Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

28.03.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H P ja K K vastu võlgnevuse 29 825.72 krooni nõudes. Kostja K K esitatud vastuväite tõttu anti avaldus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikele edasi lahendamiseks hagimenetluse korras. 22.05.2007 on Balti Investeeringute Grupi Pank AS esitanud Viru Maakohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse H P ja K K ` vastu võlgnevuse 31 957.97 krooni solidaarses nõudes. Hagi võeti samal päeval kohtu poolt menetlusse ning väljastati kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks. 04.06.2007 teatas K K hagile vastuväidete puudumisest. Kohtumenetluses tuvastati kaaskostja H P elukoht, milleks oli xxxx. Nimetatud aadressil väljastatud hagimaterjalid sai H P kätte 27.08.2007. Kohtu määratud tähtpäevaks vastust ta ei esitanud. Arvestades asjaoluga, et kostjad ei teatanud oma nõusolekust asja kirjalikus menetluses lahendamiseks, pidas kohus vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil.

Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud 29.06.2006 on sõlmitud hageja ja kostja H P (põhivõlgnik) vahel tarbijakrediidileping nr06000646/47kt, mille alusel andis hageja kostjale (põhivõlgnikule) krediiti 15 000 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 29,22 % krediidisummast ühe aasta kohta. Krediidi brutosummaks kujunes 28 655.30 krooni ning kulukuse määraks 60,2%% aasta kohta. Kostja Kristo Kokk`aga sõlmis hageja 29.06.2006 tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 43 355 krooni ning käenduse tähtajaks - 01.08.2011. Arvestades, et kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, oli hageja sunnitud saatma kostjatele 01.09.2006 ja 22.09.2006 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad lepinguliste kohustuste täitmisega ei reageerinud. 03.10.2006 hoiatas hageja kostjaid lepingu ülesütlemisest kirjalikult. Hoiatustes paluti 2 nädala jooksul likvideerida võlgnevused, selgitades ühtlasi lepingu ülesütlemise tagajärgi ning andes täiendava tähtaja veel 2 nädala jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad, vaatamata hoiatustele, ei tasunud kolme järjestikust osamakset, mistõttu 27.10.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles, nõudes kostjatelt 21 404.40 krooni tasumist, sellest 15 000 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 1 933.98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3000 krooni leppetrahv, 20.42 krooni viivis ning 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ja enne hagi esitamist kostjad ühtegi summat ei tasunud, mistõttu hageja esitas Lepingu üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma õiguste kaitseks hagi kohtusse. Hagiavalduses tugineb hageja oma nõude põhjendamisel VÕS § 402, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, lg 2, 113, 416, 108, 127-128, 142, 145 ja 158 sätestatule. II Kohtuistungil 17.01.2008 esitatud poolte seisukohad

Hageja volitatud esindaja jääb hagi rahuldamise nõude juurde, vähendades nõuet kostja K K ́ poolt hüvitatud summa – kokku 6000 krooni võrra. Hageja nõudeks jääb kostjatelt solidaarselt summa 25 957.97 krooni väljamõistmine, millest 10 450 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1993.98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3000 krooni leppetrahv, 2458.09 krooni viivis ning 8115.90 krooni kahjuhüvitis. Kostja H P tunnistab hageja nõuet, selgitades, et on laenu ise kasutanud ja peab ka selle tagastama, samuti tagasi maksma K K tema poolt makstud summad. Hetkel on kostja sattunud raskesse materiaalsesse olukorda ja ei ole suuteline võlga tasuma. Tema elukaaslane, kes on teda toetanud, on hetkel vahi all. Kostja loodab lähemal ajal tööle saada ja võlgnevust kustutama asuda. Kostja K K tunnistab hagi, selgitades, et usaldades kaaskostja elukaaslast nõustus ta laenu käendajana tagama. Hageja kirjad võlgnevuse tekkimises sai ta kätte, kuid kaaskostjaga ja tema elukaaslasega enam kontakti ei saanud. Käendajana on ta asunud võlgnetavat summat võimaluste piires tasuma. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kostjate kohustused tulenevad kostjate sõlmitud tarbijakrediiidilepingu ja käenduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevusest. Vastavad lepingud ning ka võlgnevuse ja kahjude arvestuse on hageja kohtule esitanud. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt anti põhivõlgniku kasutusse krediidisumma 15 000 krooni. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tuvastatud on, et krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Nimetatud nõuded on hagi esitamisele eelnevalt hageja poolt täidetud. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 ja 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 145 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjad hageja nõude asjaolusid ega nõude suurust ei vaidlusta. 17.01.2008 kohtuistungil võtavad kostjad hagi õigeks ning hagi õigeksvõtu õiguslikud tagajärjed on kohtu poolt neile selgitatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, käendusleping, võla sissenõudmisega seotud tasulised kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes eeltoodust ning TsMS § 165 lg 3 tulenevalt leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele solidaarselt kostjate poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 435-436, 440 lg 1-2, 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Opmann

Kohtuotsus jõustus: 10.märtsil 2008.a. Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.