2-07-47402
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2008. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-47402
Tsiviilasi
AS LASBET hagi Talos Partnerid OÜ vastu võlgnevuse 3 304 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja AS LASBET, registrikood 10282347, asukoht Punane 18 Tallinn 13619, hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Agu Möldre, Kostja Talos Partnerid OÜ, registrikood 11326532, asukoht Kingu 2-1 Palivere alevik Taebla vald Lääne maakond 90802 Kirjalik menetlus
1 (3)
2-07-47402 Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Kostja Talos Partnerid OÜ tellis hagejalt AS-lt Lasbet traktor ekskavaatori teenust (edaspidi töö) ja hageja täitis tellimuse ning tegi tööd kostja ehitusobjektil Jüri külas. Kostja on töö vastu võtnud, mida kinnitab kostjapoolse esindaja allkiri masina töölehel 11.04.2007.a /tl 5/. Teostatud töö kohta esitas hageja kostjale arve nr 0704095 12.04.2007.a summas 3 304 krooni /tl 4/. 07.11.2007.a esitas AS Lasbet Pärnu Maakohtule hagi Talos Partnerid OÜ vastu võlgnevuse 3 304 krooni nõudes. Kostja ei ole hageja poolt esitatud arvet 01.11.2007.a seisuga tähtaegselt tasunud ning kostja võlgneb hagejale tehtud töö eest 3 304 krooni. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 635 lg 1 kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud töö tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Lisaks VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS §-st 76 lg 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, järgides hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Seega kostja oleks pidanud tasuma lepingus (tellimuses) kokkulepitud tähtaja jooksul ja arvega määratud mahus. Eeltoodu alusel kostjal ei ole ühepoolne lepingujärgse kohustuse mittetäitmine lubatud. Hageja on mitmeid kordi proovinud võtta ühendust kostja esindajatega (juhatuse liikmetega), kuid kahjuks nad ei vasta telefonikõnedele ning hiljem lülitasid telefoni üldse välja. Äriregistris märgitud kostja aadressilt ja telefonilt saab kätte vaid kostja osaniku M K , kes väidab, et ei ole asjadega kursis ning viitab juhatuse liikme tegevusele. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VÕS §-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 2, 635 lg 1 ning TsMS §-le 162 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt teostatud töö eest võlgnevus summas 3 304 krooni; 2) välja mõista hagejalt kostja poolt tasutud riigilõiv 250 krooni; 3) jätta hagimenetluse kulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 20.11.2007.a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 10-12/. Nimetatud dokumendid on Talos Partnerid OÜ äriregistris oleva asukoha aadressil allkirja vastu üle antud 24.11.2007.a /tl 13/. Kohtuotsuse põhjendus Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 323 lg 1 ja 2 alusel loetakse majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes. 2 (3)
2-07-47402 Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja jätta menetluskulud kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.