Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-4416
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 100 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, xxxx, telefon: xxxx, e-post: xxxx); esindajad Hageja seaduslik esindaja: Xxxx(xxxx, telefon: xxxx, e-post: xxxx); Kostja: Xxxx(xxxx, xxxx , telefon: xxxx, e-post: xxxx); Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): Maardu linn Maardu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75011470, Kallasmaa 1, Maardu 74111); Kostja seadusliku esindaja lepinguline esindaja: Julia xxxx (e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxx(xxxx) hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx) kasuks välja 40 (nelikümmend) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule
asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 06.07.2016 ostu-müügi leping nr XXXX, mille kohaselt müüdi hagejale jalgratas Classic Magnum, seeria nr XXXX. Müüjale maksti sularahas. Hageja pidas ennast kannatanuks, kuna jalgratast ei saanud edasi müüa. Ostu-müügi lepingu alusel ostetud jalgratas väljastati politseile 18.07.2016. Kostja ei ole hagejale raha maksnud.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista ostu-müügi lepingu punkti 4 alusel põhinõudena 40 eurot ja punkti 6 alusel leppetrahvina 60 eurot. Samuti palus hageja kostja kanda jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et kui kostja sõlmis hagejaga lepingu, ei olnud kostjale veel eestkostjat määratud. Lepingu sõlmimisel puudus hagejal võimalus kontrollida, kas kostjale on eestkostja määratud. Asjaolu, et kostjal on väike sissetulek, ei anna talle õigust seadust rikkuda. Hageja pakkus kostjale võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kohus algatas 14. aprilli 2016 määrusega menetluse Stanislav Semenjukile eestkostja määramiseks kohtu omal algatusel, sest kohtul tekkis tsiviilasja menetluse käigus kahtlus Xxxx tsiviilkohtumenetlusteovõimes. 01.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6012 määras kohus Xxxxeestkostjaks Maardu linna.
5.Tsiviilasjas nr 2-16-6012 läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt pöördus Xxxxesmakordselt Psühhiaatriakliinikusse 1996. a ja sellest ajast viibis korduvalt psühhiaatrikliinikus ravil, sh sundravil. Vastavalt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile esineb kostjal vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol. Kostja ei ole lähtuvalt temal esinevast raskest psüühikahäirest võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ning teha tehinguid. Kohus leidis, et Xxxx ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
6.Kostja viitas TsÜS § 8 lõikele 2 ja § 11 lõikele 1, samuti § 13 lõikele 1. Kostja leidis, et hagejaga sõlmitud tehing oli tühine. Hagejal ei olnud õigust kostjaga lepingut sõlmida.
7.Kostja seaduslik esindaja samuti leidis, et puuduvad kohtuotsuse täidetavuse perspektiivid, kuna Xxxx on maksejõuetu ja pole ette näha tema materiaalse olukorra paranemist. Xxxx on töövõimetuspensionär. Tal puudub igasugune väärtuslik vara. Xxxx ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 254,98 eurot ja sotsiaaltoetus 52,93 eurot. Kostja viitas TMS § 132 lõikele 1 ja leidis, et kostja sissetulekut ei ole võimalik arestida ning otsust täita. Vastuse koostamise ajal viibib Xxxx SA PER Psühhiaatrikliinikus sundravil.
8.Täiendavalt leidis kostja, et tehingu tegemise ajal 06.07.2016 oli kostjal piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 kohaselt ja TsÜS § 11 lõike 1 järgi on hagejaga sõlmitud tehing tühine.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) 06.07.2016 sõlmitud ostu-müügi lepinguga nr XXXX müüs kostja hagejale jalgratta Classic Magnum; 2) hageja maksis jalgratta eest kostjale sularahas 40 eurot; 3) hageja andis jalgratta üle politseile 18.07.2016; 4) Harju Maakohtu 01.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6012 määrati kostja eestkostjaks Maardu linn.
11.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma ostu-müügi lepingu alusel saadud 40 eurot ja lepingus ette nähtud leppetrahvi 60 eurot.
12.Hageja leidis, et kostja peab talle tagastama lepingu alusel saadud 40 eurot ning tasuma lepingu punkti 6 alusel leppetrahvi 60 eurot. Ostu-müügi sõlmimise ajal ei olnud kostjale veel eeskostjat määratud ning hageja ei saanud kontrollida, kas kostjal on eestkostja. Kostja väike sissetulek ei anna talle õigust seadust rikkuda.
13.Kostja leidis, et 06.07.2016 sõlmitud tehing on tühine, sest eeskoste menetluse raames läbi viidud ekspertiisi kohaselt on kostjal vaimuhaigus ehk püsikululine paranoidne skisofreenia. Kostja ei saanud oma tegudest aru ega olnud võimeline neid juhtima. Kostja vaimne seisund ei lubanud tal otsuseid langetada. Võimaliku kohtuotsuse täitmiseks perspektiivid puuduvad, sest kostjal puudub vara ning tema ainsad sissetulekud on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus, mida ei saa täitemenetluse käigus arestida.
14.Kohus leiab, et käesolevas asjas kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja sõlmis kostja Xxxx 06.07.2016 lepingu (toimiku lk 3), mille alusel ostis hageja kostjalt jalgratta hinnaga 40 eurot. Lepingu punktis 5 oli märgitud, et kui selgub, et kostja müüjana on toonud panti varastatud eseme, mille puudused tulevad ilmseks pärast lepingu sõlmimist, esitab ostja müüjale pretensiooni. Kooskõlas lepingu punktiga 6 oli leppetrahv punktis 5 näidatud juhtumite puhul 60 eurot. 18.07.2016 koostati akt (toimiku lk 1516), mille kohaselt väljastati kostja poolt hagejale üle antud jalgratas politseile. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et eelviidatud leping sõlmiti, kostja sai selle alusel hagejale 40 eurot ning jalgratas anti üle politseile.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjale oli kohtu 01.09.2016 määrusega seatud eestkoste. Määruse kohaselt oli kostja eestkostjaks nimetatud Maardu linn, kes ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja viitas menetluses sellele, et vaidlusalune tehing oli sõlmitud enne, kui kostjale määrati eestkostjaks Maardu linn.
17.TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
18.Kohus leiab, et vaimsest seisundist tulenevalt piiratud teovõimega isik on seda objektiivselt oma seisundi tõttu. Kohtu määrusega ei tunnistata isikut piiratud teovõimeliseks, vaid kohus tuvastab teovõime piiratuse olemasolu kui faktilise seisundi.
19.Kostja esitas kohtule 01.09.2016 tsiviilasjas nr 2-16-6012 tehtud määruse, millega määrati kostja eestkostjaks Maardu linn (toimiku lk 46-48). Kohtule esitatud määrusest nähtub, et kohtule esitati 31.05.2016 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt, mille kohaselt esines kostjal vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia näol. Akti kohaselt osales kostja periooditi seaduserikkumistes, mille suhtes tal adekvaatne kriitika puudus. Eksperdi hinnangul ei olnud kostja lähtuvalt temal esinevast raskest psüühikahäirest võimeline oma tegude tähendusest aru saama või neid juhtima ning oma elu iseseisvalt korraldama. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ning teha tehinguid.
20.Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-16-6012 kohtule esitatud tõendite kohaselt oli kostja psüühikahäire tõttu kestvalt võimetu oma tegudest aru saama või neid juhtima. Selline olukord oli kostjal juba ajal, mil ta hagejaga tehingu sõlmis. Kostja piiratud teovõime osas ei oma tähtsust see, kas hageja tema piiratud teovõime olemasolust oli teadlik ja sai kontrollida kostjale eeskostja seadmist.
21.TsÜS § 11 lg 1 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Seega on eelneva nõusoleku puudumisel tehing nn hõljuvalt tühine ja seda on võimalik kehtivaks muuta ainult pärast tehingu tegemist antava heakskiiduga. TsÜS § 11 lg 3 näeb ette, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Antud juhul ei olnud tegemist TsÜS § 11 lõikes 3 kirjeldatud tehinguga, sest tehingust tekkisid kostjale kohustused.
22.TsÜS § 11 lg 4 näeb ette, et kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. TsÜS § 11 lõikest 4 tuleneb, et kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates TsÜS § 11 lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud.
23.Eeltoodust nähtuvalt ei ole nõusoleku andmise aega seaduses ette määratud, kuna seaduslikul esindajal on õigus otsustada, kas anda nõusolek või mitte. Juhul, kui piiratud teovõimega isikule ei ole tehingu tegemise ajal eestkostjat määratud, saab seaduslik esindaja anda nõusoleku pärast seda, kui eestkostja määratud on. Käesolevas asjas määrati kostjale seaduslik esindaja pärast tehingu tegemist. Kostja seaduslik esindaja ei ole tehingu tegemist heaks kiitnud. Kuivõrd heakskiitu antud ei ole, on tegemist TsÜS § 11 lg 1 alusel tühise tehinguga.
24.TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud tehingul ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu täitmist ja selle alusel leppetrahvi 60 euro tasumist. Leppetrahvi osas tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
25.Samas ei too tehingu tühisus kaasa hagi täielikku rahuldamata jätmist. Kohus selgitas kostjale 07.06.2017 saadetud pöördumises (toimiku lk 38), et tehingu tühisus ei pruugi kaasa tuua hagi täielikku rahuldamata jätmist, sest tühise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele.
26.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai tühise tehingu alusel hagejalt 40 eurot ning kostja peab saadu hagejale kohtu hinnangul tagastama eelviidatud sätete alusel.
27.Kuigi hageja ei selgitanud hagiavalduses, millisel õiguslikul alusel soovib ta kostjalt saada lepingu alusel makstud 40 eurot tagasi, on kohtul õigus asjas esile toodud väidete alusel kohaldada ise õigust (RK TKo 3-2-1-169-10, p 11, TKo 3-2-1-44-11, p 41, RK TKo 3-2-1-6816, p 54). Kohus ei ole poolte õiguslike väidetega seotud. Faktiliselt soovis hageja kostjalt muuhulgas lepingu alusel tasutud summa väljamõistmist ning sellise nõude rahuldamine on vaatamata tehingu tühisusele võimalik. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel saadud 40 eurot. Antud nõude lahendamisel ei oma tähtsust kostja väited, et sissetulekute vähesuse tõttu ei ole nõude täitmine täitemenetluses võimalik. Kostja vastavasisulised väited on ka jäänud tõendamata.
28.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas antud asjas hagi osaliselt. Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.