Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(Rahandusministeeriumi arvelduskonto 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskonto 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-04-785).

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas kostja vastu hagi 1 834 486,84 krooni väljamõistmiseks PankrS § 93 lg 1 ja § 35 lg 1 p 2, § 108 lg 2, § 124 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Tallinna Linnakohtu 30.01.2003 otsusega välja AS L pankroti. Alates 06.02.2003 on hageja ärinimi AS P. Kostja on hageja endine juhatuse liige ning kolmas isik on kostja abikaasa, kes töötas AS-s L . Pankrotihalduri poolt tellitud ja 07.07.2003 valminud raamatupidamise erikontrolli aruanne AS L pankrotieelse majandustegevuse kohta tuvastas kostja poolt isiklikeks vajadusteks hageja krediitkaartide nr 4797290000000618, nr 47972300000139579 ja nr 5465640000008052. Kasutatud summade kohta vormistati 01.01.2000 laenuleping 2 000 000 krooni kohta. Lepingu p 2.2 nägi ette intressi laenusumma kasutamise eest 8% aastas. Laen kuulus kinnipidamisele kostja töötasust. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.12.2000. Raamatupidamise erikontroll tuvastas, et laenu tähtajaks ei tagastatud ja 31.12.2000 seisuga võlgnes kostja hagejale 1 920 564 krooni. 2001 maksis kostja kassasse laenu katteks 1 091 200,65 krooni ja tema töötasu peeti kinni 550 206 krooni. Samas jätkas kostja krediitkaartidega firma raha kulutamist 701 498 krooni ja võttis pangast sularaha 1000 USD. Kostja võlgneb hagejale 997 271 krooni ja intressi 30.06.2004 seisuga 289 530,66 krooni, kokku 1 286 801,66 krooni. Nõuet tõendavad krediitkaartide väljavõtted. Kuna kuludokumente ei ole raamatupidamisele esitatud, ei ole tegemist ettevõtlusega seotud kulutustega. Kolmanda isiku, kes töötas disainerina, kasutuses oli krediitkaart nr XXXXXXXXXXXXXX, mida ta kasutas isiklike ostude tegemiseks ja sularaha väljavõtmiseks. 2000 kulutas kolmas isik 547 868,75 krooni, mis kajastub hageja ja kostja vahelises laenulepingus. 2001 jätkas kolmas isik ettevõttele kuuluva krediitkaardi kasutamist isiklikeks kulutusteks 441 311,39 krooni suuruses ja sularaha võttis välja pangast 30 564 krooni. Töötasu peeti kinni 35 354 krooni. Kuludokumente raamatupidamisele ei esitatud, mistõttu on tegemist ilmselt ettevõtlusega mitteseotud kulutustega. Kolmanda isiku poolt kulutatust tulenev põhivõlgnevus on 436 521 krooni ja intress 30.06.2004 seisuga 111 164,18 krooni, kokku 547 685, 18 krooni.

15.12.2004 esitas hageja täiendava avalduse, mille kohaselt tasus kostja 01.02.2001 AS Hansa Liising Eesti 44 284,41 kroonise arve kapitalirendilepingu nr 993954L alusel. Hageja sellist lepingut sõlminud ei ole. Eeldatavalt on tegemist kostja eluruumi ostu finantseerimisega. Seega on kostja alusetult säästnud hageja arvel. TsK § 447 lg 1 alusel peab ta säästetu tagastama. Hageja taotleb kostjalt täiendavalt välja mõista 44 284,41 krooni. Nõue on kokku 1 878 771,24 krooni. 19.09.2006 avalduses täpsustas hageja, et nõude aluseks on 01.01.2000 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude puhul TsK § 272 ja juhul kui kohus tuvastab, et laenuleping ei olnud sõlmitud, siis TsK § 477, kuna kostja omandas alusetult vara hageja arvel. 11.01.2007 esitas hageja täpsustatud nõudega avalduse seoses kõrvalnõude suurendamisega. Laenulepingust tuleneva põhivõlgnevusena palub hageja kostjalt välja mõista 1 438 582 krooni. Laen on tõendatud majandusaasta aruandega. Laenulepingust tuleneva intressivõla palub hageja kostjalt välja mõista 680 853,08 krooni, viivisevõla 265 850,03 krooni 10.01.2007 seisuga ning edasi kuni kohtuotsuse täitmiseni 287,75 krooni päevas. Alusetult säästetu palub hageja kostjalt välja mõista 44 284,41 krooni ja alusetult säästetust arvestatud intressivõla 8 482,28 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kostja kohtule esitatud vastuses (tl 66-67) hagi ei tunnista. Füüsilise isikuna kostjal laenulepingust tulenevalt hagejaga suhet ei olnud. Hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Puudub korrektne viide kohaldatavale seadusele. Arusaamatu on hagetavate summade arvestamise metoodika ja suurus. Ettevõttele tekitatud kahju eest kannab vastutust mitte kostja vaid oma tööülesannete ebarahuldava täitmise tagajärjel ettevõttele kahju tekitamise eest vastutust kandvad isikud tulenevalt nende tööülesannetest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kooskõlas TsMS § 200 lõikega 1 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 200 4.lõige kohustab menetlusosalist kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Jaan Tedder. Kostja esindaja 18.12.2007 kohtuistungile ei ilmunud, esitas kohtule informatsiooni selle kohta, et kostja teatas talle kliendilepingu lõpetamisest alates 13.12.2007, soovib tulevikus ise istungitel viibida ja tervislikust seisundist tulenevalt ja muudel mõjuvatel põhjustel on Afganistanis. Kooskõlas TsMS § 217 lg 6 teadis kostja kohtuistungi toimumisest. Seda kinnitab ka kostja poolt esindajale saadetud 17.12.2007 faks. Kostja käitumine ja tegevus on vastuolus TsMS §-s 200 sätestatud kohustustega ja selle eesmärgiks on menetluse venitamine. Asi on kohtumenetluses alates 01.07.2004, kostja ei ole seni soovinud ühelgi istungil viibida; kliendilepingu teda esindanud vandeadvokaadiga lõpetas kostja 5 päeva enne kohtuistungit teades, et ta ise istungile ei tule; uut esindajat ei määranud. Kostja ei ole kohtule mingeid taotlusi esitanud ega teatanud, et vandeadvokaat J. Tedder teda enam ei esinda või, et ta soovib istungist ise osa võtta. Kuna kohtule teadaolevalt alates 13.12.2007 vandeadvokaat J. Tedder kostjat enam ei esinda, jätab kohus advokaadi poolt 18.12.2007 esitatud soovi, mille kohaselt kostja soovib istungil ise osaleda, tähelepanuta. Kostja ei ole kohtule teatanud oma

praegust elukohta ega mingeid kontaktandmeid, mistõttu kohtul puuduks võimalus kostjale endale kutset saata. See viitab kostja kindlale soovile asja arutamist venitada. Kostja haigus ei takistanuks kohtuistungile ilmumist, ravi on võimalik saada ka Eestis. Kõike ülalmärgitut arvestades, leiab kohus, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 410 teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja kohtuistungile ei ilmu. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kooskõlas TsMS § 413 lg 1 on hageja kasuks tagaseljaotsuse tegemise tingimuseks, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. See tingimus on hagiavalduses täidetud. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. § 272, mis näeb ette, et laenusaaja peab laenu tagastama ja § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt tuleb alusetult omandatu (säästetu) tagastada. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Välja mõista tuleb laenulepingust tulenev põhivõlg 1 438 582 krooni, laenulepingu järgne intressivõlg 680 853,08 krooni, viivised 30.06.2004-16.01.2008 eest 372 040,03 krooni, alusetult säästetud 44 284,41 krooni, intress alusetult säästetult 8 482,28 krooni, kokku 2 544 241,80 krooni ja alates 17.jaanuarist 2008 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis 287,75 krooni päevas. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. 08.07.2004 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest kehtinud TsMS § 57 lg 2,3 alusel. Kooskõlas kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja mõista kostjale riigituludesse. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 märgitud lisa 2 järgi on väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruseks 61 000 krooni arvestades põhinõudeid 1 482 866,41 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 38 851,50 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.