2-17-3607/7 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

30.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus jõustus 26. novembril 2010. Kostja II keeldus kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, mistõttu pöördus hageja kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäituri 31. jaanuari 2011 otsusega jäeti ära kostjale II kuuluva korteriomandi XXX arest ja kustutati korteriomandile seatud keelumärge, kuna tegemist on abikaasadest kostjatele II ja III kuuluva jagamata ühisvaraga. Kostjad II ja III kinkisid 11. märtsil 2011 vaidlusaluse korteriomandi oma pojale, s.o kostjale I. Tehingu tegemise eesmärgiks oli teadlikult hageja huvide kahjustamine, kuna kostjal II puudus muu vara, mille arvelt olnuks võimalik hageja nõuet täita. Kostja II ettepanek rahuldada nõue osamaksetena hagejat ei rahulda, kuna hageja soov on saavutada nõude kiirkorras täitmine. Kostjad I ja III kostja II lähikondsetena pidid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 2 tulenevalt olema teadlikud tehingu kahjulikust mõjust hageja kui sissenõudja huvidele. Kostjad II ja III kasutavad korteriomandit jätkuvalt oma elukohana eluaegse kasutusõiguse alusel, seega ei ole 11. märtsi 2011 tehinguga valdus üle läinud. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. novembri 2016.a kohtuotsusega hageja hagi ning tunnistas kehtetuks kostjate vahel 11. märtsil 2011 sõlmitud korteriomandi XXX kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Sama kohtuotsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 11. detsembri 2013 hagi tagamise määruse, millega seati kostja I omandis olevale kinnistule asukohaga XXX kohtulik hüpoteek hageja kasuks summas 13 000 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2016 kohtuotsus on jõustunud 03. jaanuaril 2017. Hageja lepinguline esindaja võttis ühendust kostjaga II ja palus koos kostjatega I ja III ümber vormistada korterimandi aadressil XXX, tagasi kostja II ja kostja III omandisse ning edastada kõnelust korteriomandit kohtutäituri Andrei Kreki käsutusse. Kostja II suuliselt keeldus nimetatud toimindute tegemisest. Kuna hagiavalduses, mis kohus lahendas tsiviilasja 2-13-52205 raames, hageja ei ole taotlenud kohustada kostjat I andma nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ning kohustada kostjaid II ja III nõusolekute andmiseks kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna ja kostjad ei soovi seda teha vabatahtlikult, hageja esitab käesolevat hagiavaldust. Hageja palub kohustada kostja I andma hageja kasuks täitemenetlust nr 066/2010/2367 läbiviiva kohtutäituri Andrei Kreki käsutusse korteriomand aadressil XXX, kohustada kostja I andma nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ning kohustada (tuvastada kostjate kohustus) kostjat II ja kostjat III andma nõusolekut kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistu (korteriomandi aadressil XXX omanikena; asendada kohtulahendiga kostjate nõusolekuid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 ning kinnistusraamatuseaduse § 34-1 lg 1 ja 8 tähenduses; panna menetluskulud kostjate kanda.

2-17-3607 toimetatud kostjatele (t.l.-50-52). Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostjad kohtule vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõuded osas kohustada kostja I andma hageja kasuks täitemenetlust nr 066/2010/2367 läbiviiva kohtutäituri Andrei Kreki käsutusse korteriomand aadressil XXX ning tuvastatada ja asendada kohtuotsusega kostja I ja kostja II nõusolekud kinnistusraamatu registriosa nr 2272509 teise jao kande muutmiseks selliselt, et kostja I kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kostja II kinnistu asukohaga XXX omanikuna kinnistusraamatusse on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täitemenetluse seadustiku § 195 lg 1, kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 34-1 lg 1 ja 8 ning TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja palub ka kohustada kostjat III andma nõusolekut kinnistusraamatusse kandmiseks kinnistu (korteriomandi aadressil XXX omanikuna ja asendada kohtulahendiga kostja III nõusolekuid TsÜS § 68 lg 5 ning KRS § 34-1 lg 1 ja 8 tähenduses. Kohus tuvastas, et enne vaidlusaluse korteriomandi kinkimist kostjale I kuulus vaidlusalune korteriomand kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ainult kostjale II (t.l.-25-26). KRS § 34-1 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et kostja III ei olnud kantud kinnistusregistrisse vaidlusaluse korteriomandi omanikuna ning ta ei ole kinnistusraamatuseaduse mõttes puudutatud isikuna nõusoleku andmiseks omanikukande muutmiseks, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, s.o rahuldas hagi kostja I ja kostja II osas ja jättis hagi rahuldamata kostja III osas ning seega jätab kohus hageja, kostja I ja kostja II menetluskulud nende endi kanda ja kostja III menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja, kostja I ja kostja II menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes 4(5)