Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2008.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number
2-06-7462
Tsiviilasi
LB’i hagi GTvastu kahju 15 000 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LB (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja GT(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindajad Diana Kuznetsova ja Stanislav Tšerepanov (OÜ Statam International, asukoht XXX). Iseseisva nõudeta kolmas isik OÜ A Iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ A esindaja A H
Istungi toimumise aeg
31.10.2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja LB Kostja G T Kostja esindajad Diana Kuznetsova ja Stanislav Tšerepanov
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista GT’lt LB’i kasuks kahju summas 14 876,40 (neliteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja hagi nõue
1.31.03.2006.a. esitas hageja LB hagi kostja GT vastu kahju summas 15 000 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 15.02.2006.a. umbes kell 14.30 hakkas hageja korteris Tallinnas, üleujutus. Hageja oli sel ajal kodus ja teavitas sellest koheselt korteriühistut teenindava firma D dispetšerit. Vesi jooksis mööda seinu ja lagesid ja uputas korterit. Üleujutus lõppes umbes kella 17.00 paiku. Kõige rohkem said kannatada köök, koridor ja elutuba.
3.Hageja võttis seoses üleujutusega koheselt ühendust ka korteriühistu esimehega hr. JT ’ga, et teada saada, kas majas on avarii. JT teatas, et uputus sai alguse tema enda korterist ja ta ise on kannatada saanud. Samuti käis JT ka hageja korteris ja nägi, et korter on üle ujutatud. Hageja ettepanekust kokku kutsuda juhatuse koosolek ja avariikomisjon JT keeldus kuna ei näinud põhjust nende kokkukutsumiseks. Hageja märgib, et ta pöördus JT poole mitte kui üleujutuse põhjustanud korteri nr 25 elaniku, vaid esmajoones kui korteriühistu juhatuse esimehe poole, kes 15.02.2006 toimunud ulatusliku veeavarii puhul pidanuks sellega ka tegelema või korraldama sellega tegelemist. Abi üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks JT hagejale ei ole lubanud ega pakkunud.
4.18.02.2006.a. saatis hageja AS-le D ja korteriühistu esimehele JT le avaldused palvega saata kohale spetsialistid avariiakti koostamiseks. JT, kes on nii üleujutust põhjustanud korteri nr. 25 elanik kui ka korteriühistu juhatuse esimees, ei saanud hageja mingit vastust. Hageja kooskõlastas telefoni teel AS-iga D komisjoni tuleku aja ja teavitas majaelanike palvel ka neid sellest.
5.28.02.2006.a. käisid hageja korteris (korteris nr. 9) AS-i D majahaldur AI, korteriühistu liige NT ja revisjonikomisjoni esinaine SB, kes koostasid avariiakti ja fikseerisid hageja korteris tekkinud kahjustused. Aktis on kajastatud, et üleujutus sai alguse 7. korrusel asuvast korterist nr. 25 ja üleujutuse tekitas korteris nr. 25 lõhkenud köögivoolik. Komisjon tuvastas vaid nähtavad kahjustused, mis olid alles jäänud peale niiskuse kuivamist. Samal päeval olid tehtud ka fotod hageja korteris komisjoni poolt fikseeritud kahjustustest.
6.Peale avariiakti koostamist küsis hageja vara väärtuse taastamiseks (üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks) hinnapakkumist remondifirmalt OÜ I , kes tegi hinnapakkumise summale 13 445 krooni ja OÜ A, kes tegi hinnapakkumise summale 16 874 krooni, nende pakkumiste keskmine moodustas 15 000 krooni. Remondiga tegelevate firmade esindajate hinnangul ulatusliku üleujutusega kahjustatud ruumide; köögi, koridori ja elutoa üleujutuse eelse seisundi taastamiseks osaline remont ei olnud esteetiliselt otstarbekas. Peale pakkumiste saamist pöördus hageja 09.03.2006.a. kostja poole ettepanekuga kompromissi leidmiseks, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Kuni hagi esitamiseni ei olnud hageja korteriremonti alustanud, siis eeldatav hagisumma piirdus 15 000 krooniga. Hagejale teadaolevalt esitas ka E AS hagi kostja vastu sama üleujutusega seoses väljamakstud kahju hüvitamiseks.
7.Kostja väitel ei olnud tema süüdi köögivooliku purunemises ja selle tõendamiseks esitas ta OÜ B15.02.2006.a. koostatud avariiakti. Hageja märgib, et OÜ B puhul on tegemist firmaga, kelle tegevusvaldkonda ei kuulu hinnangu andmine avarii põhjuste tekitamise ja süü tuvastamine osas ja kes ei ole korteriühistuga seotud ka lepinguliselt. Samuti ei vasta OÜ B koostatud avariiakt mingitele akti sisulistele ega vormilistele nõuetele ega nähtu akti koostaja kvalifikatsioon, mistõttu on arusaamatu akti koostaja järeldus: „Elanik süüdi ei ole“. Samuti ei nähtu voolikutest tehtud fotode puutumus eelnimetatud aktiga. Hageja leiab, et nimetatud akti näol on tegemist tellitud dokumendiga, mille koostajale oli tehtud ülesandeks anda välja konkreetset lauset sisaldav paber.
8.AS-i D 12.12.2006.a. vastuse järgi ei olnud kostja korteris asuv voolik paigaldatud XXX asuva maja hooldusorganisatsiooni AS-i D poolt. Samuti ei olnud korterist nr 25 keegi pöördunud AS-i D dispetšeriteenistuse poole seoses 15.02.2006.a veeavariiga ega sellega seoses ekspertiisi läbiviimiseks.
9.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi avarii tekitamises. Hageja nõustub kostja väitega, et kostja ei korraldanud üleujutust tahtlikult. Hageja leiab, et antud asjas esineb kostja süü ettevaatamatuse vormis, mida väljendas kontrolli puudumine tema korterisse paigutatud tehnosüsteemi üle.
10.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja rikastub alusetult. Hageja korteri remontis 2006.a. maikuus kahe nädalaga firma A , kelle tingimused ja töö kestvus sobisid hagejale kõige paremini. Lisaks märgib hageja, et kostja ja tema poja tervislik seisund ei saa olla asjaoluks, mis välistaks kostja tsiviilvastutuse. Samas esindavad kostja huve kaks esindajat, mis eeldab kostjal piisavate vahendite olemasolu.
11.Lähtudes eeltoodule ja tuginedes VÕS § 132 palub hageja kostjalt välja mõista kahju 15 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
12.Kostja hagi ei tunnista.
13.28.01.2006.a. ostis kostja poeg JT A OÜ-lt köögisegisti P-20 STAR, mille ta paigaldas aadressil XXX korteris nr 25 asuvasse kööki.
14.15.02.2006.a. sai kostja teada, et korteris toimus avarii, mille põhjuseks oli köögisegisti vooliku purunemine. Veeavarii tulemusel oli uputatud korteri nr 25 all asuvaid kortereid, sealhulgas ka hagejale kuuluv korter.
15.Kohale olid kutsutud korteriühistut teenindava firma AS D töötajad, kes sulgesid majas vee. Kostja ei vaidle vastu, et avarii toimus kell 15.00 ja avariist teatas AS D dispetšerteenistusele korteri nr 17 omanik. Kas ka hageja sellest teatas, see ei oma tähtsust.
16.15.02.2006.a. vaatas purunenud köögisegisti üle OÜ B juhataja, kes koostas avariiakti, mille järgi avarii põhjuseks oli purunenud köögisegisti voolik, mis on tehasepraak ning elanik ei ole süüdi. Aktile on lisatud köögisegisti pildid. Samuti ei pidanud kostja ega tema poeg JT pöörduma AS D poole ekspertiisi läbiviimiseks, kuna avariiaktis on märgitud, et köögisegisti voolik purunes. Kuna üleujutus toimus mitte kostja süül, siis kostja leiab, et tema ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama.
17.Kostja leiab, et juhul, kui korteriomanik kahjustab korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Eeltoodud sätestatuga analoogselt kohustuse rikkumise vabandatavust reguleerib VÕS §-s 103 lg. 2. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-38-05, milles on asutud samale seisukohale. Köögisegisti voolik purunes just sellel ajal, kui kostjat kodus ei olnud. Kostja ei olnud selles süüdi, et köögisegisti voolik purunes ja ta ei saanud ette arvata, et köögisegisti voolik puruneb ning selle tõttu ei saanud ta ka seda asjaolu kuidagi mõjutada. Kostja on pensionär ja esitatud arstitõendi kohaselt põeb ta südame haiguseid. Tervise huvides soovitas arst kostjal käia iga päev värske õhu käes, mistõttu kostja käib iga päev kella 14.00 ajal väljas jalutamas.
18.Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikud tingimused on kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasus ja kahju tekitanu süü. Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104. Kuna hagiavalduses väidetust ei saa tuvastada kostja tegude õigusvastasust ja tema süüd, ei kuulu hagi rahuldamisele.
19.Kostja ei nõustu kahju suurusega. 28.02.2006.a. AS-i D aktist nähtub, et hagejale kuuluvas korteris olid kahjustatud esiku lagi (värv) 5 m2 ulatuses, köögi seinad (tapeet) 10 m2 ja lagi (värv) 12 2 ulatuses ning suure toa seinad (tapeet) 14 m2 ja lagi 2 m2 ulatuses. Kokku oli kahjustatud
lagede pind 19 m2 ulatuses ja seinte pind 24 m2 ulatuses. Seega lähtudes OÜ I hinnapakkumisest tulnuks kahjustatud pindade (19 m2 laed x110.-krooni/1m2 =2466,20 (s.h.18% 376,20) ja 24 m2 seinad x 90.-krooni/1 m2 = 2548,80 (sh. 18 %388,80) remontimise maksumuseks kokku 5015 krooni.
20.Hageja ei ole tõendanud talle varalise kahju tekitamist. 15.02.2006.a. tekitatud kahjustuste kohta on esitatud 28.02.2006.a. AS-i D i akt, seega akt on koostatud 2 nädalat hiljem, kuid kahju olemasolu tõendamiseks tulnuks kahjustused fikseerida viivitamatult. Hageja esitatud pildid ei tõenda hagejale tehtud kahjustusi, kuna ei ole arusaadav, kus ja millal need on tehtud, seega need ei ole tõendid. Hagejale hinnapakkumine teinud firma ei ole registreeritud Harju Maakohtu registripiirkonnas ja raha väidetavalt tehtud tööde eest on tasutud äriühingule, mis ei ole registreeritud Eesti Vabariigis.
21.Kostja palub rakendada VÕS § 104 lg. 1, kui kohus leiab, et kostja süü kahju tekitamises on tõendatud ja hagi tuleb rahuldada ning palub vähendada kahjuhüvitist. Kostja on pensionär ja põeb südamehaigust. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ A seisukoht 22.. Kostja on väitnud, et ostis (lõhkenud) segisti P-20 Star OÜ A s’st. OÜ A tõepoolest müüb taolisi segisteid, kuid seda müüvad ka teised samal alal tegutsevad kauplused. Nimetatud segisteid toob Eesti Vabariiki OÜ B (XXX). OÜ A on seisukohal, et tema kaasamine antud protsessi ei aitaks kaasa vaidluse lahendamisele, sest siis tuleks kaasata ka OÜ B. OÜ B on kindlustanud oma tsiviilvastutuse ning käesolevaks ajaks on OÜ A edastanud neile G. T ja L. B kontaktandmed, et kindlustusselts saaks asuda kahju hüvitamisega tegelema. Maakohtu põhjendused
23.Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav.
24.15.02.2006.a. kella 15 paiku toimus Tallinnas, XXX korteris nr 25 üleujutus, mille tagajärjel said kannatada samas majas hageja korteris nr. 9 köök, koridor ja elutuba. Kostja ei vaidle vastu, et 15.02.2006.a. kell 15.00 toimus tema korteri köögis veeavarii ja selle tulemusel oli uputatud korteri nr 25 all asuvaid kortereid, sealhulgas ka hagejale kuuluv korter nr. 9. Veeavarii põhjuseks oli 28.01.2006.a. kostja poja JT OÜ A kauplusest ostetud köögisegisti P-20 STAR vooliku purunemine, mille ta oli paigaldanud Järveotsa tee 23 korteris nr 25 asuvasse kööki.
25.AS D kirjast nr. 06/181, 12.12.2006 nähtub, et 15.02.2006.a. kell 15.00 kutsus avariibrigaadi välja XXX elanik, kuna ülevalt köögis uputab. Avarii oli lokaliseeritud AS-i D poolt kell 15.15 ventiili sulgemisega krt.-s 25. JT (krt. 25) dispetšer-teenistusse ei pöördunud, samuti ei pöördunud ka ekspertiisi läbiviimiseks. Nimetatud kirjale on lisatud koopia 15.02.2006 kell 15.00 dispetšerteenistuse väljakutse kaardist ja koopia 15.02.2006.a. avariitööde aktist. Avariitööde akti järgi on avarii likvideeritud remonditöölise S. T poolt kell 15.15. ning avarii põhjusena on märgitud, et korteri nr. 25 köögi segistil lõhkes külma vee toru, samuti on avariitööde aktis märgitud, et uputatud on krt. 13. 9. 5. 1. (tlk. 78-80).
26.OÜ B juhataja R. B ’i allkirjaga KÜ , 15.02.2006 avariiakti järgi 15.02.2006.a. kell 15.10 oli avariikutse aadressil XXX. Läks puruks köögisegisti P-20 Star voolik (tehasepraak). Avarii likvideerimine toimus kell 16.00 15.02.2006.a. Elanik süüdi ei ole (tlk. 25). Kostja esitas koos
avariiaktiga ka 2 fotot voolikute kohta, kuid puuduvad selgitused, kus ja millal need on tehtud ning milliste asjaoludega seoses, samuti ei ole neid avariiaktis nimetatud. Eelnimetatud avariiakti järgi OÜ B esindaja käis avarii toimumise ajal kohapeal avariid likvideerimas. Avariiaktist ei nähtu, kelle taotlusel on akt koostatud, millest tulenevalt avariiakti koostaja järeldab, et köögisegisti P-20 Star vooliku purunemisel on tegemist tehasepraagiga, kes ja kuidas likvideeris avariid, millised on avarii tagajärjed. Samuti ei nähtu, mis seos on OÜ-l B15.02.2006.a. veeavariiga korteriühistus , kuna ta ei teosta eelmärgitut korteriühistu haldamist ega ole määratud kellegi poolt antud juhtumi ekspertiisi läbiviijaks. Kohus märgib, et eelnimetatud avariiakti ei saa võrdsustada ekspertiisiaktiga, kuna ta ei vasta mingitele ekspertiisiakti sisulistele ega vormilistele nõuetele, ega ole teada hinnangut andnud isiku kui eksperdi kvalifikatsioon. Avariiakti puutumus esitatud fotodega puudub. Samas on juba korteriühistut haldava firma AS-i D töötaja poolt 5.02.2006.a. kell 15.15. koostatud 1avariitööde akt Seega kohus leiab, et ülalnimetatud OÜ B avariiakt 15.02.2006 ei tõenda, et köögisegisti P-20 Star vooliku purunemisega oli tegemist tehase praagiga ega asjaolu, et korteri nr 25 omanik ei olnud 15.02.2006.a. veeuputuses süüdi..
27.Nii kostja omaksvõtuga kui ka AS-i D 15.02.2006.a. avariitööde aktist nähtub, et avarii põhjusena märgitud korteri nr. 25 köögi segisti külma vee toru lõhkemisega on uputatud ka hageja korterit nr. 9 (tlk. 80). AS-i D 28.02.2006.a. aktis on kirjeldatud hageja korteris (esikus, köögis ja suures toas) korter nr. 25 poolt 15.02.2006.a. veeuputusega tekitatud kahjustused ja nende ulatus (tlk. 11). Antud juhul on ainetud kostja vastuväited eelnimetatud akt tuli koostada viivitamatult, mitte kaks nädalat hiljem, kuna hageja kohesed suulised pöördumised veeuputuse toimumise päeval ja 18.02.2006.a kirjalik avaldus korteriühistu juhatuse esimehele JT le (kes ise elas uputavas korteris nr 25), jäeti korteriühistu juhatuse esimehe JT poolt tähelepanuta (tlk. 8, 69) ning 18.02.2006.a kirjalik avaldusele AS-le D (tlk. 9, 70) tegi viimane komisjoni koosseisus 28.02.2006.a. kahjustuste akti (V 5-9) korteris nr 9 (tlk. 11). Kostja ei ole eelnimetatud aktis märgitud kahjustuste ulatusele vastu vaielnud, küll aga on väitnud, et hageja esitatud fotod korter nr 9 kahjustuste kohta (tlk. 71-77) ei tõenda hageja korteri kahjustusi 15.02.2006.a. veeuputuse tagajärjel.
28.Kohus leiab, et AS D komisjoni 28.02.2006.a. kahjustuste aktis märgitud korter nr. 9 kahjustused on kooskõlas AS D 15.02.2006.a. avariitööde aktis märgituga ja kostja omaksvõtuga tema korteris nr 25 toimunud veeuputuse tagajärjel ka hageja korteri uputamisega, mistõttu on AS D komisjoni 28.02.2006.a. kahjustuste akt piisav tõendamaks hageja omandi kahjustamist aktis märgitud ulatuses. Seega kostja rikkus KOS § 11 lg. 1 punktis 1 sätestatud kohustusi, kostja kohustuste rikkumine oli põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-38-05 on asunud seisukohale, et „korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.“
29.Hageja on teinud oma kahjustatud omandi väärtuse taastamiseks kulutusi, mis on dokumentaalselt tõendatud. Peale avariiakti koostamist küsis hageja vara väärtuse taastamiseks (üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks) hinnapakkumist OÜ-lt I , kelle hinnapakkumine oli 13 445 krooni (tlk. 13) ja OÜ-lt A, kelle hinnapakkumise oli 16 874 krooni (tlk. 14), mis moodustas keskmise hinnana 15 000 krooni. Hageja ostis ise remondimaterjalid summas 4676,40 krooni, mille kohta on esitatud kviitungid (tlk. 46-47) ja tasus remonditööde teostamise eest firmale OÜ-le A vastavalt OÜ-u A kalkulatsioonile sularahas 12 036 krooni (tlk. 44-45, 103-104), sealhulgas käibemaks 1836 krooni. Kuna OÜ A on äriregistri andmetel äriregistrist 02.10.2002.a. kustutatud, aga hinnakalkulatsioonil ja kassakviitungil on kasutatud endiselt OÜ A pitsati jäljendit, siis ei saanud hageja heauskselt teada, et tema korteri remonti teostavad isikud, kelledel ei ole seost eelnimetatud
äriühinguga. Samas on antud asjas tõendatud, et reaalset on hageja korteris nr. 9 remonditööde teostamine olnud vajalik ja need on teostatud ning hageja poolt vastu võetud. Kuna aga äriühing on äriregistrist kustutatud, siis ei tasu ta ka käibemaksu, mis hagejal tuli maksta remonditöö teostajatele. Seega kohus peab põhjendatuks remonditööde maksumuseks 10 200 krooni (ilma käibemaksuta), mis koos remondimaterjalide maksumusega moodustab kokku 14 876,40 krooni. Nimetatud summa vastab ka hagejale ülalmärgitud äriühingute poolt tehtud hinnapakkumistele ning on pea kaks korda väiksem kui nähtuvalt kostja esindajate 26.03.2007.a. esitatud pretensioonist OÜ-le A , milles palutakse hüvitada Harju Maakohtule esitatud nõuetega 15.02.2006.a. XXX põhjustatud üleujutuse tõttu GB kahju summas 15 000 krooni ja AS E K kahju summas 28 957 krooni (tlk.120). Seega on hageja kahjustatud omandi väärtuse taastamiseks tehtud kulutused tunduvalt tagasihoidlikumad kui kindlustusfirmal, mistõttu hageja kulutuste ülepaisu-tamises ei ole alust kohtul k kahelda
31.Iseseisva nõudeta kolmanda isiku OÜ A arvamuse järgi ta müüb taolisi köögisegisteid P-20 Star, nagu kostja väidab, kuid neid müüvad ka teised samal alal tegutsevad kauplused. Nimetatud segisteid toob Eesti Vabariiki OÜ B OÜ A on seisukohal, et tema kaasamine antud protsessi ei aita kaasa vaidluse lahendamisele, vaid siis tuleks kaasata ka OÜ B . Pooled ei ole taotlenud OÜ B menetlusse kaasamist.
32.Kostja palub rakendada VÕS § 104 lg, kui kohus leiab, et kostja süü kahju tekitamises on tõendatud ja hagi tuleb rahuldada ning palub vähendada kahjuhüvitist. Kostja on töötu, pensionär ja põeb südamehaigust. Kohus leiab, et kostja pensioniealisus ega tervislik seisund ei tõenda isiku varanduslikku seisu ega anna alust kahju vähendamiseks. Kostja ei ole taotlenud seoses raske majandusliku seisukorra tõttu menetlusabi ja kostjal on menetluses kaks esindajat.
31.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 14 876,40 krooni.
32.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.