Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
28. jaanuar 2008
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-49072
Hagi ese
AS Saare Finants hagi A K ja H K vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS Saare Finants (Kohtu 1, Kuressaare 93812, registrikood 10581765), esindaja Riina Pavel, kostjad A K
Asja läbivaatamise kuupäev
Õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista A K'ilt ja H K'ilt solidaarselt AS Saare Finants kasuks võlg summas 14 908 (neliteist tuhat üheksasada kaheksa) krooni . Menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Hageja AS Saare Finants menetluskulu riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sõlmis hageja AS Saare Finants kostja A K'iga 19. 04. 2005 laenulepingu nr. 2665 (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 10000.- krooni, intressiga 16 % aastas. Vastavalt lepingu p. 1.1.2 kandis hageja laenusumma kostja arvelduskontole.
Kostja kohustus laenu tagastama ja intressid tasuma 15. 10. 2007.a. osamaksetena, vastavalt lepingu lisana kinnitatud graafikule, 464 krooni kuus. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kostja võlg põhivõlana 6578 krooni, intressivõlg 2730 krooni. Lepingu p. 4 järgi võttis kostja endale kohutuse maksetega viivitamise korral maksta viivist 1,0 % päevas igalt viivitatud osamakselt. Kostja võlg viivisena 28 728,12 krooni. Hageja on viivisenõuet vähendanud 5600 kroonini. Laenulepingu täitmise tagamiseks on hageja sõlminud käenduslepingu teise kostja H K'iga, kes kohustus täitma kõik hageja ja kostja A K vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused, kui laenusaaja oma kohustusi ei täida. Lepingu p. 5.1 kohaselt on käendaja vastutuse piirmäär 15000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 8 lg.1, 2, 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p. 1, 3 ja 6, 108 lg. 1 ja 113 lg. 1, 142 lg. 1, 145 lg. 1, 396 lg. 1 ja 397 lg. 1 ja TsMS § 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1, 173 lg. 1, 339, 340, 363 taotleb hageja võlgnevuse 14 908 krooni väljamõistmist kostjatelt solidaarselt. Hageja taotleb ka menetluskulude jaotuse määramist menetlusosaliste vahel.
Kostjad on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja soovisid asja lahendamist kirjalikus menetluses.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostjad on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg. 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (2) Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on 19. 04. 2005 sõlminud laenulepingu /t.l. 4/, mille kohaselt hageja andis kostja A K’ile laenu 10 000 krooni intressiga 16 % aastas, tagasimakse tähtajaga 15. 10. 2007. Maksmine pidi toimuma vastavalt maksegraafikule, igakuiste maksetena, 464 krooni kuus. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud oma kohustuse täitmata ja võlgneb hagejale põhivõlana 6578 krooni ja intressidena 2730 krooni, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on vastavalt lepingu punktile 4 leppinud viivise määraks 1,0 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Arvestuslik viivise võlg 28 728,12 krooni. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja taotleb 5600 krooni väljamõistmist kostjalt, e. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg. 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Menetlusökonoomikast lähtudes määrab kohus hageja menetluskulu suuruse, milleks on riigilõiv summas 450 krooni. Nimetatud summa on kostjad kohustatud maksma hagejale.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.