrimõõdistamisi ja kruntide mahamärkimist ning detailplaneeringu kohast tehnovõrkude tööprojekti. Kostja, kes väitis, et tehnovõrkude tööprojekt (arve nr 196) on koostatud ning 25.07.2003 leping on osaliselt täidetud (krundid maha märgitud), tugines asjaolule, et töid oli võimalik teostada ka enne detailplaneeringu lõplikku kinnitamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Seega pidi kumbki pool oma seisukohta põhjendavaid asjaolusid tõendama. Tõendamaks, et suuline kokkulepe X maaüksuse tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega, taotles kostja ka tunnistaja ärakuulamist ning seletuse andis tema seaduslik esindaja. Kohtus uuritud tõenditest järelduvalt ei olnud suuline töövõtuleping tehnovõrkude projekteerimiseks lõppenud kohase täitmisega. Tehnovõrkude projekteerimise eesmärgiks on koostada projekt, mis vastaks kehtestatud detailplaneeringule. Projekteerimise ajal vastuvõetud teemaplaneeringu tõttu vajas projekt muutmist. Asjas on tõendatud, et kostja oli nõus teostama vajalikud muudatused tasuta. 25.07.2003 lepingu järgseks tööks oli X maaüksusel detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgi katastriüksuste moodustamine ja esitamine vallavalitsusele korralduse saamiseks (lepingu punkt 1.1) ning katastriüksuste mahamärkimine (lepingu punkt 1.2). Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt märgiti krundid maha lähtuvalt krundijaotusest ja tellija palvest: hageja vajas kruntide märkimist selleks, et neid näidata potentsiaalsetele ostjatele. Maakohus ei pidanud asjakohaseks hageja väidet selle kohta, et kruntide mahamärkimist ei saanud toimuda enne detailplaneeringu kehtestamist, kuivõrd poolte vahel 25.07.2003 sõlmitud lepingu punktist 2 nähtub, et katastriüksuste mahamärkimise tähtajaks oli kaks nädalat alates lepingu allkirjastamisest (mitte detailplaneeringu vastuvõtmisest). Et tööd selles osas on tehtud, kinnitas ka tunnistaja K. K. Ent ka see töö vajas ümbertegemist (osad piiripunktid vajasid ümbermärkimist). Täiendavate tööde vajalikkust kinnitas nii kostja seaduslik esindaja kui tunnistaja. Ka selles osas nõustus kostja töö lõpetamiseks vajalikud muudatused tegema. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei ole tema poolt teostatud töid hagejale üle andnud ega ühtegi dokumenti teostatud tööde kohta vormistanud, mistõttu ei saanud ta kostjale ka pretensioone esitada. Asja materjalist nähtuvalt palus kostja pöörduda hagejal tehnovõrkude projekti kättesaamiseks advokaadibüroo poole. Tsiviilasjas on tõendatud, et lepingute eesmärki ei olnud kummagi lepingu järgi saavutatud, sest mõlema vaidlusaluse lepingu järgi tehtud tööd tuli ümber teha. Kuivõrd kokkulepitud töö vajas ümber tegemist, siis tuli täpsustada, millises ulatuses on töid tehtud. Tehtud tööde ulatuse kohta on hageja väitnud, et kruntide mahamärkimise ja tehnoprojekti koostamise eest tasus hageja OÜ-le Vinta-Vänta Varandus 227 840, 69 krooni. Sellest tulenevalt hindab hageja talle tekitatud kahju suuruseks 137 400 krooni. Hageja väitel olid vajalikud muudatused tehnoprojektis suuremad, kui kostja seda väidab. Kohus leidis, et hagejale tekitatud kahju olemus ja suurus ei ole tõendatud. Tööde lõpuleviimiseks vajalikud muudatused tulenesid peale lepingute sõlmimist vastuvõetud teemaplaneeringust, lepingute sõlmimisel lähteülesanne teemaplaneeringuga seotud tingimusi ette ei näinud. Kostja on teostanud tööd vastavalt esialgsele lähteülesandele ja teinud ettepaneku viia

mõlemast vaidlusalusest lepingust tulenev töö tellija jaoks tasuta vastavusse teemaplaneeringust tulenevate nõuetega. Seda on 29.03.2005 istungil öelnud nii kostja seaduslik esindaja kui tunnistaja K. K. Kohus pidas õigustatuks kostja viidet VÕS § 648 p-le 2, mille kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja ei tõendanud, et ta oli õigustatud keelduma ettepanekut vastu võtmast. Kuna hageja keeldus vastu võtmast kostja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub apellatsioonkaebuses kaevatav kohtuotsus tühistada, rahuldada tema nõue ning mõista OÜ-lt Harrival välja 137 400 krooni, menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu pool tuvastatu ja kohtuotsuse motiveerivas osas toodud asjaolud ei anna alust lugeda lepinguid nõuetekohaselt täidetuks ja tellitud töid valminuks ning jätta hagejale tekitatud kahju välja mõistmata. Kohus on asunud ümber hindama Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tuvastatud asjaolusid. Maakohus leidis alusetult, et töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. Kuigi kostja ei ole teostatud tööde maksumuse ja otseste kulutuste kohta ühtegi tõendit esitanud, leidis kohus, et kostja on õigustatud täies ulatuses tasu saama. Kohtuotsuses on tuvastatud, et kostja oli valmis lisatöid tasuta tegema, kuid hageja seda ei soovinud. Apellandile on mõistetamatu, mis alusel kohus selle asjaolu tuvastas. Kostja täiendavast vastusest ja kirjast nähtub vastupidine: kuna rohevõrgustikuga seonduvat alguses teada ei olnud, oleks planeeringu parandamine lisatöö, mis tõstaks hinda 20% kogumaksumusest. Pooltevahelised lepingud lõpetati 02.12.2003. Kostja on kinnitanud detailplaneeringu ümbertegemist, mitte aga muude tellitud tööde (kruntide mahamärkimise, toimikute koostamise ja tehnoprojektide) ümbertegemist. Tööde detailplaneeringu järgne ümbertegemine oleks olnud võimalik alles kohtumenetluse ajal, kuna detailplaneering kehtestati alles 13.01.2005. Kuivõrd apellant detailplaneeringut puudutavat osa ei vaidlustanud, siis on kohtuotsuse motiveering põhjendamatu. Kohus on laiendanud kostja poolt kohtumenetluses antud nõusolekut detailplaneeringu ümbertegemiseks tehnovõrkude projektile ja kruntide mahamärkimisele. Sellele ei tuginenud menetlusosalised ega kinnita seda ükski tõend. Pooltel on vaidlus ainult 25.07.2003 lepingu ja suulise lepingu alusel tehtud tööde nõuetekohase teostamise üle ja hageja õiguse üle saada tagasi raha, mis ta tasus teostamata ja kokkulepitud omadusteta tööde eest. 25.07.2003 lepingu osas leidis kohus, et asjas on tõendatud X maaüksuse katastriüksuste mahamärkimine. Kohus jättis seejuures tähelepanuta, et leping sõlmiti tingimustes, kus kostja seaduslik esindaja kinnitas enne lepingu sõlmimist, et detailplaneering on vastu võetud ja mahamärkimine on seaduslik. Sama kinnitas kostja ka tehnoprojektide koostamiseks lepingu sõlmimisel ning kinnitab seda ka tehnoprojekti üldosas (aluseks on võetud varemkehtestatud detailplaneering). OÜ Harrival töö nr DP-8 SA kohast detailplaneeringut ei ole Saku Vallavalitsuse poolt kunagi kehtestatud. Kohus on põhjendamatult leidnud, et VÕS § 648 p-le 2 tuginedes ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks ning et hageja ei ole tõendanud, et ta oli õigustatud keelduma ettepanekut vastu võtmast. Apellandi väitel ei ole kostja talle sellist ettepanekut esitanud: seda ei saanudki teha, kuna puudus detailplaneering, millega töö vastavusse viia. Kostja ei ole enne hagi esitamist ega kohtumenetluse käigus soovinud ümber teha tehnovõrkude tööprojekti ega ümber märkida kinnistu piire. Ei suulist ega kirjalikku ettepanekut töö ümbertegemiseks kostja ei ole teinud. Vastupidi, kostja on korduvalt kinnitanud, et lepingud on nõuetekohaselt täidetud. Pealegi oleks ümbertegemine olnud teoreetiliselt võimalik alles peale detailplaneeringu kinnitamist

13.01.2005. Eelnimetatud asjaoludele ei ole ringkonnakohus oma eelnevas lahendis ka viidanud. Kohus tuvastas hagi rahuldamata jätmisel asjaolusid, millele kumbki pool ei ole tuginenud. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et tehtud tööd ei vasta töövõtulepingus ettenähtule, sest kokkulepitud tulemus on saavutamata. VÕS § 653 lg 1 sätestab töövõtulepingu mõiste. Kostja oli kohustatud teostama X maaüksusel tööd detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgse katastriüksuste moodustamise ja toimikute esitamise vallavalitsusele ning teostama mahamärkimise. Tunnistaja poolt kirjeldatud töid ei saa käsitleda lepingu nõuetekohase täitmisena. Kuna puudub detailplaneering, ei olnud tellijal võimalik kontrollida töö teostamise kvaliteeti. Väidetavalt tehtud töö kohta ei ole hagejale ühtegi materjali üle antud. Detailplaneeringu puudumist on protsessiosalised kinnitanud ning selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Seetõttu ei olnud võimalik ka lepingujärgseid töid teha. Lepingus kokkulepitud töid ei teostatud, tööd ei ole valminud ega üle antud. Põhjendamatu on tasu saamine teostamata tööde eest. Lepingu punkti 10 kohaselt on lepingu lõpetamisel tellija kohustatud tasuma faktiliselt teostatud tööde eest. Faktilisi töid kinnitavaid dokumente või arvet tööde teostamise eest ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, mistõttu on kohus lugenud meelevaldselt ettemaksu väidetavalt teostatud tööde maksumuseks. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab tellitud töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostjale oli teada, et kruntide mahamärkimist ja katastritoimikute koostamist takistab detailplaneeringu puudumine ning nõuetekohaseid dokumente ei ole võimalik koostada enne detailplaneeringu kehtestamist. Mahamärkimine saab toimuda vaid kinnitatud detailplaneeringu alusel. Töö tellimise eesmärk oli detailplaneeringu kohaste kruntide moodustamine, mahamärkimine ja kruntide müümine. Kostja tegeles kogu arendusprojektiga, talle oli lepingu sõlmimisel teada nii tööde teostamise eesmärk kui vajalike tööde teostamise järjekord. Kostja poolt teadlikult võetud äririskiga tekitatud kahju peab kostja hüvitama. Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel oli tasutud 94 400 krooni. Kostja koostas põhiprojekti (köide 1-3) kehtestamata detailplaneeringust lähtudes ning projektide järgi ei ole võimalik ehitada ja ehitamiseks ehitusluba taotleda. Projektis on esitatud valeandmeid selle kohta, et põhiprojekti koostamisel on aluseks võetud varem koostatud ja kehtestatud Tänassilma küla X elamukvartali detailplaneering. 27.08.2003 kaaskirjaga esitas kostja detailplaneeringu Saku Vallavalitsusele seisukoha võtmiseks, enne seda on saadud 26.08.2003 kooskõlastus Harjumaa Päästeteenistuselt, 27.08.2003 on projektdokumentatsioon kooskõlastatud Eesti Energia ja Elion Ettevõtete poolt. Seega on kostja veel enne detailplaneeringu läbivaatamiseks esitamist saanud pettuse teel kooskõlastused, kinnitades kooskõlastajatele, et tehnovõrkude projekt vastab kehtestatud detailplaneeringule. Töö vajalike omaduste puudumise tõttu ei sobi töö otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja milleks töö oli tellitud. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab tellitud töö vastama lepingutingimustele. Töövõtjale oli töö eesmärk teada ja töövõtja erialased oskused ja teadmised võimaldasid tal aru saada tööde teostamise järjekorrast ja tööle esitatavatest nõuetest ja töö eesmärgist. Kostja koostatud projektid ei ole sobilikud ehitamiseks. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. 25.07.2003 sõlmitud töövõtulepingu ja suulise töövõtulepingu järgi kokkulepitud tööd ei ole valminud. Kuna neid töid, mille eest hageja on tasunud, ei ole tegelikkuses kasutada võimalik, on hagejale tekitatud kahju. Hageja oli seetõttu sunnitud tellima sama töö teiselt äriühingult, kes need tööd ka nõuetekohaselt teostas. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb tühistada 25.07.2003 lepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmise osas osas ning hagi 43 000 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Seetõttu vajavad ümberjaotamist ka kohtukulud. Ülejäänud osas on kohtuotsuse lõppjäreldus õige, mistõttu selle tühistamiseks ei ole alust. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et 25.07.2003 sõlmitud töövõtuleping lõpetati enne lepingus kokkulepitud tööde valmimist. Asjaoludes, mis tingisid lepingu lõpetamise, ei ole pooled ühisel seisukohal, kuid hageja 02.12.2003 avaldusele lepingu lõpetamiseks kostja ei vaielnud vastu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töövõtulepingu punkti 1 kohaselt oli töövõtja kohustuseks moodustada vastaval maaüksusel detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgi katastriüksused, need maha märkida ning esitada dokumendid vallavalitsusele korralduse saamiseks. Nimetatud töö kui tervik jäi teostamata: katastriüksused moodustamata. Kuigi kohus pidas tuvastatuks, et osa lepingus kokkulepitud tööst on teostatud, ei ole sellest võimalik järeldada, et kostjal on õigus jätta lepingu alusel saadud ettemaks tagastamata. Maakohus, tuginedes VÕS § 648 p-le 2, leidis, et hageja on keeldunud põhjendamatult kostja pakutud võimalusest viia töö vastavusse lepingutingimustega, ning jättis hageja nõude seetõttu rahuldamata. Kolleegium selle hinnanguga ei nõustu. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks tellijana õigustamatult keeldunud vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks. Pealegi oli pooltevaheline töövõtuleping hageja algatusel lõpetatud. Töövõtulepingu punkti 8 kohaselt on tellijal õigus lõpetada leping mõjuvatel põhjustel igal ajal, tasudes töövõtjale kõikide faktiliselt teostatud tööde ning kulutuste eest. Antud juhul tuli kostjal tõendada, milline on tema poolt teostatud tööde maksumus ning tehtud kulutused. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Faktiliselt teostatud töid kinnitavaid dokumente ega arvestust ei ole kostja kohtule esitanud. Kuigi ettemaksu tasumine oli lepingu kohaselt sõltuvuses teatud töö teostamisega, ei saa ettemaksuna tasutud summat käsitada faktiliselt teostatud tööde maksumusena. Hageja pidas ettemaksuna tasutud summat talle tekitatud kahjuks, sest oli sunnitud tellima sama töö teiselt äriühingult. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi selles osas rahuldamisele. Suulise töövõtulepinguga (07.02.2003 arve nr 196 summas 94 400 krooni) seotud nõude osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Nimetatud lepingu järgseks tööks oli X maaüksuse tehnovõrkude projekteerimine tööprojekti staadiumis. Seega tuli kohtul tuvastada, milline oli pooltevaheline kokkulepe ning kas kostja on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Hageja väitel on ta lepingu üles öelnud eelkõige seetõttu, et trasside tööprojekte ei olnud võimalik koostada enne detailplaneeringu vastvõtmist vallavolikogu poolt: kuna detailplaneering oli vallavalitsusele esitamata ja vastu võtmata, ei saadud teha detailplaneeringu kohast tehnovõrkude tööprojekti. Kostja, väites, et tehnovõrkude tööprojekti oli võimalik koostada ka enne detailplaneeringu lõplikku kinnitamist, esitas kohtule X maaüksuse tehnovõrkude kooskõlastatud tööprojekti (lisa kolmes köites „Töö nr PP-13-SA“). Kostja väitel on praktikas tavaline, et tehnovõrkude projekteerimine toimub paralleelselt detailplaneeringu menetlemisega kohalikus omavalitsuses, kuna tegemist on äärmiselt mahuka ning aeganõudva tööga: projekti olemasolu võimaldab koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist taotleda selle kinnitamist ning ehitusluba tehnovõrkude rajamiseks (projekti hilisem koostamine kahjustaks tellija huve, sest tööde faktiline algus nihkuks määramata ajaks edasi). Tõendamaks, et suuline kokkulepe X maaüksuse tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega, andis seletuse kostja seaduslik esindaja (kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS kohaselt oli poole seletus tõendiks) ning kostja taotlusel kuulati üle tunnistaja. Kohtule esitatud tõenditega leidis tsiviilasjas tõendamist, et detailplaneering oli praktiliselt valmis, kui Harju Maavalitsus võttis vastu maakonna teemaplaneeringu, kehtestades nn rohevõrgustiku (kuigi Saku

valla üldplaneeringuga oli X maaüksus ettenähtud tiheasustusalaks, oli selle võrgustikuga hõlmatud ka nimetatud maaüksus). Asjas on tõendatud, et töid teostati küll enne detailplaneeringu kehtestamist, kuid poolte kokkuleppel, mis vastab kinnisvaraarenduses kehtivatele tavadele ja praktikale (VÕS § 23 lg 1 p 3). Maa- ja vallavalitsuse vahelisest planeerimisalasest ebakõlast tekkinud vajadus muuta detailplaneeringut tingis vajaduse muuta ka tehnoprojekte. Seega jäi soovitud lõplik tulemus saavutamata kostjast sõltumatutel põhjustel. Teemaplaneeringust tulenevat nn rohevõrgustiku nõuet ei olnud töövõtulepingute sõlmimisel teada ja seda ei käsitlenud ka tellijalt saadud planeeringu lähteülesanne. Hageja väide, et lepingule vastavat tööd ei saadud teostada juba ainuüksi seetõttu, et detailplaneeringut ei olnud kehtestatud, ei ole korrektne. Hagejale pidi olema teada, et töid nii detailplaneeringu kui tehnovõrkude tööprojekti koostamiseks teostati praktiliselt samaaegselt. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et eeltoodud asjaolud ei oleks vastanud hageja tegelikule tahtele lepingu sõlmimise ajal veebruaris 2003 (leping detailplaneeringu koostamiseks sõlmiti 02.04.2003). Kolleegium ei nõustu apellandi väitega kostjapoolsest pettusest. Kohtule esitatud tõendite kohaselt esitas kostja nimetatud dokumendid vallavalitsusele augustis 2003. Seega tuleb töö lugeda tellijale üleantuks ning lepingu lõpetamise avalduse tegemine 02.12.2003 ei kõrvaldanud tellija kohustust tehtud töö eest tasuda. Ka see, et kostja võttis projekti tagasi (muudatuste tegemiseks, mida hageja ei soovinud), ei anna alust hinnata lepingu täitmist teisiti. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale ettepanekut projekti muudatuste tasuta tegemiseks, ei võimalda teha teistsugust järeldust. Ka see, et hageja keeldust projekti vastu võtmast, ei muuda toimunu sisu. Pealegi ei ole hageja veenvalt põhistanud, miks pidi ta tellima teiselt äriühingult uue projekti ja tegema selleks väidetavalt olulisi kulutusi (faktiliste kulutuste kohta ei ole kohtule tõendit esitatud). Asja materjalist nähtuvalt vajas tehtud töö vaid väiksemahulist korrigeerimist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega või jäetakse kummagi poole kohtukulud tema enda kanda; lg 8 kohaselt jaotatakse samal viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, mille tulemusel rahuldatakse hagi osaliselt, tuleb vastav osa hageja tasutud riigilõivudest kostjalt välja mõista. Hagilt tasutud riigilõivust mõistab kohus kostjalt välja 2509 krooni (hagi rahuldatakse 19,3% ulatuses, hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 13 000 krooni). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus apellant riigilõivu 8000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista, sest kaevatavas osas kohtuotsus tühistati. 11.07.2007 esitatud kaebuselt tasus apellant riigilõivu 7250 krooni, millest peab kostja hüvitama 2269 krooni (apellatsioonkaebus rahuldati 31,3% ulatuses). Õigusabikulusid on kandnud mõlemad pooled, mistõttu jätab ringkonnakohus kummagi poole vastavad kulud tema enda kanda.

Ü. Jänes

M. Klaar

U. Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.