2-17-9238
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
12. september 2017. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-17-9238
Tsiviilasi
Tallinna linna avaldus Xxxxpärandvara pankroti väljakuulutamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu; registrikood 75023757, asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) Avaldaja esindaja: Inken Xxxx (e-post [email protected]) Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, surnud xxxx. a) pärandvara Ajutine haldur: Xxxx(xxxx OÜ; xxxx; e-post xxxx). 30. august 2017. a
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Tallinna linna avaldus Xxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Xxxx pärijaks vastavalt pärimisseaduse § 3,10, 18 ja 125 lg 3 pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus - Tallinna linn. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur Elin Vilippus. Kohtutäiturile teadaolevalt on pärandaja asjade ja õiguste väärtus kokku 0,64 eurot ning tema kohustuste väärtus kokku 3 375,16 eurot. Vara, mille arvelt kohustusi rahuldada, teadaolevalt rohkem ei ole ning pärija, Tallinna linn, ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. 5.6.2017. a nimetas kohus Xxxx pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad ca 5 000 eurot. Võlgniku pärandvara moodustab raha 0,64 eurot. Seega pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik oli makseraskustes juba 2009. aastal. Maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige võlgniku kuritegelik käitumine (vargus), mille tagajärjel tekkisid kahju hüvitamise nõuded ning rahalised karistused. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,
mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 450 eurot, lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Avaldajad ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Indrek Lepsoo kasuks 450 eurot (lisandub käibemaks) ning tehtud kulutuste katteks 32 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul on raha 0,64 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.