Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

II

2-15-19011

isikukood

XXX)

suhtes

võlgniku

2-15-19011 näidata võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks avatud konto andmed ning esitada konto väljavõte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 3/9

2-15-19011 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MXXX PXXX esitas 17.12.2015 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduses esitas võlgnik ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Viru Maakohus 23.12.2015 võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Martin Kruppi. 28.01.2016 kuulutas kohus välja MXXX PXXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Kruppi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 16.02.2016, üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Seetõttu jäi halduri ettepanekul pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.05.2016. Koosolekul tunnustati kaks võlanõuet summas 1540,21 eurot. Kõik nõuded kuuluvad II järku. Vaidlused nõuete tunnustamise üle puuduvad. Pankrotihaldur koostas 20.06.2016 jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 06.07.2016 määrusega. Haldur esitas 10.01.2017 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, raugemise aruande ja taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu summas 765 eurot (lisandub käibemaks 153 eurot) kinnitamiseks koos menetlusabi taotlusega, milles palus anda võlgnikule menetlusabi. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski võlausaldaja ei ole kohtudeposiiti summat tasunud. Kohtuistungil, toimunud 04.09.2017, teatas võlgnik, et tal ei ole võimalusi kustutada oma võlad ja ta palub algatada võlgadest vabastamise menetluse, võlgnik avaldas soovi ise täita usaldusisiku ülesandeid. Kohus selgitas võlgnikule usaldusisiku ja võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, võlgnik kinnitas kohtule, et temale on arusaadavad usaldusisiku ja võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses ning ta püüab neid täita. Pankrotihalduri aruanne (PankrS § 158 lg 3, lg 4, § 162 lg 2) Võlgnikul puudub pankrotivara, mida müüa. Seega ei ole pankrotimenetluses laekumisi toimunud. Käesoleval hetkel müümata vara ei ole ning ei ole ka kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Pandiga tagatud ja pandiesemed puudusid. Pankrotimenetluses puudub vara halduri kulude hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Viru Maakohtu 28.01.2016 määruse alusel tuleb määrata kindlaks ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis ning lahendada ajutise pankrotihalduri menetlusabi taotlus pankrotimenetluse lõppemisel. Pankrotihalduri tasu moodustab 765 eurot (lisandub käibemaks 153 eurot). Et pankrotivara puudub palub haldur ka selles osas menetlusabi. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded kokku summas 1540,21 eurot, sh: Jrk Võlausaldaja nimi nr

Tunnustatud Jaotise % nõude suurus (eurodes)

Väljamakstud summa (eurodes) 4/9

2-15-19011

Eesti Vabariik Haridus- ja 360,21 eurot Teadusministeeriumi kaudu PlusPlus Baltic OÜ 1 180,00 eurot

23,39% 0,00 76,61% 0,00

Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on jäänud rahuldamata. Pankrotimenetluses ei olnud tagasivõitmise hagisid esitatud ning haldur ei kavatse esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on võtnud mitmeid kõrge intressiga laene, arvestamata seejuures oma reaalset võimalust laenukohustusi täita. Võlgnik on hinnanud üle oma maksevõimet, kuivõrd uusi kohustusi juurde võttes on võlgniku sissetulek samal perioodil pidevalt kahanenud. Võlgniku maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemiseks võib pidada 2009.a, kui võlgniku suhtes on algatatud esimesed pankroti väljakuulutamiseni menetluses olevad täitemenetlused. Halduri arvates, ei ole alust jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur tegi ettepaneku määrata võlgniku usaldusisikuks võlgnik ise. Haldur juhtis tähelepanu, et kõikidest võlgnevustest ilmselt võlgnik ei vabane (tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju ja elatise nõuete osas). Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihalduril ei ole teada kandidaati, kes võiks olla usaldusisikuks. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik võiks ise usaldusisiku kohustusi täita. Võlausaldajate teated Võlausaldaja Haridus- ja Teadusministeerium teatas, et talle ei ole teada usaldusisiku kandidaati ja võlgniku sobivuse osas tal informatsioon puudub. Samuti teatas võlausaldaja, et seisuga 13.01.2017 on tema nõue antud asjas tasutud kohtutäituri kaudu võlgniku käendaja poolt, mistõttu palub võlausaldaja tema nõude osas edasise menetluse lõpetada. Võlausaldaja PlusPlus Baltic OÜ teatas, et tal ei ole teada isikuid, kes võiksid sobida usaldusisikuks ning on seisukohal, et võlgnik saab ise usaldusisiku kohustusi täita.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 158 lg 6 alusel kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi võlausaldajatest ei ole raha tasunud. Edasiseks pankrotimenetluseks ei piisa pankrotivarast ega jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 5/9

2-15-19011 Eeltoodu alusel lõpetab kohus MXXX PXXX pankrotimenetluse raugemise tõttu. Võlausaldaja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu nõue on täidetud. Seega pankrotimenetluses rahuldamata nõudeks jääb võlausaldaja PlusPlus Baltic OÜ nõue summas 1180 eurot. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Marin Krupp vabastada pankrotihalduri kohustusest MXXX PXXX pankrotimenetluses. Ajutise halduri tasu Käesolevas pankrotiasjas ei ole lahendatud halduri taotlus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks. Et käesoleva määrusega lõpeb pankrotimenetlus, tuleb taotlus lahendada. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Pankrotihalduri toimingud on järgmised: suhtlemine võlgnikuga, võlgnikule teabenõude koostamine ja lähetamine, krediidiasutustesse ja registritesse päringute koostamine ja lähetamine, saabunud vastuste töötlemine, saadud andmete analüüsimine ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungil osalemine. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri tasu Saneerimismenetluse OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks 11 töötunni eest 990 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 198 eurot, kokku 1188 eurot. Ajutise halduri kulutused on summas 52,75 eurot (väljamaksmiseks Saneerimismenetluse OÜ-le). PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi on taotletud tasu põhjendatud osaliselt. Taotluse kohaselt oli ajutise halduri ajakulu 11 tundi, toimingute tegemisele kulunud töötundide arvu ei ole taotluses lahti kirjutatud. Kohtule teadaolevast kohtupraktikast nähtuvalt on füüsilise isiku pankrotiavalduses ajutise pankrotihalduri ajakuluks 5-10 tundi ja tasu on reeglina vähem kui 90 eurot. Kohus leiab, et käesoleva asja puhul on tegemist tavalise keerukusega pankrotiasjaga ning siin polnud selliseid mahukaid toiminguid ja tegevusi, millele võiks pankrotihalduril kuluda aega 11 tundi 6/9

2-15-19011 ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajutise pankrotihalduri ajakuluks selles menetluses võib pidada 8 tundi. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Ajutise pankrotihalduri kulud seisnevad büroo- ja transpordikuludes ning päringute tegemises. Kulud on summas 52,75 eurot. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 720 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 52,75 eurot, mis kanda Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele. PankrS § 65 lg 11 alusel lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palus määrata tasu maksmine büroole ja lisada tasule käibemaksu. Seega moodustab maksmisele kuuluv ajutise halduri tasu kokku koos käibemaksuga 864 eurot ja ajutise halduri kulutused summas 52,75 eurot. Pankrotihalduri tasu Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 1 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 8,5 tundi. Taotluses on esitatud ajakulu arvestus. Tasu arvestamisel lähtub haldur arvestusest 90 euro tunnis (lisandub käibemaks). Haldur palub määrata talle tasuks 765 eurot (lisandub käibemaks). Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei nõua. Kohus leiab, et võttes arvesse pankrotihalduri poolt tehtud toiminguid ja nendele kuulunud aega, on tasu põhjendatud suuruses 720 eurot ehk 8 tunni ulatuses. Pankrotimenetluses puudus vara, mida valitseda. Enne pankroti väljakuulutamist oli pankrotihaldur analüüsinud võlgniku varalist seisundit ja teinud eeljäreldusi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on antud juhul 8 tundi ulatuses. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 2, lg 3 ja 65 lg 11 alusel tuleb pankrotihalduri töötasuks koos käibemaksuga määrata 864 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda.

Menetlusabi

7/9

2-15-19011 Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu osas, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid kulude hüvitamiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kohus annab MXXX PXXXle (pankrotis) menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude summas 916,75 eurot ning pankrotihalduri tasu summas 864 eurot, seega kokku 1 780,75 eurot kandmiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel tuleb vabastada MXXX PXXX pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) riigi tuludesse tasumise kohustusest. Võlgnikule jääb kohustuseks tasuda riigituludesse pankrotimenetluse kulud summas 1 304,35 eurot. Tasumine määrab kohus osade kaupa ja tähtajaks neli aastat peale kohtumääruse jõustumist. Tasumise viivitamise korral on võlgnikul kohustus tasuda viivist vastavalt TsMS § 179 lg 9. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine MXXX PXXX esitas kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole pankrotivõlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada MXXX PXXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

8/9

2-15-19011 Kohus leiab, et MXXX PXXX (pankrotis) võlgadest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik kinnitas kohtuistungil valmidust täita usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et MXXX PXXX on võimeline ise täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku määramine tooks võlgniku jaoks põhjendamatuid kulutusi. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab esitama kohtule aruandeid kohustuste täitmise kohta. PankrS § 172 lg 2 alusel usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuna käesolevas võlgadest vabastamise menetluses ei määra kohus eraldi usaldusisikut, vaid kohustab võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid, siis tuleb võlgnikul avada eraldi konto võlausaldajatele maksete tegemiseks. Kohtule esitatavas aruandes tuleb näidata konto andmed ning esitada konto väljavõte. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

9/9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.