2-07-44152
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2008. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-44152
Tsiviilasi
Martna valla Vallavalitsuse kaudu hagi E H vastu üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse 3 350 krooni 49 sendi nõudes
esindajad
Hageja Martna vald Martna Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75019945, asukoht Martna Lääne maakond 90601 Kostja E H,
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Asjaolud
1 (3)
2-07-44152 Pooled sõlmisid 15. juunil 2004.a eluruumi üürilepingu, mille alusel hageja andis kostjale üürile kolmetoalise korteri . Kostja kohustus tasuma igakuiselt 25. kuupäevaks üüri, kommunaalteenuste ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest õigeaegselt vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja nõue ja põhjendused 19.10.2007.a esitas Martna vald Martna Vallavalitsuse kaudu Pärnu Maakohtule hagi E H vastu üüri ja kommunaalteenuste võlgnevuse 3 350 krooni 49 sendi nõudes. Kostja ei ole eluruumi üürilepingut nõuetekohaselt täitnud, hagiavalduse esitamise s.o 17.10.2007.a seisuga on kostja üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus hageja ees 3 350 krooni 49 senti. Hageja poolt on saadetud kostjale meeldetuletusi üürivõla tasumiseks, kuid kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kommunaalteenuste võlgnevus 3 350 krooni 49 senti ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 29.10.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 17-19/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 31.10.2007.a /tl 20/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 ja 3 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 alusel peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
2 (3)
2-07-44152 Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses märgitud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 250 krooni ja kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.