Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi on esitatud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest perioodil 01.08.2000- 30.04.2007. Sel perioodil on hageja osutanud kostjale teenuseid 10746.10 krooni eest ja kostja ei ole ostetud teenuste tasunud. Hageja on kostjale saatnud korduvaid meeldetuletusi võla tasumiseks või kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja on need jätnud tähelepanuta. Hageja palub kostjalt võla välja mõista. Hageja lisas hagile tõendeid: väljavõtte kinnistusregistrist (tl.5) korteri kuulumise kohta kostjale; tõend võla arvutuse kohta (tl.6-8) alates augustist 2000; meeldetuletused kostjale 8tl.9-12); tõend riigilõivu tasumise kohta 1000 krooni (tl.14). Kostja vaidlustas nõude (tl.23-26), põhjendades, et temale arvutatud veekulu on põhjendamatult suur. Ta on niigi tasunud peaaegu 10 aasta veekulu. Tema korteris pole veemõõturit. Ei ole õiglane nõuda ühelt isikult kogu maja vee ülekulu. Peale veemõõturi paigaldamist on näha, et tema veekulu on 30-50 krooni eest kuus. Ta tasub seni varasema võla katteks 100 krooni kuus. OÜ Jõgeva Vesi vastas kohtu kirjale (tl.29-31), põhjendades võlgnevuse arvestust ja esitades kostjaga peetud kirjavahetuse (tl.67-74). Kostja vastas kohtule (tl.82-87), põhjendades oma vastuväiteid: ei ole andmeid maja üldveemõõturi taatlemise või vahetamise kohta, pole esitatud andmeid veelekete kohta xxxxxx majas, suured erinevused vee tarbimise näitude vahes võivad tulla veenäitude teatamise erinevatest kuupäevadest; ühel isikul ei ole veetarbimine kuus üle 1 m3; kostja on mõõtnud veekulu oma korteris ämbriga, lisab mõõtmistulemused vastusele, see erineb tunduvalt temale esitatud arvetel nähtuvast; veemõõtur tema korterisse on paigaldatud 2006.a. alguses ja sellest ajast alates on näha, et veekulu on tõesti väike. Ta on tasunud nõutava perioodi eest juba 12870 krooni, mis on juba oluliselt suurem kui tegelik kulu korteris. Lisatud on andmed kostja mõõdetud veekulu kohta (tl.92-94), veekulu ja võla arvutus ka pärast veemõõturi paigaldamist korterisse (tl.90,91). Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja kinnitusel on nad käitunud õiguspäraselt, arvutades kostjale veekulu Jõgeva linnavolikogu määruse nr . 19 25.maist 2000 p.18.3.1.3 alusel- maja üldveemõõturi ja korterite veemõõturite näitude vahe jagatakse veearvestita korteritele. Selles majas puudus veemõõtur vaid kostja korteris. Seetõttu tuli kostjal üksi maksta kogu veemõõturite näitude vahe. Kui ka kostjal olnuks veemõõtur, tulnuks arvutama selle määruse p.18. 3.1.2 järgi. Hageja nõustub, et nii ei ole võrdselt koheldud veemõõturiga ja veemõõturita korterite omanikke, kuid neil tuleb juhinduda sellekohaselt volikogu määrusest. Seda on ka kostjale selgitatud ja soovitatud tal paigaldada veemõõtur. Ehkki ükski seadus veemõõturit ei nõua, näeb nii ette volikogu määrus. Hageja ei ole sellist volikogu määrust ise vaidlustanud, seda võinuks teha kostja. Sellekohane vaidlus oli hagejal ka tarbijakaitse ettekirjutuse alusel ja kohtud leidsid, et nii arvutamise nõue ei ole õigustatud. Kuid volikogu määrust tühistatud ei ole ja hageja oli kohustatud selle järgi käituma. Kostjalt nõutav summa ei olegi tegelikult tarbitud veekoguse eest, vaid arvutuslik mõõturite näitude vahe. Kostja hinnangul on ta aastate jooksul maksnud oluliselt rohkem kui tema tegelik tarbimine. Tegelik tarbimine tuleb välja pärast veemõõturi paigaldamist jaanuaris 2006. Ta ei ole nõus nii suurt summat maksma ja üldse saaks ta maksta vaid 50 krooni kaupa kuus. Kohus tegi TsMS § 4 lg.4 alusel pooltele ettepaneku sõlmida asjas kompromissleping ja tegi ettepaneku kompromisslepingu tingimuste kohta. Pooled pidasid läbirääkimisi. Läbirääkimiste tulemusena esitasid pooled kohtule kirjaliku kokkuleppe, mis on lisatud. Hageja avaldas, et soovib poole riigilõivu tagastamist. 2 (3)

Kohtu seisukohad Kohus leiab, et esitatud kompromissi kinnitamine on põhjendatud. Pooltevaheline kompromiss- võttes arvesse esitatud nõuet ja selle põhjendusi ja kostja positsiooni ja argumente – on mõistlik, õiguslikult aktsepteeritav ja õiglane. Kompromissile omaselt on kumbki poolt teinud vastaspoolele järeleandmisi oma seisukohtade arvel ja seetõttu on kompromiss kooskõlas heade kommetega. Kostja on kinnitanud tähtaegade osas võimalust kompromiss täita. Kompromiss tuleb kinnitada. Menetlus tuleb asjas lõpetada. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg.3 alusel on pooled leppinud kokku, et poole riigilõivust, s.o. 500 krooni maksab kostja. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagi esitamisel tasus hageja OÜ Jõgeva Vesi (registrikood 10126558) 15.05.2007.a maksekorraldusega Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 (selgitus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja hagiavaldus...Mxxx Vxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, riigilõiv 1000 kr)) riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni tuleb tagastada hageja poolt märgitud arveldusarvele.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.