Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

Salva Kindlustuse Aktsiaselts on esitanud kohtule hagiavalduse Osaühingu K K vastu 10 483.22 krooni põhivõla, 1 050.- krooni riigilõivu ning 524.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et hagiavalduse kohaselt, 22.aprillil 2005.a. teatas A E Salva Kindlustuse Aktsiaseltsile kindlustusjuhtumis toimumisest umbes kella 16.45 paiku Osaühingu K K autopesulas, asukohaga: xxx . A E teate kohaselt toimus kindlustusjuhtum järgmistel asjaoludel. 22.aprillil 2005.a. umbes kella 16.45 paiku sõitis A E tema kasutuses oleva sõidukiga Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx Osaühingu K K automaatpesulasse sõidukit pesema. Enne automaatpesulasse sisse sõitmist tõmbas A E sõidukil Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx kokku küljepeeglid. Pärast automaatpesulasse sisse sõitmist käivitus A E poolt eelnevalt valitud ja sisse lülitatud pesuprogramm. Esimest korda läks töötav raam pestavast sõidukist mööda ilma pestavat sõidukit vigastamata. Tagasi tulles haaras raam, A E sõnade kohaselt, pestava sõiduki küljepeegli ja rebis küljepeegli tükkideks. Hagiavalduse kohaselt, peale pesuprogrammi lõppemist kutsus A E välja automaatpesula töötaja, kes fikseeris juhtumi. Hagiavalduse kohaselt omas A E kasutuses olev sõiduk, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, kahjujuhtumi toimumise hetkel Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi sõidukikindlustuse poliisi nr. xxx , kehtivusega alates 17.septembrist 2004.a. kuni 16.septembrini 2005.a., omavastutusega 3 000.- krooni. Osaühingu Salva Kahjukäsitlus kahjukäsitleja koostas 22.aprillil 2005.a. kahjukannatanud sõiduki ülevaatuse akti ja pildistas sõidukit. Piltidelt ja sõiduki ülevaatuse aktist on näha, et sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , parem küljepeegel on katki. Aktsiaselts Silberauto Tartu esitas Salva Kindlustuse Aktsiaseltsile

sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , taastusremondi kalkulatsiooni summale 14 784.91 kroonile. Kahjukäsitleja tegi kalkulatsioonis parandusi ning taastusremondi summaks lepiti Aktsiaseltsiga Silberauto Tartu kokku 13 482.96 krooni. Sõidukikindlustuse lepingu alusel tasus Salva Kindlustuse Aktsiaselts Aktsiaseltsile Silberauto Tartu sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , taastusremondi maksumusest 10 483.22 krooni. Ülejäänud osa taastusremondi maksumusest summas 3 000.- krooni jäi omavastutuse korras kindlustusvõtja kanda. Salva Kindlustuse Aktsiaselts palus hagi Osaühingu K K vastu rahuldada, kuna Salva Kindlustuse Aktsiaselts asus hagiavalduses seisukohale, et kahju tekitamises (küljepeegli purustamise teel sõiduki pesu käigus) sõidukile, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, on süüdi automaatpesulat omav firma, Osaühing K K, kes ei näidanud üles piisavat hoolsust sõidukile, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, pesemisteenuse osutamisel ega taganud pesuprotsessi ohutust sõidukile, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx .

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Osaühing K K, kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile (tl.28-29) hagi ei tunnistanud ja palus Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi poolt esitatud hagi Osaühingu K K vastu jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus panna Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt on Osaühingule K K kuuluvas automaatpesulas, asukohaga: xxx , Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi poolt hagiavalduses kirjeldatud viisil automaatpesulas pestavale sõidukile kahju tekitamise mehhanism tehniliselt võimatu, mille tõttu asus Osaühing K K seisukohale, et sõidukile Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx tekitatud kahju ei saanud tekkida Osaühingu K K automaatpesulas sõiduki pesemisprotsessi käigus. Täiendavalt selgitab Osaühing K K, et juhul kui automaatpesulas on pesemismehhanismi raam läbinud pestava sõiduki ühe korra ja fikseerinud andurite abil pestava sõiduki gabariidid, siis pole edaspidi enam tehniliselt võimalik raami trajektoori mittesäilimine ja algsest liikumisest erinev liikumine. Osaühing K K asus seisukohale, et nende automaatpesulas pestud sõidukil Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx on pesuprotsessi ajal peegli purustamisega kahju tekitamine tõendamata. Osaühingul K K on tekkinud kahtlus, et sõidukil Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx purustati peegel mujal, Osaühingule K K teadmata kohas. Osaühingu K K vastuväited hagile on tõendatud hageja, Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi, enda poolt hagiavalduses toodud asjaoludega: 1) A E ei kutsunud Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi kahjukäsitlejat kohe kahju tekkimise väidetavale sündmuskohale (automaatpesulasse, asukohaga: xxx ), mille tõttu puudub üldse fotomaterjal väidetavast sündmuskohast; 2) sõiduki Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx kahjustusi on fotografeeritud mujal kui automaatpesulas xxx , samuti ei ole fotodelt võimalik tuvastada fotografeerimise

aega, mille tõttu ei ole võimalik kohtule esitatud fotomaterjali abil seostada sõidukil Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx peegli purustamist Osaühingule K K kuuluva automaatpesulaga, asukohaga: xxx.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi, lepinguline esindaja, jurist S M palus kohtuistungil hagi rahuldada ning Osaühingult K K välja mõista 10 483.22 krooni sõiduki, Mercedes Bens xxx, registreerimismärgiga xxx, taastusremondi maksumust, 1 050.- krooni riigilõivu ja 524.- krooni õigusabikulusid. Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi lepinguline esindaja, jurist S M, asus kohtuistungil seisukohale, et kindlustusjuhtum toimus Osaühingu K K automaatpesulas, asukohaga: xxx . Sõiduki Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx kasutaja, A E, sõlmis Osaühinguga K K lepingu sõiduki pesemiseks Osaühingule K K kuuluvas automaatpesulas, asukohaga: xxx. Enne pesulasse sõitmist tõmbas A E, sõidukil, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, küljepeeglid kokku ning sõitis pesulasse sisse. Pesuprotsessi kestel haaras pesuharjade raam kaasa pestava sõiduki küljepeegli ja tiris selle tükkideks. Peale pesuprogrammi lõppu fikseeris pesula töötaja juhtumi. Osaühingu Salva Kahjukäsitlus kahjukäsitleja teostas 22.aprillil 2005.a. sõiduki ülevaatuse ja pildistas sõidukit. Salva Kindlustuse Aktsiaselts asus seisukohale, et kahju tekitamises A E kasutuses olevale sõidukile, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , on süüdi automaatpesula omanik, Osaühing K K. Salva Kindlustuse Aktsiaselts luges juhtumi kindlustusjuhtumiks, kuna tegemist oli ettenägematu ja ootamatu sündmusega. Pesula ukse kõrval on silt – videovalve, kuid juhtunu salvestust esitada ei ole. Kostja, Osaühingu K K, lepinguline esindaja, A V, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Osaühingu K K lepinguline esindaja, A V, selgitas kohtule kohtuistungil, et kostja kahju tekitamist sõidukile Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx pesuprotsessi käigus ei tunnista. Kohtule esitatud fotodest sõiduki kohta ei selgu, et küljepeegli kahjustumine tekkis Osaühingu K K automaatpesulas, asukohaga: xxx . Fotod on tehtud mujal. A V asus kohtuistungil seisukohale, et pesula töötaja ei kirjutanud juhtunu kohta seletuskirja kohe sellepärast, et ei olnud millestki kirjutada. Sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , küljepeegli kahjustumist automaatpesulas, asukohaga: xxx ei ole toimunudki. Pesula töötajalt pressis hiljem kirjaliku seletuskirja välja sõiduki kasutaja, A E, ise, kes tegi seda Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi käsul. Salva Kindlustuse Aktsiaselts oleks pidanud põhjalikult välja uurima, kus peegli purunemine aset leidis. Automaatpesula juures on väljas instruktsioon selle kasutamise kohta, samuti on seal tegutsemisjuhend pesulasse sõitvale autojuhile. Juhistest kinnipidamise korral on sõiduki kahjustumine välistatud. Automaatpesulas Osaühingu K K töötajat

valves ei ole, kuna kogu sõiduki pesuprotsess on automatiseeritud ja seda juhitakse elektrooniliselt andurite vahendusel, mis välistab pesula poolsed eksimused. Osaühingu K K lähim töötaja asub sealsamas lähedal Osaühingu K K tankla baaris. Tankla töötaja müüb ka automaatpesulas pesuprogrammi käivitamiseks vajalikke žetoone.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Tunnistaja, A E, kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks tunnistaja Osaühingule K K kuuluvasse automaatpesulasse, asukohaga: xxx . Automaatpesula külastamise aastat, päeva ja kellaaega tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja mäletab, et automaatpesula asus nende firma krundi vastas. Automaatpesulasse sõitis tunnistaja firmale kuuluva sõidukiga, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx . Tunnistaja sõitis automaatpesulasse sisse, operaatorit automaatpesulas ei olnud. Peale pesulasse sissesõitmist käivitus pesuprogramm. Pesuseadme raam liikus sõiduki eest poolt taha poole lõpuni. Raami tagasi liikudes käis ragin ja peegel läks katki. Kuidas peegel katki läks, seda tunnistaja, A E, ei näinud. Tunnistaja arvas kohtuistungil, et sellepärast haaras raam peegli kaasa, et sõiduk oli teistest laiem. Peale pesuprogrammi lõppemist läks tunnistaja operaatori juurde ja kutsus operaatori juhtunut vaatama. Kutsuti välja kodanik, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Helistati pesula firma omanikule, kes alguses lubas asja koheselt ära klaarida. Tunnistaja suunati koos sõidukiga Mercedes Bens xxx, registreerimismärgiga xxx remonditöökotta. Töökojas vaadati sõiduk üle ja öeldi, et nemad ei saa peeglit remontida. Pärast töökojas käimist helistas tunnistajale Osaühingu K K omanik D, kes ütles, et tekkinud kahju peab hüvitama kindlustus. Ka omavastutuse peab tunnistaja ise kinni maksma. Päev hiljem helistati tunnistajale kindlustusest ja öeldi, et automaatpesula operaatorilt tuleb võtta tunnistus, muidu kindlustus midagi kinni ei maksa. Operaator kirjutaski tunnistaja nõudmise peale seletuse, peale seda, kui tunnistaja oli operaatorile selgitanud, et temaga ei juhtu mitte midagi. Tunnistaja ütluste kohaselt läks peegel katki automaatpesulas pesuprotsessi käigus. Tunnistaja eitab täielikult võimalust nagu oleks ta peegli kusagil mujal katki sõitnud, killud kokku korjanud ja pesulasse maha puistanud. Tunnistaja, I T, kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas tunnistaja juhtunu toimumise ajal Osaühingus K K tanklas operaatorina. Pesula on automaatne. Oma töökohalt tankla operaator pesuprotsessi jälgida ei saa. Kui pesuautomaadiga peaks midagi juhtuma, siis hakkavad punased tuled põlema ja seda tankla operaator näeb. Punaste tulede vilkuma hakates, katkeb pesulas pesuprogramm automaatselt. Pesulas on spetsiaalsed relsid, kuhu peab pesta

sooviva autoga peale sõitma. Relssidest laiema autoga ei saa pesulasse sisse sõita. Tunnistaja mäletab, et 2005.a. kas aprillis või maikuus, kuupäeva tunnistaja täpselt ei mäleta, umbes pealelõunasel ajal tuli praegu kohtusaalis viibiv A E tunnistaja juurde tanklasse ja ostis automaatpesula jaoks žetoonid (žetoonidega saab pesulat käivitada). Tunnistajal oli vaja teenindada teisi kliente ja selle tõttu ei näinud tunnistaja, kuidas A E pesulasse sõitis. Ka ei vaadanud tunnistaja enne pesulasse sõitmist A E sõidukit üle. Tollel päeval punased tuled vilkuma ei hakanud ja tunnistaja teada automaatpesulas pesuprotsess häiritud ei olnud. Tunnistaja ei mäleta täpselt, kas tuli A E ise tunnistaja juurde või tuli pesula tehnilise külje eest vastutav isik tunnistaja juurde ja rääkis, mis oli toimunud. Tunnistaja pesulasse asja vaatama minna ei saanud, sest teenindas teisi tankla kliente. See juhtum oli esmakordne tunnistaja praktikas. Tunnistaja teada ei saa põhimõtteliselt automaatpesulas ei autopeegleid ega ka autot ennast vigastada. Kui pesuraamil on takistus ees, siis jääb pesula automaatselt seisma. Tunnistaja teada on esinenud juhtumeid, kui pesula on automaatselt seisma jäänud ainult selle tõttu, et pestav sõiduk on oma esialgsest asukohast peale programmi käivitamist pesemise ajal ainult natukene eemale nihkunud. Peale automattpesulas väidetavalt juhtunut umbes nelja päeva pärast otsis A E tunnistaja töö juures üles ja seletas, et temal on abi vaja, sest Mercedese peegel on elektrooniline ja maksab umbes 15 000.- krooni. A E ette ütlemise peale kirjutaski tunnistaja seletuse, et Osaühingu K K automaatpesulas läks sellel konkreetsel päeval autopeegel katki. Tunnistaja kirjutas seletuse A E aitamiseks, kuna A E lubas, et sellest ei tule probleeme ei Osaühingule K K ega ka tunnistajale endale. Tunnistaja töötas Osaühingu K K tanklas, asukohaga: xxx kaks aastat, on ka ise korduvalt pesnud automaatpesulas oma autot, kuid A E poolt kirjeldatud probleeme pestavate sõidukitega ei ole automaatpesulas kunagi juhtunud. Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi maksekorraldusega nr. xxx (tl.6) riigilõivu maksmise kohta. A E poolt Salva Kindlustuse Aktsiaseltsile 22.aprillil 2005.a. esitatud kahjujuhtumi kirjeldusega (tl.8). I T kirjaliku avaldusega (tl.9). Sõidukikindlustuse poliisiga nr. xxx (tl.10). Sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx , ülevaatuse aktiga nr. xxx 22.aprillist 2005.a. koos sinna juurde kuuluva fototabeliga (tl.11-13). Aktsiaseltsi Silberauto Tartu remondipakkumisega nr. xxx (tl.14). Aktsiaseltsi Silberauto Tartu arvega nr. xxx 19.maist 2005.a. (tl.15). Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi maksekorraldusega nr. xxx 30.maist 2005.a. (tl.16) Aktsiaseltsile Silberauto Tartu remondisumma 10 483.22 krooni maksmise kohta. Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi kahjunõudega ja korduva kahjunõudega Osaühingu K K vastu (tl.17-18). Osaühingu K K vastusega 05.oktoobrist 2005.a. Salva Kindlustuse Aktsiaseltsile (tl.19), milles Osaühing K K ei tunnista kahju tekitamist A E poolt juhitud sõidukile Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx . Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi ja Osaühingu K K vahelise kirjavahetusega (tl.20-22). Salva Kindlustuse

Aktsiaseltsi B-kaarti ärakirjaga ja kliendilepinguga 24.novembrist 2005.a. (tl.2324). Osaühingu K K lepingulise esindaja A V kirjaliku vastusega hagile (tl.2830), milles Osaühing K K ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et sõiduki Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx peegel lõhuti just kostja automaatpesulas. Samuti juhib Osaühing K K tähelepanu asjaolule, et tehniliselt ei ole võimalik pestavat sõidukit vigastada juhul, kui klient täidab automaatpesula kasutamise üldiselt teadaolevaid ja tunnustatud eeskirju. Kogu automaatpesula eksisteerimise aja jooksul ei ole A E poolt kirjeldatud juhtumiga sarnaseid juhtumeid automaatpesulas toimunud. Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi kirjaliku taotlusega tunnistajate ülekuulamiseks (tl.32). Kohtuistungi protokolliga (tl.49-55).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada VÕS §492 sätteid, mille kohaselt läheb üle kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kui kindlustusvõtja loobub oma nõudest kolmanda isiku vastu või õigusest, mis seda nõuet tagab, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest kindlustusvõtja ees niivõrd, kuivõrd ta oleks saanud nõuda hüvitist selle nõude või õiguse alusel. Kui kindlustusvõtjal on nõue oma üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on kindlustusandjal VÕS §492 lg.1 ja lg.2 sätestatud õigused üksnes niivõrd, kuivõrd vastava isiku selline vastutus on kindlustatud, või kui vastav isik tekitas kahju tahtlikult. VÕS §635 sätete kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §§620-626, §628 lg.2 ja lg.3, §629 ja §§631-634 sätestatut. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus – või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS §640 kohaselt peab tellija töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. VÕS §462 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui

mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Salva Kindlustuse Aktsiaseltsi hagi Osaühingu K K vastu on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kohu luges tõendatuks, et Osaühing K K esinedes majandus – või kutsetegevuses tegutseva töövõtjana sõlmis A E töövõtulepingu sõiduki Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx pesemiseks automaatpesulas, asukohaga: xxx . Töövõtulepingu esemeks oli teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, milleks käesoleval ajal oli pesemise kasuliku efekti saavutamine sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, suhtes. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingul K K töövõtjana lasus juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kuni töö valmimiseni st. kuni sõiduki, Mercedes Bens xxx , registreerimismärgiga xxx, puhtakspesemiseni ja pesulast väljumiseni, millist hetke tuleb kohtu hinnanguil lugeda autopesu vastuvõtmiseks A E poolt. Osaühingu K K vastuväited selle kohta, et ei ole tõendatud autopeegli purunemine just nende pesulas, tuleb jätta arvestamata vaatamata asjaolule, et fototabelis tõepoolest puudub viide Osaühingu K K automaatpesulale, kuna kohtuistungil tunnistaja I T oma ütlustega tõendas autopesu lepingu sõlmimist Osaühingu K K ja A E vahel. Kohus luges tõendatuks, et tunnistaja I T müüs A E automaatpesula käivitamiseks vajaliku žetooni, millega tulebki lugeda töövõtuleping sõlmituks. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Osaühingu K K kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.