Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

28.02.2006 käisid hageja korteris (nr x) AS-i Deljuan majahaldur Aleksei Ivanov, korteriühistu Xxxxxxxxx xx liige Nikolai Tiranov ja revisjonikomisjoni esimees Svetlana Brjalina, kes koostasid avariiakti ja fikseerisid hageja korteris tekkinud kahjustused. Aktis on kajastatud, et üleujutus sai alguse 7. korrusel asuvast korterist nr 25 ja üleujutuse tekitas selles korteris lõhkenud köögisegisti voolik. Komisjon tuvastas vaid nähtavad kahjustused, mis olid alles jäänud peale korteri kuivamist. Samal päeval olid tehtud ka fotod hageja korteris komisjoni poolt fikseeritud kahjustustest. Seejärel küsis hageja vara väärtuse taastamiseks (üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks) vajaliku remondi maksumuse kohta hinnapakkumist OÜ-lt Inmarek, kelle vastavaks summaks oli 13 445 krooni. Analoogilise hinnapakkumise võttis hageja OÜ-lt Arkado Grupp, milleks oli 16 874 krooni. Nimetatud pakkumiste keskmine hind oli 15 000 krooni. Ulatusliku üleujutusega kahjustatud köök, koridor ja elutuba vajasid põhjalikku remonti. Peale pakkumiste saamist pöördus hageja 09.03.2006 kostja poole ettepanekuga kompromissi leidmiseks, kuid seda ei õnnestunud saavutada. Hageja ei ole hagi esitamiseni remonti alustanud, mistõttu piirdub hagisumma 15 000 krooniga. Hagejale teadaolevalt esitas ka ERGO Kindlustuse AS hagi kostja vastu sama üleujutusega seoses väljamakstud kahju hüvitamiseks. Hageja põhjenduste kohaselt väitis kostja juhtunu põhjuseks köögisegisti vooliku purunemise, mille toimumises oma süüd eitas ning esitas selle kohta OÜ Belmon Grupp 15.02.2006 koostatud avariiakti. Hageja arvates on nimetatud akti näol tegemist tellitud dokumendiga, mille koostajale oli tehtud ülesandeks anda välja konkreetset lauset „Elanik süüdi ei ole“ sisaldav paber. Kõnealune voolik ei olnud paigaldatud maja hooldanud AS-i Deljuan poolt, ka ei olnud keegi korterist nr 25 seoses veeavariiga pöördunud AS-i Deljuan dispetšeri poole ega taotlenud ekspertiisi läbiviimist (AS-i Deljuan 12.12.2006 vastus). Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi avarii tekitamises. Antud asjas esineb kostja süü ettevaatamatuse vormis, mida väljendas kontrolli puudumine tema korterisse paigutatud tehnosüsteemi üle. Kostja ja tema poja tervislik seisund ei saa olla asjaoluks, mis välistaks kostja tsiviilvastutuse. Samas esindavad kostja huve kaks esindajat, mis eeldab kostjal piisavate vahendite olemasolu. Hageja korter remonditi firma Akmarest poolt mais 2006. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 28.01.2006 ostis kostja poeg Juri Tõtski Arcade OÜ-lt köögisegisti P-20 STAR, mille ta paigaldas aadressil Xxxxxxxxx xxx xx korteris nr xx asuvasse kööki. Kostja korteris toimus avarii, mille põhjuseks oli köögisegisti vooliku purunemine. Veeavarii tulemusel tekkis kostja korteris uputus, vesi valgus ka korteri nr xx all asuvatesse korteritesse. 15.02.2006 vaatas purunenud köögisegisti üle OÜ Belmon Grupp juhataja, kes koostas avariiakti, mille järgi avarii põhjuseks oli purunenud köögisegisti voolik, mis on tehasepraak ning leidis, et elanik pole süüdi. Aktile on lisatud köögisegisti pildid. Kostja ega tema poeg Juri Tõtski ei pidanud pöörduma AS Deljuan poole ekspertiisi läbiviimiseks, kuna avariiaktis on märgitud, et köögisegisti voolik purunes. Kuna üleujutus ei toimunud kostja süül, siis ei ole tema kohustatud kahju hüvitama. Kui korteriomanik kahjustab korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Eeltoodud sätestatuga analoogselt kohustuse rikkumise vabandatavust reguleerib VÕS §-s 103 lg 2. Ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-38-05 on asutud samale seisukohale. Köögisegisti voolik purunes just sel ajal, kui kostjat kodus ei olnud. Kostja ei olnud selles süüdi, et köögisegisti voolik purunes ja ta ei saanud ette arvata, et köögisegisti voolik puruneb ning selle tõttu ei saanud ta ka seda asjaolu kuidagi mõjutada.

Hageja ei ole tõendanud talle varalise kahju tekitamist. 15.02.2006 tekitatud kahjustuste kohta on esitatud 28.02.2006 AS-i Deljuan akt, seega akt on koostatud 2 nädalat hiljem, kuid kahju olemasolu tõendamiseks tulnuks kahjustused fikseerida viivitamatult. Hageja esitatud pildid ei tõenda hagejale tehtud kahjustusi, kuna ei ole arusaadav, kus ja millal need on tehtud. Hagejale hinnapakkumise teinud firma ei ole registreeritud Harju Maakohtu registripiirkonnas ja raha väidetavalt tehtud tööde eest on tasutud äriühingule, mis ei ole registreeritud Eesti Vabariigis. Kostja ei nõustunud kahju suurusega. AS-i Deljuan aktis kajastatud kahjustused võisid tingida remondi maksumusega 5015 krooni (OÜ Inmarec hinnapakkumine), mitte enamat. Kui kohus leiab, et kostja süü kahju tekitamises on tõendatud ja hagi tuleb rahuldada, palus kostja rakendada VÕS § 140 lg-t 1. Kostja on pensionär ja põeb südamehaigust, mis oleks kahjuhüvitise vähendamise aluseks. Kolmanda isiku OÜ Arcade seisukoht Kostja on väitnud, et ostis segisti P-20 Star, mis purunes, OÜ-st Arcade. Nimetatud segisteid müüvad OÜ Arcade kõrval ka teised kauplused Eestis. Nimetatud segisteid toob Eesti Vabariiki OÜ Biston. OÜ Arcade menetlusse kaasamisel tuleks kaasata ka OÜ Biston. OÜ Biston on kindlustanud oma tsiviilvastutuse, mistõttu edastas OÜ Arcade neile G. Tõtskaja ja L. Belani kontaktandmed, et kindlustusselts saaks asuda kahju hüvitamisega tegelema. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 876, 40 krooni. Kohus leidis, et AS Deljuan komisjoni 28.02.2006 kahjustuste aktis märgitud korter nr 9 kahjustused on kooskõlas AS Deljuan 15.02.2006 avariitööde aktis märgituga ja kostja omaksvõtuga tema korteris toimunud veeuputuse tagajärgedest. Kostja esitatud OÜ Belmon Grupp avariiakti ei pidanud kohus võimalikuks arvestada. Aktist ei nähtu, miks avariiakti koostaja järeldab, et köögisegisti P-20 Star vooliku purunemisel on tegemist tehasepraagiga. Samuti ei nähtu, mis seos on OÜ-l Belmon Grupp 15.02.2006 veeavariiga korteriühistus Xxxxxxxxx xx. Nimetatud avariiakt ei vasta ekspertiisiakti sisulistele ega vormilistele nõuetele ja teada ei ole hinnangut andnud isiku kui eksperdi kvalifikatsioon. Avariiakti puutumus lisatud fotodega puudub. AS Deljuan komisjoni 28.02.2006 kahjustuste akt on piisav tõendamaks hageja omandi kahjustamist aktis märgitud ulatuses. Seega kostja rikkus KOS § 11 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustusi, kostja kohustuste rikkumine oli põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-38-05 on asunud seisukohale, et „korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.“ Hageja on teinud oma kahjustatud omandi väärtuse taastamiseks kulutusi, mis on dokumentaalselt tõendatud. Peale avariiakti koostamist küsis hageja vara väärtuse taastamiseks (üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks) hinnapakkumist OÜ-lt Inmarek, kelle hinnapakkumine oli 13 445 krooni ja OÜ-lt Arkado Grupp, kelle hinnapakkumise oli 16 874 krooni, mis moodustas keskmise hinnana 15 000 krooni. Hageja ostis ise remondimaterjalid summas 4676, 40 krooni, mille kohta on esitatud kviitungid, ja tasus remonditööde teostamise eest firmale OÜ-le Akmarest vastavalt kalkulatsioonile sularahas 12 036 krooni, sealhulgas käibemaksu 1836 krooni. Kuna OÜ Akmarest on äriregistri andmetel äriregistrist 02.10.2002 kustutatud, aga hinnakalkulatsioonil ja

kassakviitungil on kasutatud endiselt OÜ Akmarest pitsati jäljendit, siis ei saanud hageja heauskselt teada, et tema korteri remonti teostavad isikud, kellel ei ole seost eelnimetatud äriühinguga. Samas on antud asjas tõendatud, et reaalset on hageja korteris nr 9 remonditööde teostamine olnud vajalik ja need on teostatud ning hageja poolt vastu võetud. Kuna aga äriühing on äriregistrist kustutatud, siis ei tasu ta ka käibemaksu, mis hagejal tuli maksta remonditöö teostajatele. Seega pidas kohus põhjendatuks remonditööde maksumuseks 10 200 krooni (ilma käibemaksuta), mis koos remondimaterjalide maksumusega moodustab kokku 14 876, 40 krooni. Nimetatud summa vastab ka ülalmärgitud äriühingute poolt tehtud hinnapakkumistele ning on ligi kaks korda väiksem kui nähtub kostja esindajate 26.03.2007 pretensioonist OÜ-le Arcade, milles palutakse hüvitada Harju Maakohtule esitatud nõuetega 15.02.2006 Xxxxxxxxx xxx xx-25 põhjustatud üleujutuse tõttu Ljudmilla Belani kahju summas 15 000 krooni ja AS Ergo Kindlustus kahju summas 28 957 krooni. Seega on hageja kahjustatud omandi väärtuse taastamiseks tehtud kulutused tunduvalt tagasihoidlikumad kui kindlustusfirmal, mistõttu ei olnud kohtul alust kahelda tehtud kulutuste vajalikkuses. Kostja palus juhul, kui kohus leiab, et tema süü kahju tekitamises on tõendatud ja hagi tuleb rahuldada, vähendada kahjuhüvitist. Kostja on töötu, pensionär ja põeb südamehaigust. Kohus leidis, et kostja pensioniealisus ega tervislik seisund ei tõenda isiku varanduslikku seisu ega anna alust kahju vähendamiseks. Kostja ei ole taotlenud raske majandusliku seisukorra tõttu menetlusabi ning tal oli võimalik võtta menetluses endale kaks esindajat. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt ja vääralt ning jättis osa tõendeid hinnanguta, mille tulemusel jõudis ebaõigele järeldusele. Kuna üleujutus ei toimunud kostja süül, ei ole ta kohustatud hagejale kahju hüvitama. Maakohus hindas kahju suurust ebaõigesti, samuti rikkus menetlusõiguse norme, sest tegi otsuse avalikult teatavaks seaduses ettenähtud tähtajast hiljem. Kostja on 75 aastane pensionär, põeb südamehaigust ning käib seetõttu arsti soovitusel iga päev kella 14.00 paiku väljas jalutamas. Kohus hindas seda asjaolu vääralt ja ühekülgselt, nähes selles vaid tõendit kostja varandusliku seisundi tõendamiseks. Kuid kostja soovis sellega tõendada, et oma korteris mitteviibimise tõttu ei saanud ta ära hoida vee valgumist või vähendada hageja korterisse valgunud vee hulka. Kostja taotles selles osas rakendada KOS § 11 lg 3, millise esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Apellandi väitel tuli kohtul hinnata, kas korteriomanik oli süüdi avariis. Ainult see, et kostja on korteri omanik, kus toimus avarii, ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Süülist vastutust reguleerib VÕS § 104, selle paragrahvi lg 2 kohaselt on süü vormid tahtlus, raske hooletus või hooletus. Sama paragrahvi lg-d 3, 4, 5 sätestavad, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine; tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja käitumises ei esine ühtegi süüvormi. Kostja arvates oli tema rikkumine vabandatav. VÕS § 103 lg 2 sätestab vabandatavuse mõistet: kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Samas lõikes on märgitud, et vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Maakohus märkis kohtuotsuse p-s 32 valesti, et kostja palus rakendada VÕS § 104. Kostja taotles VÕS § 140 lg 1 rakendamist juhul, kui kohus leiab, et kostja süü kahju tekitamises on tõendatud ja hagi tuleb rahuldada. Nimetatud paragrahv sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Maakohus tuli järeldusele (kohtuotsuse p 25 ja 26), et kuna Juri Tõtski ei ole tellinud ekspertiisi läbiviimist, siis ei ole tõendatud, et köögisegisti vooliku purunemise põhjuseks on tehasepraak. Kostja arvates on maakohtu seisukoht avariiakti suhtes eelarvamuslik. Köögisegisti vooliku ülevaatus toimus koheselt peale avarii toimumist. Kostja märkis, et fotod olid tehtud samaaegselt. Avariiaktist ei tulene, et OÜ Belmon Grupp käis avariid likvideerimas. See on vale tõlgendus. Aktis ei pea olema näidatud, kes likvideeris avarii ja kuidas seda tehti ning milline seos on OÜ-l Belmon Grupp elamuga. Arusaamatu, milliseid seaduse sätteid on avariiakti koostamisel rikutud. OÜ Belmon Grupp ei pidanud keegi määrama ekspertiisi tegemiseks, kuna köögisegisti vooliku ostnud kostjal oli õigus pöörduda eksperdi poole omal valikul. Kostja poeg pöördus OÜ Belmon Grupp poole, kuna see oli tema arvates erapooletu firma ning sel firmal ei ole seost KÜ-ga Xxxxxxxxx xx, mille juhatuse esimees kostja poeg oli avarii toimumise ajal. Maakohus on valesti hinnanud kahju olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et 28.02.2006 koostatud AS Deljuan aktis märgitud kahjustused on tekitatud 15.02.2006. Akt on koostatud kaks nädalat hiljem, kuid kahju olemasolu tõendamiseks tuleb kahjustused fikseerida viivitamatult. Nimetatud kostja väitele pole maakohtus tähelepanu osutanud. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja ei saanud heauskselt teada, et tema korteri remonti teostatavatel isikutel ei ole seost AS-ga Akmarest. Hageja on juriidilise kõrgharidusega isik, kes on võimeline tehingute tegemisel kontrollima esindajate volituste olemasolu. Kahtlane on ka see, millisel viisil oli hageja äriühingult hinnapakkumise tellinud. Kui äriühingut ei ole registreeritud registriosakonnas, ei ole ka tema kontaktandmed kättesaadavad. Hageja poolt esitatud kviitung, millega tema tõendab, et maksis remondi eest sularahas, ei vasta raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetele arvete vormistamise kohta: puudub äriühingu registrikood, asukoht jne. Ka on maakohus valesti hinnanud kahju ulatust. Kahju ulatuse määramiseks ei ole õige arvestada hageja poolt esitatud kviitungeid ehitusmaterjalide ostmise kohta. Esiteks ei ole tõendatud, et ehitusmaterjalid on ostetud hageja poolt ja just tema korteris remondi tegemiseks ja teiseks hinnapakkumistes juba on materjalide hind. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 452 lg-t 4, mis sätestab, et otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Käesoleval juhul oli kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks määratud 07.12.2007 kell 14.00. Kohtuotsus oli tehtud 17.01.2008, kuid see oli kättesaadav alles 23.01.2008. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaevatav kohtuotsus on lõppjäreldustes õige, mistõttu tuleb see jätta kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis õigesti, et Xxxxxxxxx xxx xx asuvas elamus 15.02.2006 toimunud veeavarii tagajärjel tekitati kahju hageja varale. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et nimetatud ajal purunes tema korteris köögisegisti ühendusseade, mille tulemusel valgus vesi torustikust välja ning alumistel korrustel paiknenud korterid, s.h hageja korter, said veekahjustusi. Asja materjalist nähtuvalt teavitas hageja koheselt elamu haldamisega tegelenud AS Deljuan, kelle töötaja käis kohal. Hageja väitel käis kohal ka kostja poeg (kes elas kostjaga samas korteris ja oli ühtlasi korteriühistu esimees). Kostja ei eitanud oma 09.06.2006 vastuses neid asjaolusid ega väitnud, et veeavariist tingitud kahjustusi hageja korteris ei esinenud (tl 20-22). Kostja on selles vastuses küll väitnud, et kahju suurus ei vasta fikseeritud kahjustuste ulatusele, kuid ei ole vaielnud vastu aktis märgitud kahjustuste olemasolule. Hilisemas vastuses on kostja seadnud kahtluse alla hageja esitatud fotod ning väitnud, et pole teada, millal ja kus on need tehtud (08.02.2007 – tl 105-106). Seda, et 28.02.2006 aktis fikseeritud kahjustused ei oleks tekitatud 15.02.2006 veeavariiga, on kostja väitnud esmakordselt alles 31.10.2007 kohtuistungil esitatud kirjalikes teesides. Ühtegi tõendit selle kohta, et need kahjustused oleksid võinud tuleneda mõnest teisest veeavariist, kohtule ei ole esitatud. Seetõttu ei olnud maakohtul alust kahelda 28.02.2006 aktis märgitu tõele vastavuses. Käesolevas asjas oli esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et tuvastada vaidluse lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Apellandi teistsugune käsitlus ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kolleegium ei nõustu apellandi hinnanguga tema poolt kohtule esitatud OÜ Belmon Grupp 15.02.2006 tõendile. Nimetatud tõendist (tl 25) ei ole võimalik teha kostja soovitud järeldust. Veeavarii asjaolude ja kostja süü puudumise kohta andmeid selles tõendis ei sisaldu. Süü kui õigusliku küsimuse otsustab esitatud tõendite põhjal kohus. See, et sanitaartehniliste töödega tegelev äriühing konstateerib „elanik süüdi ei ole“, ei võimaldanud jätta hagi rahuldamata. Samas dokumendis sisalduv viide „tehasepraagile“ ei võimalda samuti sellist järeldust teha (pealegi ei sisalda tõend mingeid põhjendusi, millest viidatud järeldus tuleneb). Maakohus leidis õigesti, et sellel tõendil ei ole käesolevas asjas tõenduslikku tähendust. Maakohus tugines vaidluse lahendamisel õigesti KOS § 11 lg 1 p-le 1 ning leidis, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras. Selle kohustuse hulka kuulub ka sanitaartehniliste seadmete korrasoleku tagamine. Korteriomanikul lasub vastutus nii paigaldatava seadme (köögisegisti) korrasoleku kui teostatud töö (segisti paigaldamise) kvaliteedi eest. Asjaolusid, mis võimaldaksid kostjat vastutusest vabastada, antud juhul tuvastatud ei ole. Maakohus ei hinnanud esitatud tõendeid ühekülgselt ega ebaobjektiivselt. Kohtumenetluses on tõendatud, et hageja korteris olid ulatuslikud veekahjustused, mis tekkisid kostja korteris toimunud veeavarii tulemusel. Veel hagi esitamise ajal ei olnud hageja kahjustusi faktiliselt kõrvaldanud, mistõttu oleks kostja saanud need soovi korral üle vaadata ja tellida nende kõrvaldamiseks vajalike tööde kohta asjatundjalt hinnapakkumise. Kostja väited selle kohta, et aktis fikseeritud kahjustused oleksid olnud kõrvaldatavad oluliselt väiksemate kuludega (09.06.2006 vastus), olid paljasõnalised ega olnud kooskõlas teiste tõenditega. Kostja toodud arvestus vastavate ruutmeetrite lae- ja seinapindade remondikulude kohta ei ole põhjendatud. Kostja ei pööranud tähelepanu asjaolule, et olulise kahjustuse puhul vajab remontimist sein (seinad) ja lagi (laed) tervikuna, mitte ainult osa sellest. Kohtu poolt väljamõistetud summa on kooskõlas hageja küsitud hinnapakkumistega ning vastab kahjustuste ulatusele. See, et remondi hilisem teostaja oli selleks ajaks registrist kustutatud, ei võimaldanud asja lahendada teisiti. Maakohtu sellekohane seisukoht on õige. Kahju suuruse kindlaksmääramine ei eelda kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kandmist. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ü. Jänes

U. Loonurm

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.