Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi on esitatud järgmistel asjaoludel: poolte vahel on sõlmitud liitumisleping 31.10.1997a., mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja on esitanud kostjale vastavalt lepingule arved kokku summas 4057,10 krooni ja hagi on esitatud summale 3417,54 krooni. Hageja on esitanud kostjale kohtuväliselt võlanõude ja tähtaja võla likvideerimiseks. Kostja on olnud viivituses 3387 päeva. Viivise arvutus 0,15% päevas annab tulemuseks viivisesumma 57 883,83 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse printsiibist, on hageja huvitatud viivise saamisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o.summas 3416,54 krooni. Hageja taotleb VÕSRakS § 11, TsK § 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 ning TsMS § 2, 3 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 79 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 144 lg 1, 2, § 162 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3, § 174, § 362 lg 1, § 363, RLS § 3 lg 1, 5, 33 alusel hagi rahuldamist. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg.1, § 94 alusel vastavalt kokkulepitule 0,15% päevas. Hageja palub kohtukulude panemist TsMS § 162 lg.1 alusel kostja kanda, kohtukulude hulgas õigusabikulu 1370,91 krooni (s.h. käibemaks 209,12), riigilõiv 250 krooni ja riigilõiv kutse avaldamise eest kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid hagejale teadaoleval elukoha aadressil. Menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja elu- ja asukoha teadasaamiseks kasutati kõiki TsMSs ettenähtud viise. Registrijärgses asukohas (tl.27) ei olnud võimalik menetlusdokumente TsMS § 323, § 326 korras üle anda. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjale edastati hagiavaldus ja ta kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtuistungile 27.novembril 2007a ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta, hagi rahuldamist ja kohtukulude väljamõistmist kostjalt, millest 250 krooni riigilõiv hagilt, 100 krooni riigilõiv kutse avaldamiselt Ametlikes Teadaannetes ja 1370,91 krooni õigusabikulud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid: tähtajaline liitumisleping, mis on sõlmitud 31.10.1997a TxxxxxJxxxxja AS EMT vahel (tl.7); hageja poolt kostjale saadetud arved teenuste osutamise kohta 31.10.1997a, 30.11.1997, 31.12.1997, 31.01.1998 (tl.9-12); AS EMT teenuste kasutamise üldtingimused (tl.13-20); hageja on teinud kulutusi riigilõivule 250 krooni (tl.6), kinnituskiri õigusabiteenuse hinna määramise kohta, mille kohaselt tasu õigusabiteenuse eest moodustab 17% hagi rahuldatud osast (tl.21); riigilõiv kohtukutse AT-s avaldamise eest 100 krooni (tl.36). Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada poolte kohalolekuta sisuliselt vastavalt TsMS § 414 lg.1, kuna pooled ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Ka TsMS § 408 loetletud menetlusvõimalustest saab käesolevas asjas arvestada vaid p. 1 võimalusega. Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud sisulise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ja seetõttu teeb kohus asjas sisulise otsuse. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise õiguse sätestab TsK § 231 lg.1. 2 (3)

Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.7. tl.18). Selle alusel on arvutatud viivis. Üldtingimuste p.4.1.4 (tl.17) järgi kohustus teenuste kasutaja informeerima EMT-d oma aadressi ja kontaktandmete muutumisest ja esitama uued andmed. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1997, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse, ostja kohustub...maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises (tingimuste p.7.7. tl.18). Selle alusel on arvutatud viivis. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud teenuste eest. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, AT-s avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1370,91 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsK § 174, § 173 lg.1, § 242, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 414 lg 1; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6; § 436.

Kohtunik Ü.Raag

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.