Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(punkt 1.2; tl 14-15). Tööde tegemise tähtajaks oli lepingu punktis 1.1 loetletud tööde osas viis päeva detailplaneeringu kehtestamisest ning punktis 1.2 loetletud tööde osas kaks nädalat alates lepingu allakirjutamisest, lepingujärgseks tasuks oli 86 000 krooni (ettemaks 43 000 krooni). Pooled sõlmisid lisaks ka suulise kokkuleppe projekteerimiseks (tööprojekti staadiumis).

XXX

maaüksusele

tehnovõrkude

02.04.2002 sõlmitud lepingu järgi on hageja tasunud kostjale 135 416 krooni, 25.07.2003 lepingu järgi ettemaksu 43 000 krooni ning 07.02.2003 arve nr 196 alusel (suuline leping, tehnovõrkude projekteerimine) ettemaksu 94 400 krooni (tl 16-19). 02.12.2003 teatas hageja kostjale 02.04.2002 ja 25.07.2003 lepingute ülesütlemisest, kuna hageja väitel oli kostja töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetuid arveid ning andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja palus tasutud 94 400 krooni ja 43 000 krooni tagastada ning esitada tehtud tööde kohta dokumendid. Kostja ettemaksu ei tagastanud ning nõutud dokumente ei esitanud. 10.12.2003 teatas kostja lepingute lõppemisest seoses kohase täitmisega. Tallinna Linnakohtule 02.06.2004 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista tellitud tööde eest kohustuse täitmisena tasutud 222 816 krooni (85 416 + 94 400 + 43 000) krooni, s.h 02.04.2002 lepingu alusel tasutust 85 416 krooni, 10.02.2003 arve järgi tasutud 94 000 krooni ning 25.07.2003 lepingu alusel tasutud 43 000 krooni. Hageja väitel ei ole kostja omapoolseid kohustusi täitnud ega kokkulepitud töid teostanud. 09.05.2007 esitatud seisukohas kostja vastusele leiab hageja, et põhjendamatu ja paljasõnaline on kostja väide, mille kohaselt kostja teostas krundijaotusplaani kohaselt kruntide mahamärkimise. Hageja väitel ei ole kostja tema poolt teostatud töid hagejale üle andnud ega ühtegi dokumenti teostatud tööde kohta vormistanud. Kostja andis hagejale üle vaid detailplaneeringu kontrollkausta. Lepingus ettenähtud tööd on täies ulatuses teostamata ja tellijale nõuetekohaselt üle andmata. Kuna tööde üleandmist ega vastuvõtmist ei ole toimunud, ei ole tellija saanud kostjale ka pretensioone esitada. Kuivõrd detailplaneeringut ei olnud kehtestatud, ei saanud ka olla võimalik tööde teostamine. Kostja väide, et kruntide mahamärkimine oli hageja soov, on tõendamata. Kostja kohustus teostama 25.07.2003 lepingu punkti 2 kohased tööd peale detailplaneeringu kehtestamist. Kostja ei ole hagejale üle andnud ka tehnovõrkude projekti. Tehnoprojektil ei ole kokkulepitud omadusi, kuna see ei ole teostatud vastuvõetud detailplaneeringu alusel. Vajalikud muudatused tehnoprojektis olid suuremad, kui kostja väidab (projektilt puudusid pumbamaja ja kanalisatsiooni ülepumpla, katastriüksuste arvuline vahe on 8, mitte 5). Hageja leiab, et temale tekitatud kahju tõendavad 25.07.2003 töövõtuleping ja makseorder nr. 39 summas 43 000 ning arve nr. 196 ja maksekorraldus 11.02.2003 summas 94 400. Hageja otsene kahju seisneb seega alusetult ettemaksu tasumises. Hageja vara on vähenenud 143 400 krooni võrra. Hageja oli sunnitud tellima kruntide mahamärkimise ja moodustamise ning tehnoprojekti teiselt ettevõttelt, tasudes kruntide moodustamise eest 87 500 krooni ning tööjooniste eest 140 340,69 krooni. Kostja poolt tööde teostamine enne detailplaneeringu kehtestamist oli kostja äriline risk, mida hageja kostjale hüvitama ei pea. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kuivõrd pooled on oma lepingulised kohustused teineteise ees täitnud, ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud

ning puudub alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks. Poolte vahel 02.04.2002 sõlmitud võlasuhe lõppes kohase täitmisega VÕS § 186 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud hageja seda teistkordselt lepingu ülesütlemisega lõpetada. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja kohustuseks on XXX maaüksuse topogeodeetilise alusplaani mõõdistamine ning koostamine ja detailplaneeringu koostamine kruntide moodustamiseks vastavalt Saku Vallavalitsuse koostatud lähteülesandele. Topogeodeetiliste alusplaanide olemasolu üle vaidlus puudub. Ülejäänud tööd teostas kostja samuti lepingu kohaselt. Valminud detailplaneeringu dokumentatsioon koos vajalike kooskõlastustega edastati Saku Vallavalitsusele 27.08.2003, mida kinnitab tempel kostja saatekirjal (tl 37). Hageja tasus peale tööde valmimist lepingus kokkulepitud tasu viimase osa 05.09.2003. Edasine avalikõiguslike normide alusel toimuv menetlus ei seostu eraõiguse subjektide vahel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute täitmisega, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda 02.04.2002 lepingu alusel tasutu osalist tagastamist. 25.07.2003 lepingu lõpetamise osas tunnistas kostja hageja vaba tahet ja nõustus lepingu lõpetamisega, kuid teostamata tööde eest pole kostja hagejalt raha küsinud. 22.08.2003 kassa sissetuleku orderist nr 39 nähtub, et 43 000 krooni on tasutud XXX kruntide looduses mahamärkimise eest. Nimetatud töö on kostja poolt teostatud, mida kinnitab hageja enda käitumine, kuna lepingu punkti 4 kohaselt tuli raha tasuda pärast töö teostamist. Kostja ei nõustu hagejaga selles, nagu poleks kruntide mahamärkimine olnud võimalik enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline praktika on kinnisvaraarenduses laialt levinud ja arvestades hageja kõrgendatud huvi kruntide realiseerimise vastu, rakendati seda praktikat ka vaidlusaluse lepingu puhul. Seega on töö tehtud ja raha tagastamiseks puudub alus. Kostja on täitnud ka suulises lepingus kokkulepitud töö. Hagejale ei ole esitatud arveid tegemata tööde eest. Seega puudub hagejal õigus nõuda tema poolt tellitud ja kostja poolt teostatud tööde eest raha tagastamist. Lisaks leiab kostja, et hageja ei saa tugineda töö mittevastavusele, sest ta oleks pidanud sellest teatama VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone arvete saamisel või summade tasumisel ega teavitanud kostjat tööde konkreetsetest puudustest enne 02.12.2003. Kostja peab hageja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 16.04.2007 täiendavas vastuses leidis kostja, et kruntide mahamärkimise võimalikkus ei seondu detailplaneeringu vastuvõtmisega, kruntide mahamärkimine toimus hageja soovil ja hageja enda poolt koostatud krundiplaani alusel. Asjaolu, et töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise ajal muutusid nõuded, millest tulenevalt oleks kostja pidanud teostama lisatööd võrreldes algselt kokkulepituga, kuid millega tellija ei nõustunud, ei muuda olematuks töövõtja poolt juba teostatut. Samuti on kostja poolt reaalselt koostatud vastavalt esialgsele lähteülesandele tehnovõrkude tööprojekt. Hiljem muutunud asjaolud (rohevõrgustikust tulenevad nõuded) ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel teada ning neid ei käsitlenud ka tellijalt saadud planeeringu lähteülesanne. Planeeringu parandamine oleks olnud lisatöö, mis oleks hinda tõstnud ca 20% kogumaksumusest. Kostja oli valmis tegema lisatöö tellija jaoks tasuta, tellija seda ei soovinud. Mahamärgitud 43-st krundist oleks tulnud muutunud nõuete tõttu ringi märkida kõigest 5 krunti. Ka ümbermärkimise oleks kostja teostanud tellija jaoks tasuta. Asjaolu, et tellija ei soovinud lisatööde tegemist, et tee olematuks juba tehtud töid ja selle eest makstud tasu. Kostja leiab ka, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist- nii kahju olemasolu, kostja õigusvastast käitumist ning põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja kahjuliku tagajärje vahel. Kostja leiab, et töövõtja tasunõue ei saa sõltuda asjaolust, kas detailplaneering hiljem vastu võetakse, kuna hilisem menetlus ei ole töövõtu esemeks vaid toimub avalik-õiguslike normide alusel. Tsiviilasja menetlemine maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohus

Tallinna Linnakohus jättis 11.04.2005 otsusega hagi rahuldamata. Kuna tuvastamist leidis, et kostja on hagejaga töövõtulepingutes kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teostanud, puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjale tasutud rahasummade tagastamist VÕS § 1028 lg 1 kohaselt. Hageja esitas 29.04.2005 apellatsioonkaebuse, milles taotles tühistada osaliselt Tallinna Linnakohtu otsus, teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja mõista kostjalt välja alusetult saadud 137 400 krooni ning menetluskulud hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus leidis 20.01.2006 otsuses, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel kaevatavas osas tühistada ning saata asi vastavas osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Linnakohus ei ole oma seisukohti otsuses piisavalt selgelt väljendanud ega märkinud, millisest õigusnormist kohus konkreetselt juhindus, rikkudes sellega otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS §-des 227 ja 228 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtuga, et suuline töövõtuleping (arve nr 196) tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega. Asjas on tõendatud, et töid teostati enne detailplaneeringu kehtestamist küll poolte kokkuleppel, mis vastab ka kinnisvaraarenduses kehtivatele tavadele ja praktikale (VÕS § 23 lg 1 p 3), kuid soovitud tulemust ei saavutatud. Maa- ja vallavalitsuse vahelisest planeerimisalasest ebakõlast tekkinud vajadus muuta detailplaneeringut (mille osas küll apellatsioonimenetluses enam ei vaielda) tingis vajaduse muuta ka tehnoprojekte. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tehnoprojektid vajavad ümbertegemist. Sama on tõendanud oma ütlustega ka tunnistaja KK. Kuid nii kostja seaduslik esindaja kui nimetatud tunnistaja on rõhutanud, et suurem osa tööst on tehtud. Kuna linnakohus leidis, et kõnealune leping on täitmisega lõppenud, ei teinud ta pooltele ettepanekut tõendada, millises osas on töö tehtud ning milline oleks täiendava töö maksumus. Ka 27.07 2003 lepingu osas ringkonnakohus nõustus apellandi seisukohaga, et kohus oleks pidanud välja selgitama tehtud töö tegeliku maksumuse. Kui kohus leidis, et hageja nõuet lepingute alusel tasutud summade tagasisaamiseks ei saa rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe ning töö on osaliselt tehtud, siis vajas täpsustamist, millises ulatuse on tööd tehtud. Tsiviilasjas leidis tõendamist, et lepingute eesmärki ei olnud kummagi lepingu järgi saavutatud (ka 25.07.2003 lepingu p-s 1.2 märgitud tööde osas), sest mõlema lepingu järgi teostatud tööd tuli teha ümber. Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel teha pooltele ettepanek nimetatud asjaolusid tõendada. OÜ H esitas 27.02.2006 kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2006 otsusele, milles taotles tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses, teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks andmata ning jätta ER hagi OÜ H vastu täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus jättis 10.05.2006 määrusega OÜ H kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse suulise töövõtulepingu (07.02.2003 arve nr 196) alusel tasutud 94 400 krooni ja 25.07.2003 töövõtulepingu järgi tasutud ettemaksu 43 000 krooni väljamõistmata jätmise osas. Seega on Tallinna Linnakohtu 11.04.2005 otsus jätta hagi rahuldamata 02.04.2002 lepingu alusel tasutud 85 416 krooni nõudes jõustunud. TsMS § 658 lg-te 1 ja 2 kohaselt jätkub maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.

Tallinna Ringkonnakohus on 20.01.2006 otsuses leidnud, et linnakohus ei ole oma seisukohti otsuses piisavalt selgelt väljendanud ega märkinud, millisest õigusnormist kohus konkreetselt juhindus, rikkudes sellega otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS §-des 227 ja 228 sätestatud nõudeid. Tulenevalt ringkonnakohtu otsuse p-dest 24 ja 25 tegi kohus pooltele ettepaneku esitada tõendeid p-des 24 ja 25 nimetatud asjaolude kohta. Kostja leidis, et tööd on tehtud. Hageja oli seisukohal, et tõendamiskoormis on ringkonnakohtu otsuse järgi kostjal ja tema tõendeid esitada ei soovi. 09.05.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kostja leidis, et hageja ei ole kahju saanud ja vaidlusalused kinnistud müüdi maha enne täiendavate tööde tegemist. Kostja viitas asjaolule, et oli valmis tegema lisatööd tasuta, kuid hageja seda ei soovinud. Kostja ei ole lepinguid rikkunud. Hageja ei soovinud tõendada täiendavate tööde maksumust. Hageja leidis, et tehnovõrkude projekte ei ole üle antud. Hageja väitel on kostja tehnovõrkude projektide ja kruntide mahamärkimise eest alusetult raha saanud. Hageja väitel sai töid teostada vaid vastuvõetud planeeringu alusel. Hageja palus kohtul hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 137 400 krooni. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas kostja on lepinguid rikkunud, st kas 25.07.2003 lepingu ja suulise lepingu alusel tehtud tööd on nõuetekohaselt teostatud; kas juhul, kui tööd nõuetekohaselt teostatud ei ole, on hagejal õigus kahju hüvitamisele ning kui on, siis millises suuruses. Hageja nõudis töövõtulepingute alusel makstud raha tagasi kostjapoolse lepingulise kohustuse väidetava täitmata jätmise tõttu. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud VÕS § 101 lg-s 1. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise kohustus käesoleval juhul ei saa tuleneda VÕS § 1028 lg-st 1, kuna nimetatud säte kohaldub juhul, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooltevahelise vaidluse sisu käsitles vastastikuseid kohustusi. Hageja nõuab suulise töövõtulepingu (07.02.2003 arve nr 196) alusel tasutud 94 400 krooni ja 25.07.2003 töövõtulepingu järgi tasutud ettemaksu 43 000 krooni väljamõistmist hageja kahjuna. Kostja 07.02.2003 arve nr 196 summas 94 400 krooni järgseks tööks oli XXX maaüksuse tehnovõrkude projekteerimine tööprojekti staadiumis. Töid teostati vastavalt poolte suulisele kokkuleppele. Poolte vahel puudub vaidlus kokkuleppe olemasolus, vaidlus on asjaolus, kas kokkuleppe saab lugeda kohaselt täidetuks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hagiavalduses väitis hageja, et on öelnud lepingud üles, sest kostja on töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetult arveid ja andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja tugines ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on ehitusprojekti aluseks detailplaneering, mistõttu ei saanud kinnistute moodustamine ja mahamärkimine ning trasside tööprojektide koostamine toimuda enne detailplaneeringu vastuvõtmist Saku valla volikogu poolt (EhS § 18 kohaselt peab ehitusprojekti järgi olema võimalik ehitada). Hageja tugines asjaolule, et kuna detailplaneering on Saku Vallavalitsusele esitamata ja vastu võtmata, ei saadud teha katastrimõõdistamisi ja kruntide mahamärkimist ning detailplaneeringu kohast

tehnovõrkude tööprojekti. Kostja, kes väitis, et tehnovõrkude tööprojekt (arve nr 196) on koostatud ning 25.07.2003 leping on osaliselt täidetud (krundid maha märgitud), tugines asjaolule, et töid oli võimalik teostada ka enne detailplaneeringu lõplikku kinnitamist. Seega pidi kumbki pool oma seisukohta põhjendavaid asjaolusid tõendama. Kostja esitas kohtule XXX maaüksuse tehnovõrkude kooskõlastatud tööprojekti (lisa kolmes köites „Töö nr PP-13-SA“) ning väitis, et praktikas on tavaline, et tehnovõrkude projekteerimine toimub paralleelselt detailplaneeringu menetlemisega kohalikus omavalitsuses, kuna tegemist on äärmiselt mahuka ning aeganõudva tööga: projekti olemasolu võimaldab koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist taotleda selle kinnitamist ning ehitusluba tehnovõrkude rajamiseks (projekti hilisem koostamine kahjustaks tellija huve, sest tööde faktiline algus nihkuks määramata ajaks edasi). Tõendamaks, et suuline kokkulepe XXX maaüksuse tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega, taotles kostja ka tunnistaja ülekuulamist ning seletuse andis tema seaduslik esindaja. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli detailplaneering praktiliselt valmis, kui Harju Maavalitsus võttis vastu maakonna teemaplaneeringu: kehtestas suurtele maavaldustele „rohevõrgustiku“. Kuigi Saku valla üldplaneeringuga oli XXX maaüksus ettenähtud tiheasustusalaks, oli selle võrgustikuga hõlmatud ka nimetatud maaüksus, mistõttu andis vallavalitsus projekti parandamiseks tagasi. Kostja esindaja väitel oleks töid jätkatud, kui hageja oleks seda soovinud: edasist tööd ei tehtud, sest hageja esindaja nõudis kogu dokumentatsiooni tagasi, mistõttu koostati üleandmise-vastuvõtmise akt ning dokumendid anti üle. Kui kostjal oleks võimaldatud viia detailplaneering vastavusse teemaplaneeringuga (seda „kohendada“), oleks ta seda teinud ka projektide osas. Kostja esitas detailplaneeringu vallavalitsusele kinnitamiseks, sest algselt oli ka vald seda meelt, et planeering, mis oli algatatud enne teemaplaneeringu kehtestamist ja on vastavuses valla üldplaneeringuga, tuleb esitatud kujul kinnitada. Kostja firmas geodeedi ja projektijuhina töötanud KK`i tunnistajana antud ütlused kinnitasid seadusliku esindaja seletust: et „...detailplaneeringu kaust tuli vallast tagasi seoses rohevõrgustikuga...“ ning hageja ei soovinud paranduste tegemist detailplaneeringus ja projektides. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli projektid viia vastavusse detailplaneeringuga, kuid suurem töö oli projektide osas tehtud ning piiripunktid maha märgitud. Kuivõrd tehnovõrkude projekteerimise eesmärgiks koostada projekt, mida vastaks kehtestatud detailplaneeringule ning projekteerimise ajal vastu võetud teemaplaneeringu tõttu vajas projekt muutmist, ei saa suuline töövõtuleping tehnovõrkude projekteerimiseks olla lõppenud kohase täitmisega. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 20.01.2006 otsuses käesolevas asjas leidnud, et asjas on tõendatud, et töid teostati enne detailplaneeringu kehtestamist küll poolte kokkuleppel, mis vastab ka kinnisvaraarenduses kehtivatele tavadele ja praktikale (VÕS § 23 lg 1 p 3), kuid soovitud tulemust ei saavutatud. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tehnoprojektid vajavad ümbertegemist, sama on tõendanud oma ütlustega ka tunnistaja KK. Kuid nii kostja seaduslik esindaja kui nimetatud tunnistaja on rõhutanud, et suurem osa tööst on tehtud (KK: „parandusi on vaja teha vähesel määral“) ning projekt vajas vaid väikeseid muudatusi. Kostja oli nõus teostama vajalikud muudatused tasuta. 25.07.2003 lepingu järgseks tööks oli XXX maaüksusel detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgi katastriüksuste (43 tk) moodustamine ja esitamine vallavalitsusele korralduse saamiseks (lepingu p 1.1) ning katastriüksuste mahamärkimine (lepingu p 1.2). Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt märgiti krundid maha lähtuvalt krundijaotusest ja tellija palvest: hageja vajas kruntide märkimist selleks, et neid näidata potentsiaalsetele ostjatele. Hageja väide selle kohta, et kruntide mahamärkimist ei saanud toimuda enne detailplaneeringu kehtestamist, ei ole asjakohane, kuivõrd poolte vahel 25.07.2003 sõlmitud lepingu punktist nr. 2 nähtub, et katastriüksuste mahamärkimise kokkulepitud tähtajaks oli 2

nädalat alates lepingu allkirjastamisest (mitte aga detailplaneeringu vastuvõtmisest). Et töid selles osas on tehtud, kinnitas kohtus ka tunnistaja KK. Detailplaneeringu muutmisega seoses vajas ka see töö ümbertegemist, st osade mahamärgitud piiripunktide ümbermärkimist. Täiendavate tööde vajalikkust on kinnitanud nii hageja seaduslik esindaja kui ka tunnistaja KK. Seega ei saa ka seda lepingut lugeda kohaselt täidetuks. Kostja nõustus ka selle töö lõpetamiseks vajalikud muudatused tegema tellija jaoks tasuta. Hageja väide, et kostja ei ole tema poolt teostatud töid hagejale üle andnud ega ühtegi dokumenti teostatud tööde kohta vormistanud ning kostja andis hagejale üle vaid detailplaneeringu kontrollkausta, mistõttu ei ole tellija saanud kostjale ka pretensioone esitada, ei ole asjakohane, kuna kostja esindaja 26.03.2004 vastusest hagejale nähtub, et kostja on palunud hagejat tehnovõrkude projekti kättesaamiseks pöörduda advokaadibüroo poole (tl 34-36). Tsiviilasjas on leidnud tõendamist, et lepingute eesmärki ei olnud kummagi lepingu järgi saavutatud (ka 25.07.2003 lepingu p-s 1.2 märgitud tööde osas), sest mõlema lepingu järgi teostatud tööd tuli teha ümber. Tallinna Ringkonnakohus jõudis 20.01.2003 otsuses seisukohale, et kuivõrd töö on osaliselt tehtud, siis vajas täpsustamist, millises ulatuses on tööd tehtud ning asja uuel läbivaatamisel teha pooltele ettepanek nimetatud asjaolusid tõendada. Tehtud tööde ulatuse kohta on hageja väitnud, et kruntide mahamärkimise ja tehnoprojekti koostamine eest tasus hageja OÜ-le V 227 840,69 krooni (tl 164-169). Hageja väitel olid vajalikud muudatused tehnoprojektis suuremad, kui kostja väidab (projektilt puudusid pumbamaja ja kanalisatsiooni ülepumpla, katastriüksuste arvuline vahe on 8, mitte 5). Hageja väitel tõendab tema kahju tegemata tööde eest ettemaksuna tasutud 137 400 krooni. Kostja väitel ei ole hageja kahju saanud, kuna kinnistud müüdi maha enne täiendavate tööde tegemist. Kostja väitel oleks mahamärgitud 43-st krundist tulnud muutunud nõuete tõttu ringi märkida kõigest 5 krunti ning tehnovõrkude projekti parandamine oleks tellitava lisatööna tõstnud hinda ca 20% kogumaksumusest (kostja oleks teostanud nimetatud tööd tellija jaoks tasuta). Tööde ja vajalike lisatööde teostamise ulatus omab tähtsust hagejale väidetavalt tekitatud kahju suuruse hindamisel. Kuivõrd TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, leiab kohus, et hagejale tekkinud kahju olemus ja suurus ei ole leidnud tõendamist. Tööde lõpuleviimiseks vajalikud muudatused tulenesid peale lepingute sõlmimist vastuvõetud teemaplaneeringust, lepingute sõlmimisel lähteülesanne teemaplaneeringuga seotud tingimusi ette ei näinud. Kostja on teostanud tööd vastavalt esialgsele lähteülesandele ja teinud ettepaneku viia mõlemast vaidlusalusest lepingust tulenev töö tellija jaoks tasuta vastavusse teemaplaneeringust tulenevate nõuetega. Seda on 29.03.2005 istungil öelnud nii kostaja seaduslik esindaja ja kinnitanud ka tunnistaja KK. Kohus leiab, et kostja on õigustatult viidanud VÕS § 648 p-le 2, mille kohaselt ei või tellija vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli õigustatud keelduma ettepanekut vastu võtmast. Kuna hageja keeldus vastu võtmast kostja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks, on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel,

kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 6 870 (137 400 x 5%) krooni hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2007.a. otsus nr.2-04-599 on muudetud

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.