E. R.`i hagi OÜ H vastu 222 816 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinna Linnakohtu 11.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/315222/04 E. R.`i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 11.04.2005 otsus suulise töövõtulepingu (07.02.2003 arve nr 196) ja 25.07.2003 töövõtulepingu järgi tasutud 137 400 krooni tagasinõude osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ning hageja nõue ja põhjendus
1.Hageja ja kostja sõlmisid 02.04.2002 kirjaliku töövõtulepingu topogeodeetilise alusplaani mõõdistamiseks ja koostamiseks Harjumaal Saku vallas Tänassilma külas asuva Salme maaüksuse kohta ning maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks kruntide moodustamiseks vastavalt Saku Vallavalitsuse poolt väljastatud lähteülesandele. Tööde teostamise tähtajaks oli seitse kuud alates detailplaneeringu lähteülesande ja tehniliste tingimuste saamisest ning lepingujärgseks tasuks 135 416 krooni (ettemaks 67 708 krooni). 25.07.2003 sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu Salme maaüksusel detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgi katastriüksuste (43 tk) moodustamiseks ja esitamiseks vallavalitsusele korralduse saamiseks ning katastriüksuste mahamärkimiseks. Tööde tegemise tähtajaks oli lepingu punktis 1.1 loetletud tööde osas viis päeva detailplaneeringu kehtestamisest ning punktis 1.2 loetletud tööde osas kaks nädalat alates lepingu allakirjutamisest, lepingujärgseks tasuks oli 86 000 krooni (ettemaks 43 000 krooni).
2.Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud lisaks ka suulise kokkuleppe Salme maaüksusele tehnovõrkude projekteerimiseks (tööprojekti staadiumis). 02.04.2002 sõlmitud lepingu järgi on hageja tasunud kostjale 135 416 krooni, 25.07.2003 lepingu järgi ettemaksu 43 000 krooni ning 07.02.2003 arve nr 196 alusel ettemaksu 94 400 krooni. 02.12.2003 teatas hageja kostjale 02.04.2002 ja 25.07.2003 lepingute ülesütlemisest, kuna selgus, et kostja on töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetuid arveid ning andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja palus tasutud 94 400 krooni ja 43 000 krooni tagastada ning esitada tehtud tööde kohta dokumendid. Kostja ettemaksu ei tagastanud ning nõutud dokumente ei esitanud. 10.12.2003 teatas ta lepingute lõppemisest seoses kohase täitmisega.
3.Tallinna Linnakohtule 02.06.2004 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista tellitud tööde eest kohustuse täitmisena tasunud 222 816 krooni (85 416 + 94 400 + 43 000) krooni, s.h 02.04.2002 lepingu alusel tasutust 85 416 krooni, 10.02.2003 arve järgi tasutud 94 000 krooni ning 25.07.2003 lepingu alusel tasutud 43 000 krooni. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ega kokkulepitud töid teostanud. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Kuivõrd pooled on oma lepingulised kohustused teineteise ees täitnud, ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning puudub alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 kohaldamiseks ja hagi rahuldamiseks. Poolte vahel 02.04.2002 sõlmitud võlasuhe lõppes kohase täitmisega VÕS § 186 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud hageja seda teistkordselt lepingu ülesütlemisega lõpetada. Pooled leppisid lepingus kokku, et kostja kohustuseks on Salme maaüksuse topogeodeetilise alusplaani mõõdistamine ning koostamine ja detailplaneeringu koostamine kruntide moodustamiseks vastavalt Saku Vallavalitsuse koostatud lähteülesandele. Topogeodeetiliste alusplaanide olemasolu üle vaidlus puudub. Ülejäänud tööd teostas kostja samuti lepingu kohaselt. Valminud detailplaneeringu dokumentatsioon koos vajalike kooskõlastustega edastati Saku Vallavalitsusele 27.08.2003, mida kinnitab tempel kostja saatekirjal. Hageja tasus peale tööde valmimist lepingus kokkulepitud tasu viimase osa 05.09.2003. Edasine avalikõiguslike normide alusel toimuv menetlus ei seostu eraõiguse subjektide vahel sõlmitud tsiviilõiguslike lepingute täitmisega, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda 02.04.2002 lepingu alusel tasutu osalist tagastamist.
5.25.07.2003 lepingu lõpetamise osas tunnistas kostja hageja vaba tahet ja nõustus lepingu lõpetamisega, kuid teostamata tööde eest pole kostja hagejalt raha küsinud. 22.08.2003 kassa sissetuleku orderist nr 39 nähtub, et 43 000 krooni on tasutud Salme kruntide looduses mahamärkimise eest. Nimetatud töö on kostja poolt teostatud, mida kinnitab hageja enda käitumine, kuna lepingu punkti 4 kohaselt tuli raha tasuda pärast töö teostamist. Kostja ei nõustu hagejaga selles, nagu poleks kruntide mahamärkimine olnud võimalik enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Selline praktika on kinnisvaraarenduses laialt levinud ja arvestades hageja kõrgendatud huvi kruntide realiseerimise vastu, rakendati seda praktikat ka vaidlusaluse lepingu puhul. Seega on töö tehtud ja raha tagastamiseks puudub alus.
6.Kostja on täitnud ka suulises lepingus kokkulepitud töö. Hagejale ei ole esitatud arveid tegemata tööde eest. Seega puudub hagejal õigus nõuda tema poolt tellitud ja kostja poolt teostatud tööde eest raha tagastamist. Lisaks leiab kostja, et hageja ei saa tugineda töö mittevastavusele, sest ta oleks pidanud sellest teatama VÕS § 644 lg 1 alusel mõistliku aja jooksul pärast mittevastavusest teadasaamist. Hageja ei esitanud kostjale pretensioone arvete saamisel või summade tasumisel ega teavitanud kostjat tööde konkreetsetest puudustest enne 02.12.2003. Kostja peab hageja käitumist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
Linnakohtu otsuse põhjendused
7.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kuna tuvastamist leidis, et kostja on hagejaga töövõtulepingutes kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teostanud, puudub hagejal seaduslik alus nõuda kostjale tasutud rahasummade tagastamist VÕS § 1028 lg 1 kohaselt.
8.Kohtuotsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid kolm töövõtulepingut ja hageja on kostjale tasunud tellitud tööde eest kokku 272 816 krooni. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama asja või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas töövõtja täitis oma lepingust tulenevad kohustused tellija ees vastavalt kokkulepitule või on hageja õigustatud nõudma kostjalt talle makstud raha tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel põhjusel, et tal ei tekkinud raha maksmise kohustust, kuna töövõtja jättis lepingutes kokkulepitud tööd osaliselt tegemata.
9.Kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et poolte vahel 02.04.2002 sõlmitud töövõtuleping on kostja poolt nõuetekohaselt täidetud. Vaidlust ei ole selles, et topogeodeetilise alusplaani mõõdistamine ja koostamine on teostatud. Kostja seadusliku esindaja Liidia Valdase seletuse kohaselt tegi kostja ka Salme maaüksuse detailplaneeringu kruntide koostamiseks ja esitas selle Saku Vallavalitsusele. Seda tõendavad nii tunnistaja K. K. ütlused kui detailplaneering koos kooskõlastustega ja saatekiri, millega see seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitusele 27.08.2003 kostja poolt üle anti. Asjaolu, et Saku Vallavalitsus detailplaneeringu hiljem tagastas seoses Harjumaa suurtele maavaldustele kehtestatud rohevõrgustikuga, ei tee olematuks kostja poolt tehtud tööd ega võta temalt õigust saada tehtud töö eest tasu. Eeltoodud põhjendustel nõustus kohus kostjaga, et 02.04.2002 leping lõppes kohase täitmisega ning lepingu ülesütlemine 02.12.2003 ei omanud kostja jaoks õiguslikke tagajärgi.
10.Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et poolte vahel 25.07.2003 sõlmitud lepingus kokkulepitud töödest on teostatud Salme maaüksuse katastriüksuste mahamärkimine. Seda tõendab nii kostja seadusliku esindaja seletus kui ka tunnistaja K. K. ütlused, kes kinnitas, et kostja geodeetide poolt maha pandud kollased piiripunktid on Salme maaüksusel tänaseni. Lepingu p-s 1.1 märgitud töid kostja ei teostanud, kuna hageja teatas lepingu lõpetamisest ja kostja aktsepteeris hageja soovi.
11.Salme maaüksuse tehnovõrkude tööprojektiga leidis tõendamist poolte vahel suulises töövõtulepingus kokkulepitud töö nõuetekohane teostamine kostja poolt. Esitatud projektist nähtub, et see on koostatud ning vajalikes instantsides kooskõlastatud. Kostja esindaja teatas 26.03.2004 kirjas hageja esindajale, et tehnovõrkude põhiprojekt on koostatud ning vajalikes instantsides kooskõlastatud. Samuti on kirjas palutud pöörduda projekti kättesaamiseks kostja advokaadibüroo poole. Asjaolu, et hageja ei läinud projektile järele, ei tee kostja poolt tehtud tööd olematuks. Eeltoodud põhjusel nõustus kohus kostjaga, et suuline töövõtuleping lõppes poolte vahel kohase täitmisega. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 137 400 krooni, millest 43 000 krooni on 25.07.2003 lepingu alusel tasutud ettemaks ja 94 400 krooni suulise lepingu alusel tasutud summa.
13.Kohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et 25.07.2003 lepingu alusel väidetavalt tehtud tööd ei vasta lepingule, sest kokkulepitud tulemus on saavutamata. Nimetatud lepingus kokkulepitud tööd pidi kostja teostama vastavalt detailplaneeringule. Kostjal ei olnud võimalik asuda lepingus kokkulepitud tööde teostamisele enne kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu kehtestamist. Tunnistaja K. K. poolt kirjeldatud lipukeste panemist detailplaneeringuga kinnitamata asukohtadesse ei saa käsitleda lepingu nõuetekohase täitmisena ja töö valmimisena. Detailplaneeringu puudumise tõttu ei ole hagejal võimalik kontrollida töö teostamise kvaliteeti ja kruntide mahamärkimist vastavalt tellitule ning kokkulepitud tulemuse saavutamist ja töö valmimist. Kohtuistungil tuvastati ja protsessiosalised kinnitasid, et Salme maaüksuse detailplaneeringut ei ole Saku Vallavalitsus kohtuotsuse tegemise ajaks kehtestanud. Seega oli välistatud ka lepingujärgsete tööde teostamisele asumine. Otsusest ei selgu, milliste algdokumentide alusel paigutati kollased piiripunktid maastikule ja mille alusel krundid maha märgiti. Kohus leidis põhjendamatult, et kostjal on õigus 43 000 krooni suurusele ettemaksule ja lepingulised tööd on nõuetekohaselt täidetud, kuigi katastriüksuse moodustamist ja katastritoimikute koostamist ei olnud isegi alustatud, mida kinnitas ka kostja.
14.Juhul kui kohus tuvastas lepingujärgsete tööde osalise teostamise, oleks ta pidanud eraldi välja selgitama katastriüksuste moodustamiseks ja kruntide mahamärkimiseks tehtavate tööde maksumuse. Seejärel oleks saanud kohus hinnata tasutud summa saamise õiguspärasust. Kohus tõlgendas meelevaldselt ettemaksuna saadud 43 000 krooni tasuna katastriüksuste mahamärkimise eest, omamata selle kohta ühtegi tõendit. Kostja ei ole faktilisi töid kinnitavaid dokumente ega arvet tööde teostamise eest hagejale esitanud.
15.Kostja tegeles kogu arendusprojektiga ning talle oli teada lepingu sõlmimisel nii tööde teostamise eesmärk kui ka vajalike tööde teostamise järjekord. Kruntide mahamärkimine sai toimuda alles peale detailplaneeringu kehtestamist. Tunnistaja K. K. selgitas, et tööde teostamisel võttis ettevõte ärilise riski ja teostas tööd enne detailplaneeringu kehtestamist lootuses, et see hiljem kehtestatakse. Mahamärgitud krundid ei ole edaspidi katastriüksuste moodustamiseks ja katastritoimikute koostamiseks kasutatavad ja detailplaneeringu kehtestamisel tuleb krundid uuesti mõõdistada ja maha märkida ning nende alusel katastritoimikud koostada. Hageja ei pea tasuma kostjale põhjendamatult võetud äririskide eest. Lepingu eesmärgiks ja tellitud tööks ei olnud kinnistule lipukeste asetamine, vaid kruntide kehtestatud detailplaneeringu kohane mahamärkimine. Töö, millega ei ole lepingus kokkulepitud eesmärki saavutatud, ei ole nõuetekohane.
16.Kostja koostas põhiprojekti (köide 1-3) kehtestamata detailplaneeringust lähtudes ning projektide järgi ei ole võimalik ehitada ja ehitamiseks ehitusluba taotleda. Projektis on esitatud valeandmeid selle kohta, et põhiprojekti koostamisel on aluseks võetud varem koostatud ja kehtestatud Tänassilma küla Salme elamukvartali detailplaneering. On ilmne, et projektis märgitud kinnitusest sõltuvalt on asjaomased isikud projektile kooskõlastuse andnud. Ainuüksi pettuse teel saadud kooskõlastused ei kinnita, et projektdokumentatsioon on nõuetekohane. Hageja tellis detailplaneeringu kohase tehnovõrkude projekti, mitte kooskõlastused. Kooskõlastused tehakse tasuta ja kostja ei ole nende saamiseks teinud rahalisi kulutusi, mida hageja oleks kohustatud hüvitama. Projektdokumentatsiooni mittevastavuse tõttu tellitule ei olnud hagejal võimalik seda vastu võtta ja saada selle alusel ehitusluba ja ehitada. Kohaselt täidetud leping peaks võimaldama eesmärgi saavutamist, s.o müüa krunte ja ehitada tehnovõrke, kuid seda ei ole võimalik teha. Kuigi kostja oli teadlik, et detailplaneeringut ei ole kehtestatud ja nende poolt tehtud töö ei vasta ehitusseadusele ega kokkulepitule, teatas kostja korduvalt hagejale, et detailplaneering on kehtestatud ja vajalik
on asuda teostama tööde järgnevaid etappe. Kohus leidis põhjendamatult, et töö on teostatud nõuetekohaselt ja leping lõppes kohase täitmisega, kuigi töö ei vastanud kokkulepitule ja soovitud eesmärk oli saavutamata. Kohtule oli teada, et kostja koostatud detailplaneeringu alusel Saku Vallavalitsus seda ei kehtesta ja projektide kohaselt ehitusluba ei väljasta, samuti ei moodusta katastriüksusi.
17.Apellant on jätkuvalt seisukohal, et tellitud töö ei vasta lepingutingimustele, kuna kostja poolt koostatud projektid ei ole sobilikud ehitamiseks. Kostjale oli töö eesmärk teada ning tema erialased oskused ja teadmised võimaldasid tal aru saada tööde teostamise järjekorrast, tööle esitatavatest nõuetest ja töö eesmärgist. 25.07.2003 lepingus kokkulepitud töö ja detailplaneeringu kohased tehnovõrkude projektid ei ole valminud, mistõttu kuulub hageja poolt tasutud ettemaks summas 137 400 krooni kostja poolt tagastamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja peab oma vastuses apellatsioonkaebust põhjendamatuks ning palub selle jätta rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Apellant ei vaidlusta kruntide mahamärkimist, vaid väidab, et kruntide mahamärkimiseks puudus vajalik algdokumentatsioon. Hagiavalduses väitis hageja, et krunte ei ole üldse maha märgitud. Kuna hageja taolist väidet esimese astme kohtule ei esitanud, palub kostja selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 2 alusel jätta tähelepanuta. Kostja teostas kruntide mahamärkimise hageja soovil hageja enda poolt kooskõlastatud krundiplaani alusel. Kruntide mahamärkimine on faktiliselt toimunud, mis leidis tõendamist ka kohtuistungil. Seda kinnitab ka hageja enda käitumine 43 000 krooni tasumisel, kuna lepingu punkti 4 kohaselt tekkis tasumise kohustus alles pärast kruntide looduses mahamärkimist. Tehnovõrkude tööprojekt on koostatud ja vajalikes instantsides kooskõlastatud ning leping lõppes kohase täitmisega. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel kaevatavas osas tühistada ning saata asi vastavas osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Linnakohus ei ole oma seisukohti otsuses piisavalt selgelt väljendanud ega märkinud, millisest õigusnormist kohus konkreetselt juhindus, rikkudes sellega otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS §-des 227 ja 228 sätestatud nõudeid.
20.Hageja esitatud nõuete sisuks oli töövõtulepingute alusel makstud raha tagasinõudmine, sest hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei täitnud kostja omapoolseid lepingulisi kohustusi. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. Kohustuse rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud VÕS § 101 lg-s 1. VÕS § 101 lg-st 2 tulenevalt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja viide VÕS § 1028 lg-le 1 ei ole asjakohane, sest nimetatud säte kohaldub juhul, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooltevahelise vaidluse sisu käsitles vastastikuseid kohustusi.
21.Hageja on vaidlustanud kohtuotsuse suulise töövõtulepingu (07.02.2003 arve nr 196) alusel tasutud 94 400 krooni ja 25.07.2003 töövõtulepingu järgi tasutud ettemaksu 43 000 krooni väljamõistmata jätmise osas. Seetõttu peab apellatsioonikohus kontrollima, kas esimese astme kohtu seisukoht, et töövõtulepingutes kokkulepitud tööd, mille eest need summad olid tasutud, on kostja poolt nõuetekohaselt teostatud, on õige. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et apellatsioonkaebuses sisalduv väide kruntide mahamärkimiseks vajaliku algdokumentatsiooni puudumise kohta on esmakordne ning tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 319 lg 2 alusel jätta tähelepanuta. Selle küsimuse üle vaidlesid pooled ka esimese astme kohtus: hageja oli seisukohal, et kruntide mahamärkimist ei ole nõutavalt teostatud.
22.Kostja 07.02.2003 arve nr 196 summas 94 400 krooni järgseks tööks oli Salme maaüksuse tehnovõrkude projekteerimine tööprojekti staadiumis. Töid teostati vastavalt poolte suulisele kokkuleppele, millise võimaluse annab VÕS § 11 lg 1. Seega tuli kohtul tuvastada, milline oli pooltevaheline kokkulepe ning kas kostja on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Hagiavalduses väitis hageja, et on öelnud lepingud üles, sest kostja on töödega põhjendamatult venitanud, esitanud alusetult arveid ja andnud tellijale valeinformatsiooni. Hageja tugines ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on ehitusprojekti aluseks detailplaneering, mistõttu ei saanud kinnistute moodustamine ja mahamärkimine ning trasside tööprojektide koostamine toimuda enne detailplaneeringu vastuvõtmist Saku valla volikogu poolt (EhS § 18 kohaselt peab ehitusprojekti järgi olema võimalik ehitada). Hageja tugines asjaolule, et kuna detailplaneering on Saku Vallavalitsusele esitamata ja vastu võtmata, ei saadud teha katastrimõõdistamisi ja kruntide mahamärkimist ning detailplaneeringu kohast tehnovõrkude tööprojekti. Kostja, kes väitis, et tehnovõrkude tööprojekt (arve nr 196) on koostatud ning 25.07.2003 leping on osaliselt täidetud (krundid maha märgitud), tugines asjaolule, et töid oli võimalik teostada ka enne detailplaneeringu lõplikku kinnitamist. Seega pidi kumbki pool oma seisukohta põhjendavaid asjaolusid tõendama.
23.Kostja esitas kohtule Salme maaüksuse tehnovõrkude kooskõlastatud tööprojekti (lisa kolmes köites „Töö nr PP-13-SA“) ning väitis, et praktikas on tavaline, et tehnovõrkude projekteerimine toimub paralleelselt detailplaneeringu menetlemisega kohalikus omavalitsuses, kuna tegemist on äärmiselt mahuka ning aeganõudva tööga: projekti olemasolu võimaldab koheselt pärast detailplaneeringu kehtestamist taotleda selle kinnitamist ning ehitusluba tehnovõrkude rajamiseks (projekti hilisem koostamine kahjustaks tellija huve, sest tööde faktiline algus nihkuks määramata ajaks edasi). Tõendamaks, et suuline kokkulepe Salme maaüksuse tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega, taotles kostja ka tunnistaja ülekuulamist ning seletuse andis tema seaduslik esindaja. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli detailplaneering praktiliselt valmis, kui Harju Maavalitsus võttis vastu maakonna teemaplaneeringu: kehtestas suurtele maavaldustele „rohevõrgustiku“. Kuigi Saku valla üldplaneeringuga oli Salme maaüksus ettenähtud tiheasustusalaks, oli selle võrgustikuga hõlmatud ka nimetatud maaüksus, mistõttu andis vallavalitsus projekti parandamiseks tagasi. Kostja esindaja väitel oleks töid jätkatud, kui hageja oleks seda soovinud: edasist tööd ei tehtud, sest hageja esindaja nõudis kogu dokumentatsiooni tagasi, mistõttu koostati üleandmise-vastuvõtmise akt ning dokumendid anti üle. Kui kostjal oleks võimaldatud viia detailplaneering vastavusse teemaplaneeringuga (seda „kohendada“), oleks ta seda teinud ka projektide osas. Kostja esitas detailplaneeringu vallavalitsusele kinnitamiseks, sest algselt oli ka vald seda meelt, et planeering, mis oli algatatud enne teemaplaneeringu kehtestamist ja on vastavuses valla üldplaneeringuga, tuleb esitatud kujul kinnitada. Kostja firmas geodeedi ja projektijuhina
töötanud K. K.`i tunnistajana antud ütlused kinnitasid seadusliku esindaja seletust: et „...detailplaneeringu kaust tuli vallast tagasi seoses rohevõrgustikuga...“ ning hageja ei soovinud paranduste tegemist detailplaneeringus ja projektides. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli projektid viia vastavusse detailplaneeringuga, kuid suurem töö oli projektide osas tehtud ning piiripunktid maha märgitud.
24.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium linnakohtuga, et suuline töövõtuleping (arve nr 196) tehnovõrkude projekteerimiseks on lõppenud kohase täitmisega. Asjas on tõendatud, et töid teostati enne detailplaneeringu kehtestamist küll poolte kokkuleppel, mis vastab ka kinnisvaraarenduses kehtivatele tavadele ja praktikale (VÕS § 23 lg 1 p 3), kuid soovitud tulemust ei saavutatud. Maa- ja vallavalitsuse vahelisest planeerimisalasest ebakõlast tekkinud vajadus muuta detailplaneeringut (mille osas küll apellatsioonimenetluses enam ei vaielda) tingis vajaduse muuta ka tehnoprojekte. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tehnoprojektid vajavad ümbertegemist. Sama on tõendanud oma ütlustega ka tunnistaja K. K.. Kuid nii kostja seaduslik esindaja kui nimetatud tunnistaja on rõhutanud, et suurem osa tööst on tehtud (K. K.: „parandusi on vaja teha vähesel määral“). Kuna linnakohus leidis, et kõnealune leping on täimisega lõppenud, ei teinud ta pooltele ettepanekut tõendada, millises osas on töö tehtud ning milline oleks täiendava töö maksumus.
25.Ka 25.07.2003 lepingu osas ei ole linnakohtu järeldused õiged. Lepingujärgseks tööks oli Salme maaüksusel detailplaneeringuga määratud krundijaotuse järgi katastriüksuste (43 tk) moodustamine ja esitamine vallavalitsusele korralduse saamiseks (lepingu p 1.1) ning katastriüksuste mahamärkimine (lepingu p 1.2). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et osa lepingus kokkulepitud töödest on teostatud ning leping poolte kokkuleppel lõpetatud. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt märgiti krundid maha lähtuvalt krundijaotusest ja tellija palvest: hageja vajas kruntide märkimist selleks, et neid näidata potentsiaalsetele ostjatele. Et töid selles osas on tehtud, kinnitas kohtus ka tunnistaja K. K.. Kuid ka selles osas vajab töö seoses detailplaneeringu muutmisega ümbertegemist: mahamärgitud piiripunktid tuleb ümber märkida. Kuna lepingus ei olnud pooled kokku leppinud eraldi tasu punktides 1.1 ja 1.2 märgitud tööde eest, vaid määratleti ettemaksu suurus (50% lepingujärgsest tasust), ei võimalda käsitada ettemaksuna tasutud summat teostatud tööde maksumusena. Isegi juhul, kui hinnata lepingu p-s 1.2 ettenähtud töid 50%-na kogu lepingu mahust, ei saanud hagi selles osas jätta täielikult rahuldamata, sest ka nimetatud tööd vajavad ümbertegemist. Täiendavate tööde vajalikkust on kinnitanud nii hageja seaduslik esindaja kui tunnistaja K. K.. Selleks vajalike kulutuste kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Õige on apellandi seisukoht, et kohus oleks pidanud välja selgitama tehtud töö tegeliku maksumuse. Kui kohus leidis, et hageja nõuet lepingute alusel tasutud summade tagasisaamiseks ei saa rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe ning töö on osaliselt tehtud, siis vajas täpsustamist, millises ulatuse on tööd tehtud. Tsiviilasjas leidis tõendamist, et lepingute eesmärki ei olnud kummagi lepingu järgi saavutatud (ka 25.07.2003 lepingu p-s 1.2 märgitud tööde osas), sest mõlema lepingu järgi teostatud tööd tuli teha ümber. Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel teha pooltele ettepanek nimetatud asjaolusid tõendada.
26.Kuna ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule, jaotatakse kohtukulud esimese astme kohtus.
R.Allikvere
Ü.Jänes
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.