Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-35061
Tsiviilasi
AS C (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi OÜ P(registrikood xxx, asukoht xxx) vastu 44 387,80 krooni ja viiviste saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
07. jaanuar 2008.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Juhan Raudam Kostja seaduslik esindaja Andrei Lavrov Kostja volitatud esindaja Andrus Räppo Tõlk Margarita Krestinova
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused Kostja tellis hagejalt juunis 2006 objektil Xxx haljastustöid, s.o muld, selle tasandamine, muruseemne külv ja külvi tihendamine ca 800 m2-l. Hageja teostas tööd, tööde suhtes kostjal pretensioone ei ole. Kostja on hagejale jätnud tasumata 40 828 krooni. Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel viivist 3559,80 krooni, kokku seega 44 387,80 krooni ning viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100% põhinõudest. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja esitas kostjale hinnapakkumise, mille järel sõlmiti suuline kokkulepe, et tööd teostatakse hiljemalt 01.07.2006. Hageja ei alustanud haljastustöid juunikuu jooksul, mistõttu kostja loobus hageja pakkumisest. Hageja teostas tööd omaalgatuslikult kostjalt nõusolekut saamata septembris 2006 ja lõpetas oktoobri keskpaiku 2006. Töid teostas hageja mittevastava kvaliteediga. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole hagejalt neid töid tellinud, lepingut ei ole sõlmitud, puudub kokkulepe kvaliteedi ja tasumise osas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Poolte vahel on vaidlus, kas leping on sõlmitud või mitte. Puudub vaidlus, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise (t lk 7). Kostja kinnitab, et sõlmiti suuline kokkulepe haljastustööde tegemiseks. Kostja väitel aga loobus kostja hageja pakkumisest kuna hageja ei lõpetanud töid 01.07.2006. Hageja eitab, et poolte vahel oli kokkulepe sellise tähtaja osas. VÕS § 9 lg 1 kohaselt „leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.“ Sama paragrahvi 3. lõike järgi „kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Kohus leiab, et kostja väide lepingu olulisest tingimusest – tähtajast – on jäänud tõendamata. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis viitaksid sellele, et pooled leppisid lepingu täitmise ajaks kokku 01.07.2006 või et kostja oleks hagejale avaldanud, et ta ei soovi lepingut sõlmida ilma täitmise tähtpäevata 01.07.2006. Lisaks sellele ei ole esitatud tõendite pinnalt selline lepingu täitmistähtpäev võimalik kuna hinnapakkumise kuupäev on 09.06.2006. Seetõttu ei saa kohus pidada antud kostja väidet VÕS § 9 lg 3 järgi lepingu sõlmimist takistanud asjaoluks. Samuti ei nõustu kohus kostja esindaja väitega kohtuistungil, et sõlmiti eelleping. Asjaolu, et puudusid konkreetsed kokkulepped töö tähtaja ja kvaliteedi osas – pakkumises oli märgitud vaid tööde sisu ja hind – ei muuda sõlmitud lepingut eellepinguks. Kui lepingus ei ole märgitud täitmise tähtaega ega kvaliteeti, tuleb leping täita VÕS § 77 lg 1 alusel vähemalt keskmise kvaliteediga ning VÕS § 82 lg 3 järgi täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul. Kuivõrd kostja ei ole seadnud lepingu sõlmimise tingimuseks täitmise tähtaega ega kvaliteeti, loeb kohus lepingu sõlmituks ning tähtaja ja kvaliteedi osas kohalduvad VÕS § 77 lg 1 ja 82 lg 3 sätted. Pooltevahelist lepingut kvalifitseerib kohus kui töövõtulepingut. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“
Puudub vaidlus selles, et hageja on tööd teinud. Kostja ei soovi hagejale maksta muuhulgas ka seetõttu, et tööd ei ole teostatud nõuetekohase kvaliteediga. Kostja väitel on ta hageja poole pöördunud suulise pretensiooniga. Hageja seda eitab. Kohus leiab, et kostja ei ole pretensiooni esitamist tõendanud. Kooskõlas VÕS § 644 „tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. /.../ Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.“ Kohus leiab, et kostja ei või töö mittevastavusele tugineda. Mõlemad pooled tegutsesid majandustegevuses. Seetõttu oli kostjal VÕS § 643 alusel töö ülevaatamise kohustus. Töö teostati 2006a oktoobri keskel. Töö mittevastavusest teatamine kostja vastuses novembris 2007 ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Samuti ei ole kostja konkretiseerinud oma vastuses, milles töö mittevastavus seisnes. Seetõttu esineb kaks alust, mille tõttu ei saa kostja VÕS § 644 lg 3 alusel enam töö mittevastavusele tugineda. Mitteteatamise mõistlikku vabandatavust tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja tuleb välja mõista põhivõlg summas 40 828 krooni ja VÕS § 113 alusel viivis 3 559,80 krooni. Kostja viivisearvestusele vastu ei vaielnud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100% põhinõudest, mis kuulub rahuldamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.