AS Hansa Liising Eesti hagi AS Katri vastu kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning kinnistusregistri kande muutmiseks Harju Maakohtu 26.10.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti, esindaja Kadri Valdre Kostja AS Katri, esindaja adv Merli Lorvi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.10.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta esimese astme menetluskulud poolte ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõigusleping, milline on tõestatud notari poolt 24.12.2003. Hageja soovis lepingu alusel müüa Tallinnas, x asuvast kinnistust 349/7620 suuruse mõttelise osa, kuid ekslikult märgiti lepingu esemeks kogu hageja omandis olnud 635/7620 suurune mõtteline osa kinnistust. Kostja on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja avastas eksimuse 2005 maikuus, misjärel koostas ta lepingu tühistamise avalduse ja palus kostjal tulla notari juurde 25.05.2005 kell 10.00, et sõlmida kokkulepe lepingu muutmiseks. Notari juurde kostja ei ilmunud. Hageja on korduvalt broneerinud notaribüroos aja ja teinud kostjale ettepaneku minna lepingut sõlmima, kuid kostja on keeldunud.
2.27.12.2006 esitatud hagis palub hageja tuvastada AS-l Katri kohustuse olemasolu anda nõusolek kinnistusregistrisse registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu 286/7620 suuruse mõttelise osa omanikuna AS Hansa Liising Eesti kandmiseks, asendada AS Katri nõusolek
omaniku muutmiseks kohtuotsusega ja kustutada AS Katri kohta tehtud senine kanne ja kanda omanikuna sisse AS Hansa Liising Eesti ja AS Katri kaasomandiosa suuruseks märkida 349/7620. Kostja vastuväited hagile.
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejat pahauskselt eksimusse viinud ega eksimuses hoidnud. Müügiobjekti mõttelise osa suuruse määras ja andmed notarile esitas hageja. Täiendav notari aeg lepingu muutmiseks oli kokku lepitud 27.11.2006, s.o ajal, mil Eestis viibis riigivisiidil Ameerika Ühendriikide president, kes peatus Radisson SAS Hotellis. Seoses riigivisiidiga ei lubatud kostjat samas hoones asuvasse notaribüroosse ja ta viibis pool tundi nimetatud hoone ümbruses sinna sisse pääsemata. Ilmselt ei ilmunud notari juurde määratud ajaks ka hageja. Hilisemat aega tehingu tegemiseks pooled kokku leppinud ei ole. Hageja on enda poolt korraldatud eksimuse järgselt suhtunud kostja esindajasse kui vargasse. Kostja ei leia, et ta on midagi valesti teinud. Kostja on tasunud enesele teadmata alates kinnistu omandamisest 2003 detsembris vaidlusaluse mõttelise osa kinnistuga seotud kulud, näiteks maamaksu 328 krooni. Samuti on kostja kandnud kulusid, et sõita kohtumistele hageja ja notari juurde ning on olnud sunnitud kandma ka õigusabikulusid, kuna kostja esindaja ei ole õigusteadmistega isik. Maakohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus rahuldas AS Hansa Liising Eesti hagi AS Katri vastu ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
5.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja valdusesse on antud 24.12.2003 tehingu järgi tegelikult 349/7620 mõttelist osa kinnistust asukohaga Tallinnas, x. Kostja on kinnitanud, et tal puudub igasugune teave sama kinnistu ülejäänud 248/7620 mõttelise osa suhtes, s.h puuduvad ka eluruumi võtmed. Hageja on kinnitanud, et ta soovis võõrandada kostjale 349/7620 suuruse mõttelise osa kinnistust ja seega pole võimalik, et ta kinnistu mõttelise osa omanikuna võis omada ebaõiget ettekujutust müügilepingut sõlmides tegelikest asjaoludest, seega tema omandisse kuuluva kinnistu mõttelise osa suurusest. Asja arutamisel ilmnes, et kostja omandisse ja valdusse kuulub reaalselt 349/7620 mõttelist osa kinnistust ning ülejäänud 248/7620 mõttelist osa puudutava suhtes tal teave puudub. Seega ei ole käsitletav tehing tehtud eksimuse mõjul ja lähtudes võimalikest ekslikest asjaoludest TsÜS § 92 lg 3 p 3 mõttes, vaid tegemist on ilmselt tehnilist laadi eksitusega tehingu vormistamisel ning tehingut tõestanud notar ei ole seejuures küllaldase põhjalikkusega välja selgitanud poolte tegelikku tahet tehingu eseme mõttelise osa suuruse määratlemisel. Hageja väited selle kohta, et kostja pidi olema teadlik, et leping on sõlmitud olulise eksimuse mõjul, kuna tema kasutusse ja valdusse anti reaalselt vaid 349/7620 mõttelist osa kinnistust, on ilmnenud asjaolusid aluseks võttes ainetud. Hageja pidi teadma, kui suurt osa kinnistust ta soovib kostjale võõrandada.
6.Kohus leidis, et kostja käitumine tekkinud olukorra lahendamisel ei ole olnud vastavuses hea usu põhimõtetega. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja hoidumine poolte vahelise tehingu muutmisest kohtuväliselt on käsitletav kui hea usu põhimõtete vastane käitumine. Hageja on tõendanud, et tema on üritanud tekkinud olukorda kohtuväliselt lahendada. Hageja initsiatiivil on notar koostanud lepingu muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu projekti ning hageja oli 27.11.2006 kell 11.00 notari büroos, kuid kostja esindaja ei ilmunud broneeritud ajaks kohale. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hilisemalt avaldanud initsiatiivi omapoolse tahteavaldusega vastava tehingu sõlmimiseks.
kuna tehing jäi sõlmimata kostja mitteilmumise tõttu.
7.Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi tuleb selles märgitud asjaoludest lähtudes rahuldada, sest kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu muutmise lepingu sõlmimine on ainuvõimalik vaid siis, kui mõlemad pooled sellega soostuvad. Kostja vaidles hagile vastu põhjendusega, et hageja on teda solvanud ja asjatult süüdistanud ning seetõttu nõusoleku andmiseks soovib kostja hagejalt hüvitist 150 000 krooni. Hageja sellega nõus ei olnud, pidades sellist nõuet väljapressimiseks. Kohus leidis, et kostjal lasub tulenevalt TsÜS § 68 lg-st 5 kohustus anda nõusolek hageja kandmiseks Tallinnas, x asuva kinnistu 286/7620 mõttelise osa omanikuna kinnistusregistrisse. Kostja nõusolek tuleb asendada kohtuotsusega, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu ning sellele vastavalt tuleb muuta registrikannet kinnistusraamatus. Asja menetlemisel ilmnenud asjaolusid aluseks võttes tuleb asja menetluskulud juhindudes TsMS § 162 lg 4 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Hageja palub tühistada kohtuotsuse menetluskulude poolte kanda jätmise osas ja leiab, et kohus rikkus otsuse tegemisel menetlusnorme. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Apellant tegi kõik endast oleneva, et tekkinud eksimus parandada, kuid tulenevalt vastustaja käitumisest oli apellant sunnitud pöörduma kohtusse. Nimetatud seisukohale asus ka Harju Maakohus, kuid jättis siiski otsuses apellandi menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal oli võimalus sõlmida kompromiss, mille juures oleks apellant saanud tagasi pool riigilõivust. Vastustaja ei teinud mõistlikku kompromissettepanekut ega võtnud vastu apellandi poolt esitatud kompromissi, mille sõlmimise korral oleks apellant hagist loobunud ja kandnud pool riigilõivust. Vastustajal oli võimalus võtta hagi ka kohe õigeks, teades eksimusest ning kohustusest antud viga parandada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
9.Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, sest tema ei vastuta hageja või notari hooletuse tõttu kinnistusraamatusse ebaõige kande sissekandmise eest. Kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja vastutas (valede) andmete edastamise eest notarile ja kandis seega enda majandus- ja kutsetegevusest tulenevat hoolsuskohustust. Samuti oli notaril kohustus tehingu andmeid kontrollida. Hageja ei pakkunud välja mõistlikke variante lepingu muutmiseks, sh broneeris notari juures ajaks 27.11.2006, mil kehtisid liikluspiirangud seoses G.Bushi visiidiga. Kostja juhatuse liige, kes sõitis samal päeval autoga Paidest, et tehingus osaleda, ei pääsenud piirangute tõttu õigeaegselt notari büroosse. Samuti nähtub lisatud tõendist (t.l 44), et kohale ei ilmunud ka lepinguosaline liisinguvõtja A. H. Seega oleks tehingu tegemine ka kostja kohaleilmumisel ära jäänud.
10.Lisaks olid lepinguprojektid, mis hageja oli lasknud notaril koostada, kostjale ebasobivad. Lepingus olid punktid, kus kostja pidi kinnitama, et lepingu esemeks olevat vara ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ega ole kinnistu suhtes kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. Hageja ei pakkunud juba sõlmitud lepingu muutmise võimalust, vaid uue müügilepingu sõlmimist. Lisaks teatas hageja kostjale ühepoolselt valitud notari aja ega kooskõlastanud selle sobivust, tehingu sisu ega lepingu teksti eelnevalt kostjaga. Seega on hageja olnud see, kes kostjat pidevalt süüdistades ja oma tugevamat positsiooni ära kasutades on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja vaidles hagile vastu ega võtnud kompromissi vastu, kuna haginõue oli ebaselge. Hagejal oli võimalus suhtuda kostjasse lugupidavalt ja viisakalt, mitte süüdistada kostjat enda hooletuses.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hageja vaidlustas menetluskulude poolte kanda jätmise ja ringkonnakohus vaatab otsuse läbi üksnes selles osas.
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja pidi olema teadlik, kui suurt osa ta enda omanduses olevast kinnistu mõttelisest osast võõrandada soovib ja väited selle kohta, et leping sõlmiti kostja olulise eksimuse mõjul, on põhjendamatud. Hageja määras müügiobjekti suuruse ning esitas tehinguks vajalikud andmed ja dokumendid notaribüroole. Kuigi hageja on hagiavalduses ja menetluses korduvalt väitnud, et kostja teadis eksimusest ja jättis hageja eksimusse, siis kohus õigesti nende alusetute väidetega ei arvestanud. Asjakohatu on väita, et kostja ostjana sai sundida hagejat kui müüjat, kelle majandustegevuseks ongi vara ostmine, müümine ja vahetamine, müüma talle soovitust suuremat osa kinnistust ja hoidma müüjat poolteist aastat eksimuses.
14.Õige on, et mõlemast poolest sõltus see, et kohtuväline kokkulepe jäi sõlmimata. Kuigi 27.11.2006 ei oleks ka kostja ilmumisel notari juurde tehingut sõlmitud, sest ilmumata oli liisinguvõtja A. H (t.lk 44), on toimikus tõend selle kohta, et hageja on saatnud kostjale kirja ja teate notari võimalike aegade kohta (13. ja 20.07.2005). Seega oli kostjal võimalik vältida kohtuvaidlust. Vastustaja esitas vastuses väiteid, mille koheselt ei olnud talle esitatud lepingu projekt vastuvõetav, kuid samas ei esitanud ta omapoolset sobivat varianti. Eeltoodut kogumis arvestades on maakohus teinud õige ja õiglase otsuse, jättes poolte menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda vastavalt TsMS § 173 lg-le 1.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.