Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-07-17152

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohus kuulutas 06.12.2006.a välja AS Haapsalu Leivatehas pankroti. 28.03.2007.a toimus pankrotihalduri Oliver Ennoki tegevuskohas nõuete kaitsmise koosolek, mille kohta on sama kuupäevaga dateeritult koostatud protokoll. Hageja on esitanud AS Haapsalu Leivatehas pankrotimenetluses nõude summas 12 000 krooni. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et nõudele on vastu vaielnud kõik kostjad. Ühtegi sisulist põhjendust, miks nõudele vastu vaieldi, nõuete kaitsmise koosolekul ei esitatud. Käesolevaga esitab hageja kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks AS Haapsalu Leivatehas pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Hageja on andnud AS-le Haapsalu Leivatehas (pankrotis) suulise kokkuleppe alusel laenu summas 12 000 krooni. Laenu tasumist tõendab juurdelisatud kontoväljavõte ning 15.08.2006.a kirjalik pretensioon. AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) ei ole saadud laenu hagejale tagastanud. Hageja on esitanud oma nõudeavalduse pankrotimenetluses alternatiivsel alusel, s.t juhul kui pooltevaheline laenusuhe mistahes põhjusel vaidlustatakse, on hagejal õigus nõuda oma raha tagastamist ka alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja esitab sellest tulenevalt ka käesoleva hagi tuginedes alternatiivsetele nõude tunnustamise alustele. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et tema nõue kuulub tunnustamisele. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses, kuid kui kostjad peaks soovima asja suulist arutelu või kohus peab vajalikuks kohtuistungi korraldamist, soovib hageja oma esindaja kaudu istungist osa võtta. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes PaS § 106 lg-le 1, palub hageja:

KOSTJATE SEISUKOHT

Kostjad võtavad eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu /t.l.48, 64-65/. Kostjate kirjalike vastuste kohaselt on kostjad AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) aktsionärid. 28.03.2007 toimunud võlausaldajate koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu kuna kostjatel olemasoleva informatsiooni kohaselt puudusid AS-il Haapsalu Leivatehas (pankrotis) hagejaga lepingulised suhted (sh. laenulepingud). Kostjatele oli ebaselge, mis alustel nõuab hageja AS-ilt Haapsalu Leivatehas (pankrotis) 12 000 krooni tagastamist, kuna AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) seaduslik esindaja ei ole sõlminud AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) nimel hagejaga ühtegi laenulepingut. Pärast AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) raamatupidamise dokumentidega tutvumist, möönavad kostjad, et hageja on 03.08.2006 kandnud AS-ile Haapsalu Leivatehas(pankrotis) raha summas 12 000 krooni selgitusega ”short term credit as discussed”, mida AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) ei ole hagejale tagastanud. Seoses ülaltooduga võtavad kostjad hagi õigeks ja ei vaidle sellele vastu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

2(3)

2-07-17152 Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kuivõrd kostjad on kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks võtnud, siis kuulub hageja OÜ Central Eastern European Partner nõue AS Haapsalu Leivatehas (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamisele summas 12 000 krooni II järgu nõudena. Hageja palub enda menetluskulud jätta kostjate kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peavad kostjad kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.