lk 2
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
13. september 2017
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-5548
Hagi ese
AS Saare Kütus hagi NovaBeta Viimistlus OÜ vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS Saare Kütus (registrikood 10185976, asukoht Roomassaare tee 6 Kuressaare 93815, lepinguline esindaja v.a. Andres Tamm, e-post: [email protected]); Kostja: NovaBeta Viimistlus OÜ (registrikood 12464118, asukoht Nurmenuku Upa küla Lääne–Saare vald 93857 Saare maakond, e-post: [email protected]), seaduslik esindaja Lev Kaljumäe
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
lk 2 vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 34/ sõlmisid hageja AS saare Kütus ja kostja NovaBeta Viimistlus OÜ 09. mail 2013.a. kliendikaardi kasutamise lepingu nr.1970, mille järgi kohustusid pooled Saare Kütuse tanklates sularahata arvlema kliendikaardi alusel ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. 2014.a. kuni juulini 2015 ostis kostja hageja tanklatest kaupa kuid jättis kauba eest tasumata kokku summas 699,73 eurot. Võlgnevus on tekkinud arvete 75624-K 31.01.2014 , tasumise tähtajaga 27,02,2015, nr.76014-K- 28.02.2015 ja nr.77552-K -30.06.2015 osalisest tasumisest . Kuigi kostja tasus eelnevat võlga, jäi tal tasumata võlg summas 699,73 eurot. Hageja on kostjat teavitanud nii suuliselt kui ka kirjalikult ja teinud ettepaneku võlg ära maksta, ometigi ta seda senini teinud ei ole. Viimasel ajal hoidub kostja eemale nii telefonidest ja ei vasta e-maili teel. Võlaõigusseaduse § 213 on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Vastavalt poolte vahelise lepingu p.-le 4.5 kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Käesolevaks ajaks on viivis tasumata põhivõla eest kasvanud 2857,75 euro suuruseks. Arvestades Riigikohtu seisukohti viivise suuruse ja mõistlikkuse osas, asjaolu, et viivis ainuüksi ühelt osalt põhivõlast on kordades suurem, siis taotleme viivist põhivõla suuruses, ehk 699,73 eurot, suuruses. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist 699,73 euro suuruses summas. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg.1 Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal kokku 1399,46 eurot, mis on ka käesoleva asja hagihinnaks. Hageja palub kostjalt otsusega välja mõista ka menetluskulud alljärgnevalt. Hageja tasus menetluskulusid kokku 538 eurot, sellest 200 eurot lõivu ja 288 eurot õigusabi eest. Õigusabi tasu kujunes hagimaterjalidega tutvumise, õigusliku positsiooni kujundamise 0,5 tundi ja hagiavalduse koostamise tulemusena 1,5 tundi x 120 eurot, lisaks käibemaks (120x 2 =240 eurot) x 0,2 = 288 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 174 palub hageja määrata kindlaks menetluskulud rahaliselt ja need välja mõista kostjalt hageja kasuks. Juhindudes VÕS §-dest 213, 113 lg.1 palub hageja : 1.Välja mõista kostjalt hageja kasuks ostu- müügilepingu järgne põhivõlg 699,73 euro suuruses summas.
lk 2
3.Juhul kui kostja hagile ei vasta, teha tagaseljaotsus ja kindlaks määrata ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.
Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile vastu.
II.
Põhjendused ja taotlused
lk 2 Kuna kostja on hagis nõutud põhivõla tasunud, palume hagi põhivõla nõude osas jätta rahuldamata.
Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 09.05.2013.a. kliendikaardi kasutamise lepingu, mille järgi pooled kohustusid Saare Kütuse tanklates arveldama sularahata kliendikaardi alusel ning mille järgi kostjal oli kohustus tasuda sooritatud ostude eest. Kostja on tunnistanud põhivõlga summas 699,73 eurot, kuid väidetavalt on selle summa tasunud ositi /t.l. 49/, 10. 04. 2017 399, 73 eurot ja 18. 04. 2017 300 eurot. Kostja poolt esitatud maksekorraldustel on viide arvele nr. 73159-K, kuid hageja poolt esitatud tõendi kohaselt /t.l. 24/ oli kostjal tasumata arve nr. 74802-K summas 424,01 eurot ja arve nr. 75209-K summas 275,72 eurot, kokku 699,73 eurot. Seega ei tõenda kostja esitatud maksekorraldused hageja poolt nõutava võlgnevuse tasumist ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kliendikaardi kasutamise lepingu /t.l. 3/ punkti 3.6 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse maksetähtaja ületanud võlasummalt viivise maksmiseks 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist. Hageja on esitanud viivise
lk 2 arvestuse, mille kohaselt hagi esitamise ajaks oli viivise summa 2857,75 eurot, hageja on viivise suurust vähendanud põhivõla summani ja kohus leiab, et viivise väljamõistmine selles suuruses on mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Antud juhul mõistab kohus viivise välja kuni hagi esitamiseni ja alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas taotluse menetluskuluna esindaja tasu summas 240 eurot ja riigilõivu summas 200 eurot väljamõistmiseks kostjalt, mis kohtu hinnangul on seaduslik ja põhjendatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.