Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-07-45411

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

27.10.2007.a. esitas SERLEKS GRUPP OÜ kohtule hagi AS L.Rei (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Pärnu Maakohtu 27.04.2007.a. otsusega välja AS L.Rei pankrot. Võlausaldaja Imre Veinpere esitas vastavalt pankrotiseaduse §-le 94 AS L.Rei pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlgniku vastu summas 327 205 krooni. 08. augustil 2007.a. teatasid Imre Veinpere ja Serleks Grupp OÜ AS L.Rei (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavile, et Imre Veinpere loovutas 08.08.2007.a. nõude summas 327 205 krooni Serleks Grupp OÜ-le. Nõue tuleneb tsiviilasjas nr 2-05-21369 tehtud kohtuotsustest, millega rahuldati endise võlausaldaja Imre Veinpere hagi AS L.Rei vastu ja mõisteti AS-lt L.Rei välja 282 900 krooni hagi nõude alusel, 16 000 krooni riigilõivu katteks ja 14 145 krooni õigusabikulude katteks. 29.06.2007.a. tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega jäeti Harju Maakohtu 12.12.2006.a. otsus muutmata ning mõisteti kostjalt täiendavalt välja 14 160 krooni (apellatsiooniastmes tehtud menetluskulud). Riigikohus ei võtnud AS L.Rei kassatsioonkaebust 11. oktoobril 2007.a. menetlusse, mistõttu on kohtuotsus jõustunud ning nõue selge ja seda ei ole enam võimalik vaidlustada. 27.09.2007.a. toimunud AS L.Rei (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul jäi Serleks Grupp OÜ nõue summas 327 205 krooni tunnustamata, kuna AS L.Rei (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vaidles nõudele tervikuna vastu /t.l 9-10/. Pankrotiseaduse § 106 lg 1 kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Võlaõigusseaduse § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Käesolevas asjas on esialgne võlausaldaja võlgnikule vastava teate koos uue võlausaldajaga edastanud, mistõttu on nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Serleks Grupp OÜ nõue AS L.Rei (pankrotis) vastu ei ole pandiga tagatud. Tulenevalt eelpooltoodust ja tuginedes Pankrotiseaduse §-le 106 lg 1 ning võlaõigusseaduse §-le 170 palub hageja tunnustada Serleks Grupp OÜ nõuet summas 327 205 krooni AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja AS L.Rei (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi võtab hageja nõude õigeks ega vaidle sellele vastu /t.l. 25-26/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

2-07-45411 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Vastavalt 27.09.2007.a. AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku protokollile p-le. 17 jäeti Serleks Grupp OÜ nõue summas 327 025 krooni tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu vaid pankrotihaldur /t.l 9/. Vastavalt nimetatud protokollile teised võlausaldajad oma vastuväiteid Serleks Grupp OÜ nõude tunnustamisele esitanud ei ole. Kuna kostja AS L.Rei (pankrotis) on kohtule eelmenetluses esitatud avalduses hageja Serleks Grupp OÜ nõude 327 205 krooni tunnustamiseks AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses õigeks võtnud, siis tuleb hageja nõue rahuldada ja tunnustada Serlex Grupp OÜ nõuet summas 327 205 krooni AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 80 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt

2-07-45411 seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 80 krooni.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.