Domus Kinnisvara Vahendus OÜ hagi Pelmeenitööstus vastu võlgnevuse nõudes 2390,25 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad OÜ
ja
OÜ Eesti
nende Hageja: Domus Kinnisvara Vahendus OÜ (registrikood
11065540), lepinguline esindaja A P Kostja:
Eesti Pelmeenitööstus
(registrikood 14994317), lepinguline esindaja K K
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, istungil 27.03.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Domus Kinnisvara Vahendus OÜ hagi OÜ Eesti Pelmeenitööstus vastu osaliselt.
2.Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks põhivõlgnevus 1740 eurot.
3.Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks sissenõudmiskulud 40 eurot.
4.Välja mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks 11.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 314,19 eurot ning viivis põhinõudelt (1740 eurot) alates 12.04.2025 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui koos sissenõutavaks muutunud viivistega põhivõlgnevuse ulatuses.
5.Jätta menetluskulud 80% ulatuses Eesti Pelmeenitööstus OÜ ja 20% ulatuses Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kanda, välja arvatud kaja menetlusega seotud kulud, millised jätta Eesti Pelmeenitööstus OÜ kanda.
2-24-8170
6.Määrata kindlaks menetluskulud. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ menetluskulud moodustavad 1528 eurot ja Eesti Pelmeenitööstus OÜ menetluskulud moodustavad 168 eurot.
7.Tasaarvestada poolte menetluskulud kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena mõista Eesti Pelmeenitööstus OÜ-lt Domus Kinnisvara Vahendus OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1340 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Domus Kinnisvara Vahendus OÜ esitas 23.05.2024 Harju Maakohtule hagi OÜ Eesti Pelmeenitööstus vastu võlgnevuse nõudes. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanu ja kohus rahuldas hagi 27.05.2024 tagaseljaotsusega.
2.22.10.2024 määrusega rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse vastavalt kaja ulatusele. 3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2023 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja töövõtjana kohustus kostjale osutama ärikinnisvara hindamisteenust aadressil xxx asuvatele ärihoonetele. Kostja aktsepteeris hinnapakkumise ja hageja hindaja käis 29.09.2023 objekti üle vaatamas.
4.Pärast objektil käimist esitas hageja kostjale 10.10.2023 arve nr 219754 summas 3480 eurot maksetähtajaga 13.10.2023, arve muutus sissenõutavaks alates 14.10.2023.
5.Seejärel edastas kostja raamatupidajale hindamisakti koostamiseks vajalikud dokumendid ja lubas tasuda ka arve.
6.Hilisem sisuline suhtlus lõppes, hageja edastas 14.12.2023 nõudekirja võlgnevuse tasumiseks, mille kättesaamist kinnitati ja lubati vastata 31.12.2023, kuid vastust ei esitatud.
7.Telefonivestluses kostja esindaja I Zga teatas viimane, et kostja loobub tellimusest, sest kutseline hindaja hindas kinnisvara liiga madala hinnaga.
8.Hageja ja kostja vahelisele lepingule kohalduvate tüüptingimuste kohaselt olukorras, kus klient loobub tellimusest pärast vara ülevaatust, tuleb arve alusel tasuda 50% hindamisteenuse 2
2-24-8170 tasust. Hageja on arvet vastavalt krediteerinud ja nõuab poolt tasu. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. 9. Lisaks nõuab hageja viivist alates 13.10.2023 seadusjärgses määras, VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudekulu 40 eurot ja kahjuhüvitist summas 174 eurot, mis seisneb inkassoteenuse kasutamise kulus seoses võla kohtueelse sissenõudmisega xxx OÜ vahendusel.
10.Kostja vaidleb hagile vastu.
11.Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub küll hinnapakkumise tegemine, kuid tõendatud ei ole, et see oleks aktsepteeritud ja leping sõlmitud. Kostja ei ole tööd tellinud ja kostjale ei ole tööd kunagi üle antud, hageja kirjeldatud töö ei ole ka kunagi valminud. Kinnistu, mida hageja üle vaatas, kuulub OÜ-le xxx ning tõendamata on kokkulepped hageja ja kostja vahel.
12.Inkassoteenuse kulude hüvitamisele vaidleb kostja vatsu, sest inkassoteenuse osutaja nõudis kaks korda suuremat summat, kui nõuab hageja, seega ei ole kulu ei mõistlik ega vajalik.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kohus kuulas menetlusosalised ära 27.03.2025 kohtuistungil. 14. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
15.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 629 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust.
17.Kohus tuvastab, et 15.09.2023 pöördus kostja tegevdirektor I Z e-kirjaga hageja töötaja poole ja küsis hinnapakkumist xxx maa ja hoonete hindamiseks (dtl 12). Ekirjas, millega hinnapakkumist küsiti, on esile toodud I Z ametinimetus tegevdirektor. Kostja ei eita, et I Z oli viidatud ajal kostja tegevdirektor (27.03.2025 istung, ajamärge 00:23:24, dtl 205).
18.Kostja vastuväited selle kohta, et kuivõrd I Z kasutas kirja saatmiseks e-posti aadressi, mis ei ole mitte @pelmeenitoostus.ee domeeniga, vaid xxx domeeniga, siis ei ole tellimus esitatud kostja nimel, jätab kohus kui otsitud kõrvale. E-kirja sisust ja kasutatud meiliallkirjast on ühemõtteliselt selge, et tellimuse esitab Eesti Pelmeenitööstus OÜ tegevdirektori isikus.
19.TsÜS § 118 lg 2 ja § 132 lg 1 koostoimes oli hagejal kahtlusteta õigus eeldada, et tegevdirektoril on volitused hindamisteenuse tellimiseks, mistõttu vastutab kostja kolmandate isikute ees tagajärgede eest, mis tegevdirektori tegevusest tulenevad. Väited sellest, millised 3
2-24-8170 olid kostja ja tegevdirektori sisesuhte tingimused ning pädevus, ei oma seega asja lahendamisel tähtsust ning kohus nendele ei vasta.
20.Hageja töötaja on 19.09.2023 päringule vastanud ja esitanud hinnapakkumise, mille kohaselt on küsitud hindamise maksumus 2900 eurot, lisandub käibemaks (dtl 11).
21.Kostja asus tegema toiminguid hindamisteenuse saamiseks ehk vähemalt kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 68 lg 3) aktsepteeris hinnapakkumise ja leping on seega poolte vahel sõlmitud.
22.Esiteks on hageja esitanud väite, et 29.09.2023 käis hageja hindaja J J objekti üle vaatamas, objektil on tehtud ka fotod (dtl 95-99). Fotod on nii õuealast kui siseruumidest, sh pelmeenide tootmisliinist (dtl 97) ja selgelt toiduainetööstuse laost (dtl 98). Tegemist ei ole vabalt juurdepääsetavate ruumidega ainuüksi toiduohutust silmas pidades, mistõttu on kahtlusteta selge, et J J viibis objektil kostja nõusolekul, millest kohus järeldab omakorda, et hindaja viibis objektil lepingu täitmise raames.
23.Teiseks, kui hinnapakkumist ei oleks aktsepteeritud ja lepingut sõlmitud, puudunuks mistahes eluline selgitus sellele, et I Z edastaks 24.10.2023 kostja raamatupidaja E V üürilepingu ja lisad, millised E. V edastas samal päeval hageja hindajale J Jile. 24. Niisamuti kinnitas E. V arve tasumist nädala jooksul. Arvestades, et e-kiri on saadetud hageja töötajale ja hageja oli enne kostjale arve summas 3480 eurot (2900 + käibemaks) väljastanud (dtl 13), on loogiline, et raamatupidaja kinnitab, et arve tasutakse, kuivõrd üürilepingu ja lisade edastamisega hindajale kinnitatakse soovi hindamisakti saamiseks. Vastasel juhul puuduks vajadus edastada hindamiseks vajalikke dokumente.
25.Kostja väited, et raamatupidajal ei olnud volitusi arve tasumist kinnitada, ei ole TsÜS § 118 lg 2 ja § 132 lg 1 koostoimes asjakohased. Lepingupartneril on põhjendatud lähtuda eeldusest, et raamatupidaja on volitatud isikuks arvete tasumise osas kinnitusi esitama.
26.Kohus loeb tõendiks hageja selgituse selle kohta, et hindaja teatas suuliselt hindamise tulemuse ehk hoonete ja maa väärtuse, misjärel kaotas kostja tellimuse vastu huvi, mistõttu kostja loobus tellimusest. 27. Hageja nõuab poolt kokkulepitud tasu, tuginedes hageja kodulehel avaldatud tüüptingimuste punktile, mille kohaselt juhul kui klient loobub tellimusest pärast vara ülevaatust, tuleb arve alusel tasuda 50% hindamisteenuse tasust.
28.Kostja on seisukohal, et tüüptingimused ei ole saanud lepingu osaks ega kohaldu pooltevahelisele õigussuhtele. Hageja väidab, et hageja töötaja selgitas telefonikõnes kostja tegevdirektoriga vastavat lepingutingimust.
29.VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
30.Kohus ei pea eluliselt usutavaks hageja väidet, et telefonikõnes tüüptingimused üle räägiti. Samas on kohus seisukohal, et tüüptingimused on VÕS § 37 lg 1 teise lause kohaselt lepingu osaks saanud. E-kirjas, millega hageja töötaja edastas hinnapakkumise, sisalduvad lingid hageja kodulehele ning ka istungil vaatles kohus koos menetlusosalistega lingilt avanevat kodulehte, kust on võimalik vastavad tüüptingimused leida, kuigi mitte ühe sammuna, vaid veidi rohkem mööda veebilehte liikudes. Olukorras, kus isik pöördub hindamisteenuse saamiseks kinnisvarabüroo poole, võib mõistlikult eeldada, et tegemist on lepinguga, millele teenuseosutaja 4
2-24-8170 tüüptingimusi kohaldab, sest tegemist on standardteenusega, mitte individuaalselt välja töötatud ja pakutava isikustatud teenusega.
31.Seega on hageja tüüptingimused saanud pooltevahelise lepingu osaks ning kooskõlas ülal viidatud tüüptingimuste punktiga on kostjal pärast tellimusest loobumisest pärast vara ülevaatust kohustus tasuda 50% teenuse tasust ehk käesoleval juhul 2900/2 = 1450 eurot, millele lisandub käibemaks (2023 aasta määr 20%) ehk kokku 1740 eurot.
32.Hageja nõue on kooskõlas VÕS § 629 lg-test 1 ja 2 tulenevaga, mille kohaselt kui käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Arvestades seda, et hindaja oli teinud ülevaatuse, tutvunud edastatud dokumentidega ja suuliselt välja öelnud ka kinnistu väärtuse, tuleb VÕS § 629 lg 2 alusel asuda seisukohale, et juba tehtu väärtuseks on vähemalt 50% kokkulepitud tasust. Seega on hagejal õigus poolele tasust ka VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 alusel isegi juhul kui asuda seisukohale, et tüüptingimused lepingu osaks ei saanud. Seega kohus rahuldab põhinõude summas 1740 eurot.
33.VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
34.Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 14.10.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, sealjuures perioodi 14.10.2023 kuni 12.03.2024 eest nõuab hageja viivist arvestatuna algsest kogunõudest summas 3480 eurot ning alates 13.03.2025 hagis nõutavalt põhinõudelt summas 1740 eurot.
35.Kohus peab viivisearvestust 3480 euro suuruselt põhivõlalt alusetuks ja põhjendamatuks ning kohus jätab viivisenõude 3480 euro suuruselt põhivõlalt rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda viivist 1740 euro suuruselt põhivõlalt, kuivõrd kostjal suuremas summas põhivõla tasumise kohustust ei ole tekkinud.
36.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on viivituses alates 14.10.2023. Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga 11.04.2025 kostja viivituses 546 päeva ning VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivis on 314,19 eurot ja kohus mõistab vastavas ulatuses viivise kostjalt välja. Kohus rahuldab ka edasiulatuva viivisenõude alates 12.04.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
37.Kuivõrd hagejal on õigus nõuda viivist, on põhjendatud ka VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot ja kohus rahuldab nõude.
38.Hageja nõuab lisaks kahjuhüvitisena 174 eurot inkassoteenuse kuludena seoses nõude kohtueelse sissenõudmisega. Vastavad kulud on iseenesest hüvitatavad. Hageja osundab hageja ja xxx OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu p 7.3 kohaselt on teenustasu inkassoettevõttele 10% võlgnetavas põhinõudest. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole tähtaegselt tasunud põhinõuet ning pole reageerinud hageja ja tema esindaja poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele, siis on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju, mis seisneb teenustasu tasumise kohustuses inkassoettevõttele 10% põhinõudest võlgnevuse sissenõudmise teenuse osutamisel (1740,00*10%=174,00 eurot).
39.Hageja ja xxx OÜ käsunduslepingu punkti 7.3 kohaselt lepivad pooled kokku, et võlgniku poolt tasutud põhinõudest kuulub 10% käsundisaajale (dtl 48). Kohus asub seisukohale, et tegemist ei ole sissenõudmiskuluga, millise suuruse saaks hageja arvutuse alusel kindlaks määrata etteulatuvalt. Kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole teada, kas ja mis ulatuses kohustus täidetakse ning vastavalt kas ja mis ulatuses tekib tulevikus hagejal inkassoteenusekulu. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõude inkassokulude hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5
2-24-8170
40.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
41.Kohus rahuldas põhinõude täies ulatuses, kuid jättis osaliselt rahuldamata viivisenõude ning täies ulatuses rahuldamata inkassokulude kui kahju hüvitamise nõude. Arvestades nõude rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda, välja arvatud kaja menetlemisega seotud kulud, millised kohus jätab kogu ulatuses kostja kanda.
42.TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on toimikumaterjalide kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis jääb 80% ulatuses ehk 280 euro ulatuses kostja kanda.
43.Hagejale on menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusteenust 22 tunni ja 20 minuti ulatuses, millele lisandub 1 tund ja 15 minutit 27.03.2025 kohtuistungil osalemise eest ehk kokku 23 tundi ja 35 minutit. Hageja mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid käibemaksu hüvitamist hageja ei nõua.
44.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
45.Kohus asub seisukohale, et mitteadvokaadist esindaja tunnihind 120 eurot on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik.
46.Kajaga mitteseotud õigusteenuse ajamaht on 14 tundi ja 10 minutit ehk 850 minutit, mida kohus peab mõnevõrra ülepaisutatuks:
46.1.Ülemäärane on 45 minutiline ajakulu tagaseljaotsusega tutvumiseks ja info edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 15 minutit, seega kohus vähendab ajakulu 30 minuti võrra;
46.2.Põhjendamatu on kulu riigilõivu tagastamise taotluse koostamiseks 10 minutit, kuivõrd kui hageja oleks õigesti riigilõivu arvestanud, puudunuks vajadus enammakstut tagasi küsida, mistõttu kohus vähendab ajakulu 10 minuti võrra;
46.3.Hageja esindajal kulus 05.11.2024 menetlusdokumendi (tunnistajate ülekuulamise taotlused) 120 minutit, taotus oli ulatuslike puudustega ning kohus jättis taotluse 11.11.2024 käiguta. Seega on ajakulu põhjendamatu ja kohus vähendab ajakulu 120 minuti võrra.
46.4.Samuti vähendab kohus 18.11.2024 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 80 minuti võrra, sest hoolimata kohtu selgitustest hageja puudusi ei kõrvaldanud.
46.5.Põhjendamatu on ka 45 minutiline ajakulu seoses kohtupraktikaga tutvumisega pärast 06.01.2025 kohtumäärusega tutvumist seoses tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega. Lepingulise esindaja poolt kohtupraktika tundmine on elementaarne osa õigusteenuse osutamisest, mis aga ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele, ajakulu on 30 minuti ulatuses põhjendamatu.
46.6.Ülejäänud osas on menetluskulud põhjendatud ja vajalikud.
46.7.Seega on kajaga mitteseotud menetluskulu põhjendatud 580 minuti (850 – 30 – 10 – 120 – 80 – 30) ehk 9 tunni ja 40 minuti ehk 1160 euro ulatuses, millest kostja kanda jääb 80% ehk 928 eurot. 6
2-24-8170
47.Kaja menetlemisega seotud menetluskulud on ajavahemikus 30.07.2024 kuni 22.10.2024 (kokku 9 tundi ja 25 minutit ehk 565 minutit), millest kohus peab ülemääraseks:
47.1.Hageja esindajal on kulunud seoses kajale seisukoha esitamisega 290 minutit ehk ca 4,8 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisega 65 minutit ja kostja kuludele seisukoha esitamisega 1 tund ehk kokku 415 minutit. Kohtu hinnangul on, arvestades hageja 05.08.2024 seisukoha sisu ja mahtu, põhjendatud ajakuluks kajale seisukoha koostamisel 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 15 minutit, seega on põhjendatud ajakulu 135 minutit ehk kohus vähendab ajakulu 280 minuti võrra.
47.2.Ülemäärane on 40 minutiline ajakulu Harju Maakohtu 21.08.2024 määrusega tutvumiseks ja info edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 15 minutit, seega kohus vähendab ajakulu 25 minuti võrra;
47.3.Kostja määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele on hageja esindaja kulutanud 190 minutit, mis arvestades asjaolu, et nii määruskaebus kui hageja seisukoht kordasid suuresti varasemaid seisukohti, oli ülemäärane. Põhjendatuks saab pidada maksimaalselt 120 minutilist ajakulu ja kohus vähendab ajakulu 70 minuti võrra;
47.4.Ülemäärane on 45 minutiline ajakulu ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja info edastamiseks kliendile, põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt 15 minutit, seega kohus vähendab ajakulu 30 minuti võrra;
47.5.Seega on kaja menetlusega seotud menetluskulu põhjendatud 160 minuti (565 280 - 25 - 70 – 30) ehk 2 tunni ja 40 minuti ehk 320 euro ulatuses, mis jäävad kostja kanda.
48.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot kogumahus 14 tundi.
49.Kohus asub seisukohale, et mitteadvokaadist esindaja tunnihind on 130 euro suurusena põhjendamatu, vaidluse ulatust ja keerukust arvestades on põhjendatud tunnihind 120 eurot.
50.Kostja esindaja poolt teostatud toimingute maht on põhjendatud ega ole ülemäärane.
51.Kaja menetlusega on setud toimingud alates 03.07.2024 kuni 23.10.2024 kogumahus 7 tundi. Kohus arvestab 10.07 ja 11.07 menetlustoimingutest 1 tund ja 20 minutit hagi vastuse koostamise (ja eelnevalt materjalide tutvumise) kuluks. Seega kannab 7 tunni ulatuses oma menetluskulud kostja ise. Ka kostja poolt tasutud riigilõiv on seotud kajaga ja selle kulub kannab kostja ise.
52.Hagi menetlusega on kostja põhjendatud menetluskulud samuti 7 tundi ehk 840 eurot, mis jäävad 20% ehk 168 euro ulatuses hageja kanda.
53.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
54.Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 1528 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
55.Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 168 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
7
2-24-8170
56.Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 168 eurot. Tasaarvestuse tulemusena peab kostja tasuma hagejale 1360 eurot menetluskulude hüvitist.
57.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
58.Hageja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja kostja kohustamiseks menetluskulude tasumiseks hageja lepingulise esindaja xxx OÜ arvelduskontole koos kindla viitenumbriga jätab kohus rahuldamata.
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatud menetluskulude suurus ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.