Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09.01.2008 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei
Kohtuasi
OÜ RT(pankrotis) hagi JK’i vastu 1128740,90 krooni.
Menetlusosalised
Hageja OÜ RT(pankrotis) XXX, XXX), esindaja haldur Uno Feldschmidt Kostja JK (XXX, XX) Kohtuistung 03.12.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Hageja esindaja haldur Uno Feldschmidt
Asja läbivaatamise aeg, koht, osalenud isikud
2-07-7805
Resolutsioon
kandeavaldus. Tolleaegse osaühingu asukohaks oli Tallinn, XXX. Nimetatud otsuse alusel oli juhatus ühe liikmeline ning juhatuse liikmeks oli JK, Äriregistri toimikus sisalduvatest andmetest nähtub, et notar Marika Rei juures on 20. märtsil 2006 a. vormistatud osaühingu osade müük, kus JK on müünud V JK OÜ osad Suurbritannias asuvale firmale BC LLP. 22 märtsil 2006 a. on esitatud avaldus, milles on uuteks juhatuse liikmeteks nimetaud TS ja HB. Samas muudeti ettevõtte nime, milleks sai RT ja võeti vastu uus põhikiri. Muutmiskanne äriregistris tehti 07.04.2006a. Seoses osade müügiga ei ole ka õnnestunud saada kätte raamatupidamise dokumente. 30. septembril 2005. a. sõlmis V JK OÜ nimel juhatuse liige JK AS –ga J kliendilepingu nr 693L. Nimetatud lepingu alusel sai V JK OÜ, keda esindas juhatuse liige JK, õiguse kütte ostmiseks lepingus ettenähtud koguses ja tingimustel. Nimetatud lepingu alusel ostis V JK OÜ kaupu ja teenuseid 672 092,95 EEK väärtuses. Kauba eest kohustus V JK OÜ tasuma J AS-le 21 kalendripäeva jooksul, arvestades arve esitamise kuupäeva. Kokku tasus V JK OÜ 347936,65 EEK-i. Seega V JK OÜ jättis tasumata J AS-ile 324 156,30 EEK-i. Lepingu nr. 693L punkt 7 järgi on müüjal maksetähtaja möödumisel õigus rakendada viivist 0,5 % päevas iga ostja poolt tasumisega viivitatud päeva eest. Viivist arvestati 25.09.2006 a. ehk päevani, millal Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-06-10470 kuulutati välja pankrot. Seega on kokku võlgnevus AS Ji vastu 768405,90 EEK-i. Eelnimetaud lepingu sõlmijaks ja kütte vahetult vastuvõtjaks oli juhatuse liige JK ning kütus osteti ajavahemikus 30.09.2005 a. – 31.12.2005 a. seega enne osade võõrandamist. Vastavalt Maksu ja Tolliameti nõudeavaldusele 04.10.2006 a. nr 13-5.2/163 on OÜ V (praegune OÜ RT(pankrotis)) jätnud tasumata deklareeritud käibemaksu seisuga 20.03.2006 a. 317496 EEK, mille pealt on arvutatud intressi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga 42839 EEK. Kokku on maksuvõlg 360 335 EEK-i. Maksuameti poolt esitatud nõudele lisatud isikukontost järeldub, et V JK OÜ poolt esitatud käibedeklaratsioonidest tulenevalt tekkis käive ajavahemikus 21.11.2005 - 20.03.2006 ehk enne seda, kui toimus osade müük. Võlgnevus võlausaldajatele moodustab 1128740,90 EEK-i. Pankadest tehtud väljavõtetest nähtub, et V JK OÜ omas arveid Ühispangas vastavalt arve nr XXXXXXXXXXXXX ja Hansapangas vastavalt arve nr XXXXXXXXXXXXX. Nimetatud kontod on vormistatud V JK OÜ nimele ja nime muutusi vormistatud ei ole. SEB Ühispangas asuvalt arvelt nr XXXXXXXXXXXXX on 19.10.200501.03.2006 arvele kantud 730023,03 EEK-i ja arvelt välja kantud 690029,33 EEK-i. Hansapanga kontol nr XXXXXXXXXXXXX on 19.10.2005.a. - 17.05.2006 a. deebetkäive 583896,06 EEK-i ja kreeditkäive 583852 EEK-i. Ettevõtte maksejõuetuse tingis V JK OÜ juhatuse liikme tegevus ning see oli teostatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kõikidest halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et juhatuse liige oli suunanud V JK OÜ tegevuse sellele, et põhjustada varalist kahju ettevõttele, jättes täitmata äriühingu oma kohustused võlausaldajate ees ning eelistades mõnda võlausaldajat teistele ja tekitada maksejõuetuse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist peavad osanikud otsustama osakapitali suurendamise, osaühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Antud asjaoludest lähtuvalt seda ei tehtud ning otsustati osade võõrandamine välismaa äriühingule, mille tegevust praktiliselt ei ole võimalik võlausaldajatel kontrollida ning võõrandamisega ei lahendatud võlausaldajatele kohustuste täitmise küsimust. Seega on alust arvata, et osade võõrandamise tehing 20.03.2006 a. oli tehtud selleks, et võlausaldajaid tahtlikult eksimusse viia ning luua olukorrast ebaõige ülevaade. Selline tegevus oli kostja poolt tahtlik ja süüline tegevus, eesmärgiga varjata maksejõuetust ning tekitada seeläbi kahju ettevõtte maksejõuetuseni. Osade müügitehinguga hagis nimetatud firmale loodi olukord raamatupidamise andmete varjamiseks. Kuna kõik eelpool nimetatud toimingud teostati enne osade müüki ehk enne 07.04.2006 a. kostja poolt isiklikult, siis on tegemist raske juhtimisveaga ning juhatuse liige kannab vastutust kahjude hüvitamise näol. Kahjudeks on võlausaldajatele täitmata kohustused pankrotimenetluses esitatud nõuete näol 1128740,90 EEK, milline summa tuleb sisse nõuda
juhatuse liikmelt. Tõendid: pankrotiotsus nr 2-06-10470, registrikaardi väljavõte, asutamisotsus, kandeavaldus, kandeavaldus nime muutmise kohta, osaniku otsus, põhikiri, teade osa võõrandamisest, võlausaldajate I üldkoosoleku otsus, pangakonto väljavõtted, J AS nõudeavaldus, kliendileping , Maksu -ja Tolliameti nõudeavaldus. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse ja selle lisadena esitatud tõendid ning hagi menetlusse võtmise määruse isikukult kätte saanud, kuid vaatamata kohtu ettepanekule ei ole esitanud vastuväiteid ega selle kinnituseks tõendeid hagile, kohtuistungi ajast ja kohast on teadlik, ent istungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest ega esitanud taotlusi teatanud. Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on raske juhtimisviga juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustaud huve. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Sama seaduse § 37 sätestab, et juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Sama sätestab ka äriseadustiku § 187 lg 1. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist peavad osanikud otsustama osakapitali suurendamise, osaühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, siis tuleb eeldada TsMS § 231 lg 4 alusel hagis toodud asjaolude omaksvõttu kostja poolt ning lugeda need asjaolud tõendatuks. Seega on asjas leidnud tõendamist, et kostja oli V JK OÜ (hilisem ärinimi RT) osanik ja ainus juhatuse liige, sõlmis V JK OÜ nimel kütte ostmiseks lepingu AS-ga J 372092,95 krooni eest, V JK OÜ sai kütte kätte, kuid pärast seda jättis äriühing oma kauba eest tasumise kohustuse müüja eest täitmata ning jättis tasumata maksud deklareeritud kütuse käive osas vastavalt 21.11.200520.03.2006. Kütte ostis V JK OÜ J AS-lt ajavahemikul 30.09.2005-31.12.2005. Samuti on tõendatud et V JK OÜ-l olid kontod AS- SEB Ühispank ja AS-s Hansapank, kus esimeses pangas asuvale kontole on mainitud perioodil 19.10.2005-01.03.2006 laekunud 730023,03 krooni ja välja kantud 690029,33 krooni ning teise panga kontol on deebetkäive 583896,06 ja kreeditkäive 583852 krooni 19.10.2005-17.05.2006. Eelmärgitud ajal oli kostja ikka juhatuse liige. Samuti on kooskõlas TsMS 231 lg 4 tõendatud, et 20.03.2006 müüs kostja ära osa nimiväärtusega 40000 krooni. Kohtule esitatud kohtuotsusega nr 2-06-10470 on tõendatud, et hageja pankrotistus ning kohus kuulutas OÜ RT pankroti välja 26.09.2006, kuivõrd võlgnikul ei olnud üldse vara võlgade tasumiseks ning see suutmatus ei olnud ajutise iseloomuga. Pankrotiotsuse kohaselt ei olnud võlgnikul raha ega kinnis -ja vallasvara. Kuivõrd kostja ei ole
vastuväiteid hagile esitanud, tuleb lugeda TsMS § 231 lg 4 alusel tõendaks ka asjaolu, et võlgnik ehk hageja võlgneb oma võlausaldajatele 11287490,90 krooni, mida ta ei suuda aga tasuda. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja, võõrandades pärast seda, kui oli teinud tema poolt juhitava äriühingu nimel tehinguid J AS-ga, talle kuuluva osa nimiväärtusega 40000 krooni, tegutses vaid enda huvides ja ega täitnud äriühingu juhtimis- ja hoolsuskohustust äriühingu ees, st et ta ei juhtinud äriühingut selliselt, et äriühing asuks täitma kohustusi võlausaldajate ees. Seda, et kostja on tegutsenud pärast majandustehingute tegemist AS-ga J vaid üksnes enda huvides, kinnitab ka asjaolu, et V JK OÜ on pangaarvelt raha välja kandnud, mida sai teha vaid kostja, ega ole samal ajal äriühingu kohustusi teiste võlausaldajate ees täitnud (kauba eest tasumata jätmine, maksude maksmata jätmine) ja jättis arvestamata siinkohal V JK OÜ enda kui ka äriühingu võlausaldajate huvid. Kostja ei ole võtnud tarvitusele abinõusid äriühingu (V JK OÜ) suhtes viimase netovara võimaliku vähenemise korral selleks, et võtta vastu otsus majandustegevuse lõpetamiseks või pankrotiavalduse esitamiseks tagamaks nii võlgniku kui tema võlausaldajate kaitse läbi vastavate menetluste. Oma nõudeavaldused on riik ja AS J ka pankrotimenetluses esitanud, mille kohta on hageja esitanud vastavad tõendid ja mis kinnitavad võlausaldajate nõuete olemasolu ja nende täitmata jätmist võlgniku poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on jätnud täitmata oma TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1 tuleneva hoolsus- ja lojaalsuskohustuse tema poolt juhitud äriühingu (võlgnik ehk hageja) ees raske hooletuse tõttu ja on pannud toime raske juhtimisvea. Äriühing on pankrotistunud ega suuda tasuda oma võlgu võlausaldajate ees ja seega on tal läbi kostja tegevuse tekkinud kahju, mille suurust ei ole kostja vaidlustanud ja mistõttu tuleb lugeda kahju suurus 1128740,90 krooni TsMS § 241 lg 4 alusel tõendatuks. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb TsÜS § 37 lg 1 ja ÄS §187 lg 2 alusel kostjal võlgnikule ehk hagejale välja mõista kahju eest 1128740,90 krooni. Kuivõrd hagi kuulub ülatoodud asjaoludel ja tõendite alusel rahuldamisele, siis ei pea kohus andma hinnangut hageja esitatud tõenditele, mis seostuvad äriühingu asutamisega, nime muutmisega, andmete muutmisega registris, osa võõrandamisega. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb riigituludesse sisse nõuda riigilõiv 41250 krooni kooskõlas TsMS § 190 lg 2, kuivõrd hageja oli lõivu tasumisest vabastatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.