2-07-19196/5 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

17.05.2007.a saabus Harju Maakohtule xxx hagi xxx Osaühingu (OÜ) vastu keskmise palga 19732,88 krooni väljamõistmiseks lõpparve kinnipidamise eest. 10.07.2007.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, millega ühtlasi nõudis töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid. 27.07.2007.a kohtule esitatud avalduses taotles kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 2 tuginedes menetluse lõpetamist. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Vastavalt ITLS § 25 lg-le 1 jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust maakohtusse. Kostja märgib, et käesoleval juhul on hageja esitanud hagi Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poolt 10.04.2007.a töövaidlusasjas nr 9.03-02/269-07 tehtud otsusega mittenõustumise tõttu. Töövaidlusasja materjalidest (TVK toimikust) nähtuvalt on hageja töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 16.04.2007.a. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et TVK otsusega mittenõustumisel oli hagejal võimalus esitada vastav hagi Harju Maakohtule ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 16. mail 2007.a (kell 24:00). Hageja ei esitanud kohtule hagi seadusest tuleneva tähtaja jooksul (hiljemalt 16.05.2007.a), mistõttu on TVK otsus töövaidlusasjas nr 9.03-02/269-07 jõustunud. Kostja osundab seejuures täiendavalt ka TsMS § 362 lg-le 3, milles tuleneb, et hagiavalduse esitamise ajaks loetakse selle kohtusse jõudmise aeg. Samuti viitab kostja oma seisukohtade põhjendamisel Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 32-1-35-03, 3-2-1-83-03, 3-2-1-86-98 ja 3-2-159-05. 14.01.2008.a eelistungil avaldas kostja esindaja, et kostja jääb 27.07.2007.a esitatud kirjaliku taotluse juurde menetluse lõpetamiseks. Kostja esindaja selgitas täiendavalt, et juhul kui käsitleda ITLS § 24 lg-s 1 sisalduvat tähtaega aegumistähtajana, oleks hagi aegunud. Hageja leidis eelistungil, et hagi on esitatud tähtaegselt. Kohus teavitas menetlusosalisi, et lahendab kostja taotluse menetluse lõpetamiseks kirjalikus menetluses ning teeb vastava kohtumääruse 25.01.2008.a.

1.jaanuarist 2006. a ei kehti ITLS § 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist (vt Riigikohtu 11.01.2008.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 (p 8)). Ka käesoleval juhul on TVK otsus tehtud pärast 1. jaanuari 2006.a. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg-st 3 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Sisuliselt samamoodi oli tähtpäeva saabumine reguleeritud kuni 31.12.2005.a kehtinud ITLS § 7 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt lõppesid aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Kõnealuseks vastavaks päevaks tuleb aastates, kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul lugeda sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Käesoleval juhul sai hageja TVK otsuse ärakirja kätte 16.04.2007.a ning järgmise kuu vastavaks päevaks oli seega 16.05.2007.a. Taolisel seisukohal tähtaegade arvutamise osas on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium (vt Riigikohtu 10.09.1998.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 või juba eelpool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-119-02 (p 7); samuti 07.12.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07 (p 15)). Seega tuli hagejal TVK otsusega mittenõustumise korral hagiavaldusega kohtu poole pöörduda hiljemalt 16.05.2007.a (tähtpäeva saabumise päev). Vastavalt TsMS § 62 lg-le 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 62 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsÜS § 137 lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades, pidi hagiavaldus käesoleval juhul kohtusse jõudma hiljemalt 16.05.2007.a kell 24.00. Nimetatud tähtaja järgimiseks piisanuks hagiavalduse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, kui dokumendi originaal oleks esitatud kohtule esimesel võimalusel (TsMS § 335). Seevastu ei saa kehtiva õiguse kohaselt lugeda dokumenti tähtaegselt esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00 nagu seda võimaldanuks teha kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 41 lg 5 või ITLS § 6 lg 4. Riigikohtu poolt 11.01.2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 tehtud määruse punktis 10 sisalduvast selgitustest võib järeldada, et juhul kui kohus on võtnud hagi menetlusse ning vastaspool taotleb aegumise kohaldamist kohtule esitatud hagiavalduse suhtes, peab kohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.