Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud AS EMT-lt on 25. oktoobril 2007 saabunud kohtule avaldus menetlustähtaja ennistamiseks ja avaldus menetluskulude kindlakstegemiseks. AS EMT avaldused on tulenenud Tartu Maakohtu 26. veebruari 2007 otsusest (tagaseljaotsusest), millega kohus mõistis Kaido Kaldojalt võlgnevuse 1214,80 krooni ja viivised 1214,80 krooni AS EMT kasuks ning menetluskulude jaotusega jättis menetluskulud kostja Kaido Kaldoja kanda. AS EMT on põhistanud menetluskulude kindlakstegemise avalduse tähtaja ennistamist. Avalduses esitatud väidete kohaselt ei saanud hageja seaduses sätestatud menetlustähtaega jälgida ja sellest kinni pidada mõjuvatel põhjustel: 1) menetluskulude rahalise arvestuse esitamine kohtuotsuses ning seetõttu väidetavalt polegi vajalik menetluskulude avalduse hilisem

esitamine ning 2) hagejal polnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest. Hageja väitel on tema suhtes ebaõiglane ja menetlusseaduse mõttega vastuolus olukord, kus tal jääks hüvitamata tasutud riigilõiv 250 krooni ja kulutused õigusabile 1400 krooni. Kohtu põhjendused TsMS § 68 lg 1 kohaselt tähtaja ennistamise avaldus esitatakse samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha ning avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse (TsMS § 68 lg 2). Avaldaja on tähtaja möödalaskmisele mõjuva põhjusena esitanud seisukoha, mille kohaselt on võimalik menetluskulude rahaline arvestuse esitamine kohtuotsuses ja sel juhul ei olegi vajadust menetluskulude hilisemat menetlust läbi viia. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning TsMS 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Need TsMS sätted kajastavad tsiviilmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude proportsionaalne jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetluskulude menetluses menetlusosaliste avalduste põhjal. Nähtuvalt tsiviiltoimikust on kohtuotsus edastatud 06. märtsil 2007 hagejale ja kostjale. Peale otsuse kättetoimetamist nii hagejale kui ka kostjale on otsus jõustunud 10. aprillil 2007 ning samal päeval jõustunud otsus arvutivõrgus avalikustatud. Avaldaja teine põhistus puudulikust informatsioonist otsuse jõustumisest ei vasta samuti TsMS-s sätestatule lahendite jõustumisest. TsMS 458 lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei ning TsMS § 462 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Nendest TsMS sätetest nähtub, et jõustunud lahendi avalikustab kohus arvutivõrgus ning menetlusosalisele edastatakse jõustumismärge ainult menetlusosalise taotlusel. Kohtuotsuse jõustamine on olnud seaduslik ja vastavuses TsMS-s sätestatuga ning avaldaja väide ebapiisavast informatsioonist jõustumise suhtes on ainetu. Kohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid menetlustähtaja ennistamise ning avaldaja taotlus menetluskulude menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 68 lg 4 kohaselt võib menetlustähtaja ennistamise või ennistamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.