Harju Maakohtu 29.06.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RO (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
vastu
ebaõigete
andmete
Kostja RU (isikukood: XXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29.06.2017 määrus muutmata ja RO määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud RO kanda. Seoses vastaspoole menetluskulude puudumisega jäävad menetluskulud kindlaks määramata.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
RO (hageja) esitas 28.05.2017 Harju Maakohtule hagi RU (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja on Sõpruse 242 asuva korteriomandi nr 96 omanik ja korteriühistu liige. 12.10.2016 toimus Korteriühistu Sõpruse 242 üldkoosolek. Üldkoosolekul esitas hageja juhatusele küsimusi seoses korteriühistu ja juhatuse tegevusega. Kostja, kes on
korteriühistu ja selle juhatuse liige, ei vastanud hageja küsimustele ning teatas üldkoosolekul osalenutele, et hagejal on korteriühistu ees võlg 330 eurot ja et hageja elab korteriühistu liikmete kulul. Selline teade tekitas korteriühistu liikmetes pahameelt. Leiti, et kuna hageja on pahatahtlik võlgnik, ei saa ta üldkoosolekul küsimusi esitada. Hageja kaotas võimaluse esitada küsimusi ja saada vastuseid. Üldkoosoleku lõpus tuletas kostja veelkord osalejatele meelde, et hageja on nende ees võlgnik ja küsis, millal ta võla tasub. Hageja proovis kostjale vastata, kuid kostja ja üldkoosoleku osalejad seda ei lubanud ning hakkasid hageja peale karjuma. Hagejal puudub korteriühistu ees võlg. Korteriühistu esitab hagejale põhjendamatuid arveid, mida hagejal ei ole kohustust maksta. Hageja on sellest juhatust teavitanud ja palunud arved parandada. Kostja oli korteriühistu juhatuse liikmena antud asjaoludest teadlik. Juhatus ei ole hagejale vastanud. Hageja plaanib pöörduda kohtusse korteriühistu kommunaalarvete vaidlustamiseks. Kostja ässitas inimesi hageja vastu, et mitte vastata hageja ebamugavatele küsimustele. Kostja kahjustab hageja mainet. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja avaldas 12.10.2016 KÜ Sõpruse 242 üldkoosolekul ebaõigeid andmeid hageja võlgnevuse kohta ja väitis, et hageja elab teiste majaelanike kulul. Samuti palus hageja kohustada kostjat omal kulul 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist saatma kõigile üldkoosolekul osalenutele andmeid ümberlükkav teade tähitud kirjaga ning kohustada kostjat saatma kirjade vöötkoodid hagejale. Alternatiivselt palub hageja maakohtul määrata ebaõigete andmete ümberlükkamise viis omal äranägemisel. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 29.06.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tulenevalt asjaolust, et 12.10.2016 toimunud Korteriühistu Sõpruse 242 üldkoosolekul kostja (kes on korteriühistu juhatuse liige) laimas hagejat ja esitas tema kohta valeandmeid. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohase kostjaga, mistõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue peaks olema suunatud korteriühistu kui juriidilise isiku vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 12.10.2016 toimunud üldkoosolekul täitnud korteriühistu juhatuse liikme ülesandeid. Hageja on hagis selgitanud, et hageja on nimetatud üldkoosolekul esitanud juhatusele küsimusi seoses korteriühistu ja juhatuse tegevusega ning et tema küsimustele reageeris kostja, kes on korteriomandi Sõpruse 242-80 omanik, korteriühistu liige ja juhatuse liige. Maakohus juhtis tähelepanu kohtupraktikale (nt tsiviilasi 2-09-14448), mille kohaselt juhtorganite liikmete käitumist sarnastes olukordades tuleb pidada juriidilise isiku organi käitumiseks ning seega juriidilise isiku tegevuseks. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks saaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel kohustada juriidilist isikut (eeskätt selle juhatuse liikmete isikus). Olukorras, kus isiku (kes kuulub juriidilise isiku juhtorgani liikmete hulka) etteheidetavad sõnavõtud/hinnangud koosolekul olid seotud juriidilise isiku tegevusega, on isiku tegevuse ja juriidilise isiku eesmärkide vahel selline sisemine seos, et neid tuleb käsitleda juriidilise isiku teona (juriidilise isiku deliktina). Kostja kui Korteriühistu Sõpruse 242 juhatuse liikme käitumist korteriühistu üldkoosolekul tuleb pidada korteriühistu käitumiseks
ning tegevuseks. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks saaks kohustada korteriühistut, mitte aga kostjat. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 jäeti menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja selle põhjendused
3.Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Hageja esitas hagi kostja kui füüsilise isiku vastu, sest andmed avaldas ainult kostja, mitte kõik juhatuse liikmed. Korteriühistuseaduse § 1 lõike 2 alusel rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS kohaselt vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt ühistu ees, kui juhatuse liige ei tõenda, et tal pole antud asjaga seost. Ilmselt antud asjas tõendaksid teised juhatuse liikmed, et neil pole antud asjaga seost ning seetõttu olekski kostjaks RU. Kostjal lasub faktiväidete tõendamise koormis. Juhatuse liige võinuks esmalt kontrollida, kas hagejal on võlg korteriühistu ees ja mis suuruses. Hageja on Ä OÜ juhataja ja KÜ R esinaine, mis näitab seda, et hagejal on hea maine. Kostja öeldu võib selle hea maine rikkuda. Korteriühistul on ka muid võimalusi hagejat võlast teadivata, mida tehtud ei ole. Võlast teavitamine üldkoosolekul ühe juhatuse liikme poolt on pahatahtlik. See tõendab, et kostja tegutses isiklikult, mitte korteriühistu juhatuse koosseisus ja korteriühistu huvides. Maakohus on hilisemas lahendis tsiviilasjas nr 2-13-52662 leidnud, et laimamise eest vastutab juhatuse liige isiklikult. Seega puudub ühtne kohtupraktika nimetatud küsimuses. Kohus kohaldas vääralt õigusnormi. Kohus keeldus menetlusse võtmast hagiavalduse TsMS § 371 lõige 1 p 1 alusel. Kuna pooled ei ole jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, siis peabki kohus antud asja lahendama. Kostja pani teo toime isiklikult, mistõttu on kohus pädev vaidlust lahendama. Ka oleks võinud kohus saata asja teisele kohtule, kui see kuulub teise kohtu pädevusse. Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 08.08.2017 kirjaga läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. RO määruskaebus jätta rahuldamata.
6.Maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kaebuses on ebaõigesti viidatud sellele, et maakohus on jätnud hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtu pädevuse osas esitatud määruskaebuse väited on seetõttu põhjendamatud.
7.Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata. Hagi menetlusse võtmisest võib
keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 3-2-1-177-16, p 10). Seejuures ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt nt RKTKm 3-2-1-146-16, p 9). Nagu maakohus on õigesti viidanud, on nimetatud sätte peamine eesmärk vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 1 ja on täitnud määruse põhjendamise kohustust vajalikul määral (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnatakse mh seda, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik selline nõue rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
8.Hageja väited ei anna alust asuda seisukohale, et hagis toodud asjaoludel saaks hagi esitada kostja kui füüsilise isiku vastu. Hagiavalduse asjaoludest ja määruskaebusest saab järeldada, et hageja õigusi on rikkunud korteriühistu. Kuigi hagejat saanuks teavitada võlgnevusest muul viisil kui teiste korteriomanike ees üldkoosolekul, ei tulene nimetatust, et kostja tegutses isiklikult, mitte korteriühistu juhatuse liikmena ja korteriühistu huvides. Korteriühistu juhatuse liikmete solidaarse vastutuse küsimus ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue esitatakse korteriühistu ja mitte selle juhatuse liikmete vastu.
9.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 26 lg-st 1 ja § 27 lg-st 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-st 2 tulenevalt esindavad füüsilised isikud juhatuse liikme kohustusi täites korteriühistut, mitte iseendid. Nii on ka kostja korteriühistu üldkoosolekul hageja väidetava võlgnevuse kohta andmeid esitades esinenud korteriühistu juhatuse liikmena, st esitanud väiteid korteriühistu nimel.
10.Hageja viidatud maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-13-52662 ei saa järeldada vastupidist kohtute praktikat analoogsetes asjades, kuna see ei lõppenud sisulise lahendiga (menetlusosalised sõlmisid kompromissi).
11.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kuna menetluses ei ole osalenud teisi menetlusosalisi peale hageja, siis menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei toimu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.