Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

034/2017/1129, xxxxx 02.06.2017 avalduse alusel, 916 euro nõudes; 6) Kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses on täiteasi nr 034/2017/673, xxxx 28.03.2017 avalduse alusel, 975,40 euro nõudes; 7) Kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses on täiteasi nr 034/2017/672, xxxx 28.03.2017 avalduse alusel, 975,40 euro nõudes; 8) Kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses on täiteasi nr 034/2017/671, xxxx 28.03.2017 avalduse alusel, 975,40 euro nõudes; 9) Kohtutäitur Kristiina Feinman menetluses on täiteasi nr 034/2017/664, xxxx 28.03.2017 avalduse alusel, 940,50 euro nõudes; 10) Kohtutäitur Katrin Vellet menetluses on täiteasi nr 031/2017/945, xxxx 29.03.2017 avalduse alusel, 1060 euro nõudes; 11) Kohtutäitur Mati Roodes menetluses on täiteasi nr 026/2015/1151, xxxx AS-i 01.06.2015 avalduse alusel, 4319,14 euro nõudes; 12) Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on täiteasi nr 022/2017/3199, xxxx 28.06.2017 avalduse alusel, 2640 euro nõudes. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Analüüsides kõiki ajutises menetluses kogutud dokumente, leiab haldur, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus on suure tõenäosusega tingitud pankrotiavalduse kohaselt võlgniku pikaajalisest kahjumiga tegutsemisest, tekkinud käibevahendite puudusest ja turuolukorra halvenemisest. Vaatamata pingutustele ei ole võlgnik enam jätkusuutlik ning on maksejõuetu. Menetluses kogutud dokumentide põhjal võib teha järelduse, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2017 jaanuariks. Igapäevane majandustegevus on lõppenud, puudub ka hilisem arvelduskonto kasutamine ja maksete tegemine töötajatele. Ajutine haldur on kindlaks teinud töötasu võlgnevused töötajate ees, mida kinnitavad arvukad algatatud täitemenetlused 2017 alguses. Nimetatud ajaks oli selge, et võlgnik ei suuda tulenevalt oma majanduslikust olukorrast täita rahalisi kohustusi, leida investeeringuid, palgata tööjõudu ega taaskäivitada majandustegevust. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtumisviga. Hetkel ei saa välistada ettevõtlusega mitteseotud tehingute, ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Kokkuvõttes on võimalik väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017 juuniks (30.08.2017 istungil nõustus ajutine haldur, et võis olla ka jaanuar 2017). Seega, arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 82 024,18 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku maksejõuetuse tuvastamiseks. Igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita võlgnikul puudub. Praegusel juhul on selge, et võlgnikul puudub igasugune likviidne vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on seisukohal, et pankroti väljakuulutamine oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise korral olen valmis jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 82 024,18 eurot. Vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 13.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx, isikukood xxxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 360 eurot ja kinnitada kuludeks 35,60 eurot, kokku 395,60 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku 474,72 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 395,60 eurot + käibemaks 79,12 eurot, kokku 474,72 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.