Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-15-19011 28. jaanuar 2016, Narva Tamara Šabarova M P avaldus pankroti väljakuulutamiseks Hagita menetlus 19.0.2016, avalikul kohtuistungil Avaldaja: võlgnik M P (isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood XXX, Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn; tel 6844400, 5072034, elektronposti aadress: [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 120)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Võlgnik M P on esitanud kohtule avalduse füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ta on arvel Eesti Töötukassas, samuti töövõimetu 90% ulatuses. Viru Maakohus 23.12.2015 määrusega algatas hagita menetlus M P avalduses pankroti väljakuulutamiseks ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp. Haldur esitas 11.01.2015 ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruanne 2(10)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
I Võlgniku üldiseloomustus
Kuu ja summa eurodes Jaanuar 355,00 eurot; Veebruar 143,68 eurot; Oktoober 167,50 eurot. Sotsiaalkindlustusamet September 995,32 eurot; Oktoober 271,45 eurot; November 271,45 eurot; Eesti Haigekassa Aprill 245,70 eurot; Mai 282,10 eurot; Juuni 491,40 eurot; August 200,20 eurot; Oktoober 282,10 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-19011
30.06.2016. Võlgnik on registreerinud ennast Eesti Töötukassas ning käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist ei saa.
Tsiviilasi nr 2-15-19011
2) Kinnistu registriosa nr 2743508, asukohaga XXX, pindalaga 3071 m2, katastritunnusega 73501:001:0009, 100% elamumaa. Kinnistu uueks omanikuks on 11.07.2008 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 14.07.2008 OÜ Aires Liising (registrikood 10995828). 3) Kinnistu registriosa nr 2743608, asukohaga XXX, pindalaga 3071 m2, katastritunnusega 73501:001:0009, 100% elamumaa. Kinnistu uueks omanikuks on 16.10.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel sisse kantud 08.11.2006 A P. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud ülalnimetatud kinnistute võõrandamise lepinguid ja seega ei ole ajutisele haldurile teada kinnistute võõrandamise tehingute täpsed tingimused. Samas arvestades, et kõik tehingud on tehtud rohkem kui viis aastat tagasi, ei oleks pankrotiseadusest tulenevalt ka võimalik tagasivõitmise nõudeid esitada.
Toimiku nr
Avamise kuupäev
Sissenõudja
Nõue EUR
Kohtutäitur
169/2011/1222
17.08.2011
Alinea Õigusbüroo OÜ (registrikood 11188107)
344,98
Andrei Krek
5(10)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
042/2014/1001
07.04.2014
Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) (registrikood 70000740)
785,95
Natalja Malahhova
042/2009/4540
08.09.2009
AS Meke Sillamäe (registrikood 10337120)
260,81
042/2009/4539
08.09.2009
AS Meke Sillamäe (registrikood 10337120)
327,64
Natalja Malahhova Natalja Malahhova
Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 17 456,59 eurot, mis kasvavad pidevalt viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. V Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. VI Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku M P pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt on võlgniku varaks raha pangakontol 14,60 eurot, millele ei ole tõenäoliselt võimalik TMS § 131 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt sissenõuet pöörata ja 189,792 Swedbank Pensionifond K2 osakut, millele ei ole samuti võimalik TMS § 130 lg 4 tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgnikul reaalsed varad puuduvad, kuid kohustusi on vähemalt 17 456,59 euro ulatuses. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt 7(10)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
puuduvad võlgnikul reaalne vara kohustuste täitmiseks, võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuteks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Lähtudes eeltoodust esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuid kuna avaldaja (võlgnik) esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus füüsilise isiku M. P pankroti välja. PankrS § 29 lg-s 2 sätestatud aluseid antud juhul ei esine. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab võlgniku pankroti 28.01.2016 kell 16.00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 16.02.2016 kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima.
PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. Ajutine haldur palub tasuks määrata 990 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 52,75 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4 taotleb ajutine pankrotihaldur tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) määramist riigi vahenditest. Kohus asub seisukohale, et riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamiseks PankrS § 23 lg 4 alusel puudub alus, kuivõrd PankrS § 23 lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele vaid juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Pankrs § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lg 1 -1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
8(10)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Kohtu hinnangul on nimetatud säte kohaldatav pankrotimenetluse lõpetamisel, mitte pankroti väljakuulutamisel, ning pankrotihalduri (mitte ajutise halduri) tasu osas. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahendites. Halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramise osas märgib kohus järgmist. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei ole võlgnikul realiseeritavat vara. Tartu Ringkonnakohus on 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p 12 asunud seisukohale, et: „pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“. Seega olukorras, kus pankrotimenetluse läbiviimisega on tekkinud kulud (sh ajutise halduri kulud), kuid eeldatavasti puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, tuleks halduri tasu ja kulutused jätta kinnitamata. Samas aga olukorras, kus pankrotimenetluse eesmärk on jõuda võlgniku kohustustest vabastamise menetluseni saab võlgnikule anda menetlusabi pärast pankroti väljakuulutamist. Seega leiab kohus, et ei ole põhjendatud jätta ajutise halduri tasu ja kulud koheselt kinnitamata. Ajutine pankrotihaldur taotleb riigi menetlusabi määramist pankrotimenetluse läbiviimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) § 183 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Hetkel ei ole teada, kas on isikud kes oleks nõus kandma menetluskulud, seega ei ole võimalik ka menetlusabi andmist otsustada. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Seega kui selgub, et ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning tegemist on raugemise olukorraga, teeb kohus deposiidi tasumise ettepaneku. Peale seda saab otsustada pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta käesoleval hetkel menetluskulude küsimus otsustamata ja otsustada ajutise halduri tasu ja vajalike kulude hüvituse kindlaksmääramine ja selle tasumine ning lahendada halduri menetlusabi taotlus pankrotimenetluse lõpetamisel.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 9(10)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.