Hageja: Aktsiaselts Starman; registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, Tallinn, 12618, Harjumaa.
hagi
Priit
Jeeles
vastu
võla
Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post [email protected] Kostja: Priit Jeeles; isikukood XXX, tegelik elu- ja asukoht teadmata. Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Aktsiaselts Starman hagi Priit Jeeles vastu Aktsiaselts Starman ja Priit Jeelese vahel 7. augustil 2012. a sõlmitud liitumise ja teenuseosutamise lepingu nr XXX alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) (ik XXX) Aktsiaseltsi Starman (registrikood 10069659) kasuks välja:
2.1.381 (kolmsada kaheksakümmend üks) eurot ja 60 senti (sealhulgas põhivõlg 269 eurot ja 22 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis 28. veebruari 2017. a seisuga summas 82 eurot 38 senti);
2.2.alates 1. märtsist 2017 kuni põhivõla 269 euro ja 22 sendi tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt 269 eurolt ja 22 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi väljamõistmist, võlahaldustasult, võla tõttu teenuse piiramise tasult ja leppetrahvilt viivise väljamõistmist ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast suurema viivise väljamõistmist.
6.Jätta hageja menetluskuludest 64% kostja kanda ja 36% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) aktsiaselts Starman kasuks välja menetluskulu 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 80 senti.
8.Mõista Priit Jeeleselt (Jeeles) aktsiaselts Starman kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 4. juuli 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. juuli 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid
ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 20. juulil 2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. augustil 2012. a lepingu XXX (edaspidi: leping). Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 336,13 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197,96 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.
5.Hageja põhinõue hõlmab Start L-Internet+L-DigiTV teenustasu 82,98 eurot, võlahaldustasu 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, leppetrahvi 47,91 eurot, seadmete renditasu 17,34 eurot ning tagastamata DigiTV kaardi väärtust 10 eurot, digiboksi väärtust 39,90 eurot ja modemi väärtust 119 eurot (tl 84 - 86).
6.Hageja Start L-Internet+L-DigiTV teenustasu nõue, seadmete renditasu nõue ning tagastamata DigiTV kaardi, digiboksi ja modemi väärtuse hüvitamise nõue, so kokku 269,22 eurot, on õiguslikult põhjendatud. Kostja on hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel kasutanud Start L-Internet+L-DigiTV teenust ning rentinud hagejalt selleks seadmeid. Kostja ei ole teenuse kasutamise ega seadmete rentimise eest tasu maksnud. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) 108 lg 1 alusel teenustasu ja seadmete renditasu maksmist. Kostja on lepingu üldtingimuste p 12.4 järgi kohustatud tagastama lepingu lõppemisel hagejale hageja seadmed. Seadmete tagastamata jätmisel kohustub kostja tasuma hagejale nende maksumuse. Leping lõppes ülesütlemisega 5. juunil 2013. a. Kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud. Hagejal on seega õigus nõud kostjalt lepingu üldtingimuste p 12.4 alusel seadmete maksumuse hüvitamist. Nimetatud nõuete osas tuleb hagi seega rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ja leppetrahvi nõue 47,91 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6 ja hageja hinnakirjast. Üldtingimuste p-de 10.3 ja 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot. Hageja nõuab võlahaldustasu tasumist kahel korral. Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 9 eurot.
Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Võlahaldustasu ja võla tõttu teenuse piiramise tasu maksmise kohustus tekib lepingu üldtingimuste p 10.3 ja 9.6 ning p 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 järgi juhul, kui kostja rikub teenuste eest tasu maksmise kohustust. Olemuslikult on sellise kokkulepe eesmärk lihtsustada teenuste eest õigeaegselt tasumata jätmisest hagejale tuleneva kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku teenuste eest tasuma. Tegemist on seega leppetrahvi kokkuleppega.
9.Hageja leppetrahvi nõue summas 47,91 eurot tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti „lisatingimused“ neljandast ja viiendast lõikest (tl 36). Lepingu punkt „lisatingimused“ neljanda lõike kolmas lause näeb ette, et kui klient lõpetab teenuse kasutamise, vormistab teenuse ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile leppetrahvi 29,91 eurot. Lepingu punkt „lisatingimused“ viienda lõike kolmas lause näeb ette, et kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või vahetab mõne andmesideteenuse teise teenuse vastu või või mõnda andmesideteenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile leppetrahvi summas 18 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast tuleneva asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid teenuseid (tl 87). Hageja leppetrahvi nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti „lisatingimused“ neljandast ja viiendast lõikest ja üldtingimuste punktist 7.1.4.1, mille kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Nimetatud sätted näevad seega sisuliselt samuti ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi maksmise kohustuse.
10.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Hagi kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi maksmise kohustus ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt
kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
13.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, leppetrahv 47,91 eurot ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 61,91 eurot ja 0,05% päevas võlgnetavast summast. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab enam kui kaks korda teenuse eest tavapäraselt maksta tulevaid summasid (hagiavalduse kohaselt pidi kostja näiteks arve A-20537908 järgi tasuma 29,98 eurot, tl 84). Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui enam kui kahekordselt teenuse eest maksta tulevat tasu ületav summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
14.Hageja võlahaldustasu nõue 10 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ja leppetrahvi nõue 47,91 eurot ning neilt arvestatud viivise nõue ei ole seega õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostjalt viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. Kostjalt tuleb seega nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhisumma 29,98 eurot
16.Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue 30 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale võlgnevuse sissenõudmiseks kolm kirja. Hageja kandis lisaks kulusid ka seoses päringute tegemise ja kontaktandmete otsimisega. Kirjade saatmise kulu on kokku 25 eurot ja päringute kulu kokku 5 eurot. Kuna kostja on jätnud eelpool nimetatud hageja nõuded täitmata, võib hageja nõud kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb seega rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 64% ulatuses.
18.Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 750 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja esindajakulu 625 eurot. Hageja esindajakulu sisaldab käibemaksu summas 104,17 eurot (tl 35).
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, leiab kohus, et hageja poolt kantud esindaja kulud ei ole põhjendatud käibemaksu sisaldavas osas. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu ning asjaolu, et tegemist on tüüphagiga, mida hageja on kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja põhjendatud esindajakulu 95 eurot.
20.Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 64% kostja kanda ja 36% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 140 eurot ja 80 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.