Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtujurist Kohtuasi Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-16-6562 15. juuli 2016, Narva Tamara Šabarova Olga Dmitrijeva SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali avaldus J V pankroti väljakuulutamiseks Hagita menetlus 04. juuli 2016, avalikul kohtuistungil Avaldaja: võlausaldaja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650), lepinguline esindaja Elmer Aros (isikukood XXX) Võlgnik: J V (isikukood XXX) Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman
Tsiviilasi nr 2-15-19011
võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Võlausaldaja esitas kohtule avalduse füüsilise isiku J V pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnikul on sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus summas 9142,93 eurot võlausaldaja ees. Võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, 10 päeva jooksul alates pankrotihoiatuse esitamisest ega käesoleva ajani. Viru Maakohus 10.06.2016 määrusega nimetas võlgniku pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Tarmo Villmani. Haldur esitas 27.06.2016 ajutise pankrotihalduri aruande. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Ajutise halduri aruanne Võlgniku vara ja kohustused ning arvamus, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud (PankrS § 22 lg 2 p 1) Võlgniku kohustused on alljärgnevad: 1) SIA Unicredit Leasing, nõudejääk mitte väiksem kui 198 462,46 EUR (tegemist on erinevatest liisinglepingutest ja käendustest tuleneva põhivõla nõudega); 2) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 18 EUR (lisandub kohtutäituri Raigo Pärs tasu nõue) 3) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 280 EUR (lisandub kohtutäituri Raigo Pärs tasu nõue) 4) Eesti Inkasso OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 1431,44 EUR (lisandub kohtutäituri Kristel Maalman tasu nõue) 5) AS Eesti Telekom, kohtulahendist tulenev nõue 768,79 EUR (lisandub kohtutäituri Risto Kütt tasu nõue) 6) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 12 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 7) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 36 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 8) Placet Group OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 1065 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 9) Krediidimenetluse Keskuse OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 293 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 10) Express Credit OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 813,93 EUR (lisandub kohtutäituri Natalja Malahhova tasu nõue) 11) Danske Bank A/S, nõudejääk 20944,42 EUR (tegemist on erinevatest liisinglepingutest ja käendustest tuleneva põhivõla nõudega) 12) Swedbank AS, nõudejääk 9,41 EUR (tegemist on teenustasude võlgnevusega) Täitemenetluses on alustatud punktides 2)-10) nimetatud nõuete sundsissenõudmiseks. Vastavad täitemenetlused on alustatud perioodil 2015-2016. Kokku võlgniku lasuvad kohustused vähemalt summas 224 134,45 EUR. Päringute vastuste kohaselt võlgnikul puudusid lepingulised suhted ja kohustused alljärgnevate krediidiasutuste ees: Eesti Krediidipank AS; Swedbank Liising AS; ALG Liisingu AS; Balti Investeeringute Grupi Pank AS; AS DNB; Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal; LHV Pank AS; Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Danske Bank A/S Eesti filiaal; AS SEB Liising; Versobank AS, Nordea Finance Estonia AS ja AS SEB Pank. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Maanteeameti vastuse kohaselt liiklusregistris võlgnik märgitud vastutavaks kasutajaks järgnevatel sõidukitel: Registrimärk XXX esmane registreerimine 2001 Registrimärk XXX, esmane registreerimine 2004 Registrimärk XXX, esmane registreerimine 1994 Eesti väärtpaberite keskregistri vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Isik ei ole liitunud kogumispensioniga. 3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Äriregistri andmetel on võlgniku omandis Eesti Greengum OÜ (12193139) 502 EUR suurune osa, mis moodustab 20% osaühingu osakapitalist. Eesti Greengum OÜ vastu on nõue SIA Unicredit Leasing, mille kohustuste täitmist tagab ka võlgnik oma antud käendusega. Eesti Greengum OÜ viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2013 aasta kohta. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub ja võlgnikule ei ole ka kunagi kinnisvara kuulunud. Ehitisregistri andmetel võlgnikul vallasvara puudub. Võlgnikul puudub pangakontodel raha. Võlgniku omandis vintraudne püstol CZ-85 (hoitakse Ida Prefektuuris). Relvade müügiportaali andmetel seda tüüpi kasutatud relva hind võib olla umbes 200 eurot. Kuna võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri päringule, siis vara ja kohustuste kindlaks tegemisel on ajutine haldur lähtunud kolmandatelt isikutelt saadud teabest. Ajutine haldur on päringute vastuste põhjal välja selgitanud, et võlgnikul pankrotivaraks püstol väärtusega u. 200 EUR) ning võlgnikul lasuvaid kohustusi summas 224134,45 EUR. Võlgniku kohustused ületavad varasid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulutusi, kuna pankrotimenetluses tuvastatu põhjal olemasolev vara on ebapiisav pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused (PankrS § 22 lg 2 p 11) Ajutine pankrotihaldur tegi elektroonilise päringu Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Kojale, kes teatas, et pooleli olevad (lõpetamata) täitemenetlused on järgnevad: 1) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 18 EUR (lisandub kohtutäituri Raigo Pärs tasu nõue) 2) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 280 EUR (lisandub kohtutäituri Raigo Pärs tasu nõue) 3) Eesti Inkasso OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 1431,44 EUR (lisandub kohtutäituri Kristel Maalman tasu nõue) 4) AS Eesti Telekom, kohtulahendist tulenev nõue 768,79 EUR (lisandub kohtutäituri Risto Kütt tasu nõue) 5) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 12 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 6) Politsei- ja Piirivalveamet, trahvisumma 36 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 7) Placet Group OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 1065 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 8) Krediidimenetluse Keskuse OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 293 EUR (lisandub kohtutäituri Andrei Krek tasu nõue) 9) Express Credit OÜ, kohtulahendist tulenev nõue 813,93 EUR (lisandub kohtutäituri Natalja Malahhova tasu nõue)
Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele (PankrS § 22 lg 2 p 2) Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna vara puudub ja võlgnik ei tööta, siis ei ole alust eeldada, et lähitulevikus maksevõime taastuks. 4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad, samuti võlgnik on lahutatud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega, seega PankrS § 22 lg 5 tähenduses on Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks muu asjaolu. Võlgniku vara säilimine (PankrS § 22 lg 2 p 3) Võlgniku olemasoleva vara säilimist ei ole vajadust tagada, kuna vara puudub. Nõusolekud/keeldumised võlgniku vara käsutamiseks (PankrS § 22 lg 2 p 4) Kuna võlgnikul puudub vara ei ole halduril võimalik anda nõusolekuid/keeldumisi võlgniku vara käsutamiseks. Hinnang tagasivõtmiste/tagasinõudmiste esitamise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmist ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on eeltoodu põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning Võlgnikul puudub vara, mis võimaldab pankrotimenetluse läbiviimist. Ajutine haldur avaldab:
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku J V pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend PankrS) § 31 lg 1 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 224 134,45 euro ulatuses ning vara suuruseks 200 eurot. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi J V pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 800 eurot hiljemalt 14.07.2016. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 01.07.2016. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus kuulutab võlgniku pankroti, pankrotihalduriks nimetab Tarmo Villmani, kes esitas kohtule sellekohase nõusolek ning määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 27.06.2016 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 5,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot (mis sisaldab kõiki makse). Kulutuses seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega on summas 65,30 eurot (sisaldab kõiki makse). Ajutine pankrotihaldur palub määrata talle väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 495 eurot ja ajutise halduri kulude hüvitis summas 65,30 eurot, seda pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja tasutud deposiidi arvel. Tasu ja kulude hüvitis välja mõista OÜ Menetlus (mille kaudu ajutine haldur tegutseb) kasuks. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu 495 eurot ja vajalikud kulutused summas 65,30 eurot mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt OÜ Menetlus kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb 7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-19011
märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on parandatud 15.08.2016 kohtumäärusega
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.