2.Jätta kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja välja mõista hagejalt Raymont LTD.-lt kostja Fran Studio OÜ kasuks õigusabikulude katteks 1 025 (üks tuhat kakskümmend viis) eurot. Menetluskulu kuulub tasumisele Fran Studio OÜ arveldusarvele nr. EE141010220077773017 AS-s SEB Pank.
3.Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS
1.Viru Maakohtu menetluses on Raymont LTD. hagi Fran Studio OÜ vastu võlgnevuse 32 262,40 euro ja sellele lisanduva viivise nõudes. 23.08.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on Raymont Ltd ja Fran Studio OÜ vahel 22.04.2008.a. sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping. Vastavalt kokkuleppele on Fran Studio OÜ arveldusarvele 22. aprill 2008.a. laekunud 32 000 eurot, selgitusega „laen“. 13.04.2016.a. saatis hageja nii e-posti, kui ka tähitud kirjaga teate lepingu ülesütlemise kohta vastavalt VÕS § 398 lg.1. 28.04.2016.a kostja esindaja avaldas, et ei tunnista laenulepingu olemasolu ning kinnitas, et pole kunagi hagejalt raha saanud. Seoses sellega, et laenusumma oli ülekantud kostja pangaarvele Laiki panga (Küpros) kontolt, mis oli likvideeritud märtsis 2013.a Euroopa komisjoni otsusega, ei saa hageja esitada pangakonto väljavõtted, et kinnitada ülekannet. Seetõttu taotleb hageja kohtult vastavalt TsMS § 236 lg 2 tõendite kogumist. Hageja on 13.04.2016.a. saatnud teate lepingu ülesütlemise kohta, seega on kohustus muutunud sissenõutavaks alates 13.07.2016.a. Hageja nõuab seoses põhivõla 32 000 euro tasumisega viivitamisega viivist VÕS § 113 lg 1 alusel summas 262,40 eurot. Hageja palus rahuldada taotlus tõendite kogumiseks ning välja nõuda AS-lt SEB Pank Fran Studio OÜ nimele avatud arvelduskonto nr. 10220077773017 väljavõte perioodil aprill-mai 2008.a. Hageja palub hagiavaldus rahuldada, välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 32 000 eurot, viivis 262,40 eurot ja viivis laenulepingu alusel 0,02191% tasumata summalt (32 000 eurot) päevas alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud, sh riigilõiv summas 1000 eurot palub hageja jätta kostja kanda. (tl. 3-35)
ASJA KÄIK
2.Kostja esindaja esitas 19. septembril 2016.a kohtule taotluse kohustada hagejat tasuma kohtu deposiiti tagatist summas 5000 eurot menetluskulude katteks. Taotluse kohaselt puudub hagejal vara Eesti Vabariigis, tegemist on äriühinguga, mis asub väljaspool Euroopa Liitu ning Euroopa majanduspiirkonda. Seoses sellega võib hagi rahuldamata jätmise korral olla raskendatud menetluskulude kindlaksmääramise lahendi täitmine välisriigis. Kostja palus pikendada hagile vastamise tähtaega, kuni kohus on lahendanud taotluse tagatise andmiseks ning määrata uus tähtaeg taotluse lahendamise määruses. (tl. 46-50)
3.23.09.2016 kohtunõudega palus kohus AS-i SEB Pank väljastada Fran Studio OÜ nimele avatud arvelduskonto nr. 10220077773017 väljavõte perioodil aprill-mai 2008. (tl. 52) AS SEB Pank täitis kohtunõude 23.09.2016. (tl. 56-62)
4.26.09.2016 määrusega kohus rahuldas kostja taotluse ja kohustas hagejat tasuma kohtu deposiiti menetluskulude katteks tagatis summas 5000 eurot 10 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. (tl. 64-65)
5.Hageja esitas 12.10.2016 määruskaebuse kohtu 26.09.2016 määrusele. Hageja palus tühistada Viru Maakohtu 26.09.2016 määrus, millega hagejat kohustati tasuma kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks 5 000 eurot. (tl. 69-74) Kostja esindaja esitas 17.10.2016 seisukoha määruskaebusele ning palus jätta määruskaebus rahuldamata. (tl. 79-81)
7.Kostja esitas 25.11.2016 kohtule vastuse, milles haginõuet ei tunnistanud. Kostja leiab, et hagiavaldus on tema vastu esitatud alusetult ning Raymont LTD. nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Kostjal ei olnud kunagi sõlmitud laenulepingut hagejaga ning kostja ei ole kunagi kätte saanud hagejalt oma arveldusarvele 32 000 eurot või muu rahasummat selgitusega „laen“. Kostja ei ole kunagi läbi viinud hageja juhatusega läbirääkimisi mingi lepingu (s.h laenulepingu) sõlmimiseks. Kostja ei ole tuttav hageja juhatuse liikme MariePaule Stravens`iga ning ei ole kunagi temaga kokku saanud. Kostjal puudus 2008. aastal vajadus laenu võtmiseks, so kostjal oli piisavalt enda rahalisi vahendeid ning ei olnud plaanitud mingeid olulisemaid tehinguid. Võimalik õigussuhe hageja ja kostja vahel oli seotud kostja toote müümisega. Kostja põhitegevuseks on pinglagede tootmine. Hageja tellis kunagi kostjalt pinglaed ning võimalikud laekumised hagejalt kostja arveldusarvele on seotud tasudega pinglagede eest. 23.04.2008 maksis hageja kostjale kostjalt ostetud kauba eest 32 000 eurot. Makse sooritamisel märkis hageja selgituses, et see on tasumine „lagede eest. Leping 02“ („for ceilings. Contract 02“). Kostja ei saanud hagejalt kuni 13.04.2016 mitte ühtegi kirja, meeldetuletust, pretensiooni jms. seoses väidetava „laenulepinguga“. Kostja väidab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud hageja poolt väidetud laenulepingut, mille alusel kandis hageja kostjale 32 000 eurot. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud tõendamata kõige tähtsamad asjaolud, s.o laenulepingu olemasolu, sh ei ole
tõendanud, et poolte vahel toimusid lepingueelsed läbirääkimised, ei ole tõendanud võimaliku laenulepingu tingimusi (s.o lepingu tähtaeg, laenusumma jne.) ning ei ole tõendanud, et tema kandis 22.04.2008 OÜ Fran Studio arveldusarvele nr 10220077773017 (IBAN EE141010220077773017) 32 000 eurot selgitusega „laen“. Nii kaua, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud laenuleping ega tõenda väidetava laenulepingu tingimusi, siis on kostjal õigus kasutada Riigikohtu 06.02.2008 lahendis nr 3-2-1-137-07 väljendatud õigust mitte esitada tõendeid hagiavalduse vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, samuti jätta kõik menetluskulud, sh kostja poolt kantud vajalikud kohtuvälised kulud, hageja kanda. (tl. 98-106)
8.Hageja esindaja esitas 05.04.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 7 350 eurot. Lisaks menetluskulude nimekirjale esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks, so kohustada kostja esitama andmed, kes töötas firmas ajavahemikus 2008 – 2009 raamatupidajana selleks, et kohus saaks kutsuda teda kohtuistungile ja kuulata vande all. Hageja esitas raamatupidamise bilansi, mille paluvad võtta toimikusse. (tl.116-121, 129-133) KOHTUISTUNG 05.04.2017
9.05. aprilli 2017 kohtuistungil teatas hageja esindaja J. Karžetskaja, et nad esitasid hommikul taotluse tõendi kogumiseks, kuna nende klient saatis hommikul neile uut infot ja see on vajalik selleks, et tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ja võlgnevus oli kajastatud ka raamatupidamisdokumentides. Nad said kliendilt raamatupidamisbilansi, mis oli koostatud kostja raamatupidaja poolt ja nad tahavad esitada selle bilansi ja tahavad kohustada kostjat nimetama, kes töötas raamatupidajana tol ajal ja kutsuda ta kohtuistungile, et kuulata ta ära vande all, et ta selgitaks, kuidas andmed kajastatakse selles aruandes. Klient ütles, et kostja raamatupidaja saatis kliendile selle bilansi selleks, et tõendada, et laen vormistati. See on saadetud e-maili teel. See oli saadetud 2009. aastal, see oli väga ammu ja kirjavahetus ei ole säilinud, aga raamatupidaja säilitas faili, mille ta sai kostja raamatupidajalt. Punktis 5 on kirjutatud, et võlg Ovšorile ja summa 32 000 eurot. Hageja palub kutsuda raamatupidaja, kes võib anda ütlusi selle kohta, mille alusel ta bilansi koostas. Hageja jääb hagi juurde. Toimikus on 2 väljavõtet, üks on esitatud kostja esindaja poolt ja teine oli küsitud kohtu poolt SEB Pangast. Panga väljavõttel, lk 8 ja lk 7, on kajastatud, et 23.aprillil laekus summa 32 000 eurot, saatjaks Raymont LTD. See summa on olemas ka kostja poolt esitatud panga väljavõttes. Väljavõte tõendab, et 32 000 eurot laekus kostja arvele, see tõendab, et raha on laekunud. On fakt, et raha summas 32 000 eurot on kantud kostja arvele. Hageja väidab, et see on laen, ja tõendab seda juhatuse liikme teatisega ja kostja raamatupidaja poolt koostatud bilanssiga. Kostja ütles, et see ei ole laen, see on ostumüügi lepingu raames tehtud ülekanne, kuid kostja oma väidet tõendanud ei ole. Hageja esindaja D. Lipatov märkis, et bilanss oli koostatud S. S.i poolt, kes on kostja seaduslik esindaja. Esindaja palub välja kutsuda kostja raamatupidaja, kes koostas nimetatud dokumendi. Kostja esindaja R. Golovenko teatas, et kostjal on vastuväide hageja poolt tehtud taotlusele, esindaja palub jätta hageja taotlus rahuldamata ja esitatud dokument toimiku juurde võtmata. Tuginedes TsMS § 331 lg 1, dokument on esitatud hilinemisega, mõjuvat põhjust pole märgitud. Hageja sõnul on see dokument hageja käes alates 2009. aastast, seega oli võimalik see esitada koos hagiga. Hageja venitab asja läbivaatamist. Juhul, kui kohus võtab selle taotluse vastu, siis on kostjale vaja täiendavat aega sellega tutvumiseks. Kui võtta 2009. aasta bilanss, igal aastal bilanss võib muutuda, see tegelikult ei tõenda midagi, isegi kui see on saadetud kostja poolt kellelegi. Kostja esindaja kahtleb, et see oli saadetud kostja poolt hagejale, hageja seda pole tõendanud. Kostja jääb oma vastuväidete juurde. Kostja
juhatus ei ole tuttav hageja juhatusega, pole kunagi kontakteerunud. On imelik väita, et võõrad inimesed annavad laenu 32 000 eurot. Nähtavasti need olid tavalised ärisuhted. Hagi oli esitatud peale seda, kui aegus kohustuslik tähtaeg dokumentide hoidmiseks. Hageja peab tõendama algusest peale, kus olid läbirääkimised, kes pidas, milles pooled leppisid kokku. Kostja juhatus ei ole hageja juhatusega kunagi rääkinud. Kui see oli laen, miks see on sõlmitud ilma intressita, Eestis on keelatud anda laenu ilma intressita. Esindajal on 2 kostja majandusaasta aruannet: 2008. aasta käive oli 117 000 eurot, 2009. aastal oli käive 205 000 eurot. Kostjal olid teised kohustused, esindaja ei väida, et puudusid kohustused. Tõendamata on hagis toodud asjaolud. Kostja ei pea seda tõendama enne seda, kui hageja tõendab väidet, et see on laen. Kostjal on vastuväide raamatupidaja väljakutsumise osas, esindaja palub jätta taotlus rahuldamata. Kohus kohustas hagejat põhistama ja tõendama, et esitatud on just kostja poolt saadetud bilanss, millisel moel see hageja valdusesse on saanud ja kes on selle bilansi esitanud. (tl. 125-127)
ASJA EDASINE KÄIK
10.Hageja esindaja esitas 19.04.2017 kohtule vastuse, milles kohaselt sattus kostja bilanss
hageja kätte kostja poolt e-posti kaudu. Hageja lisas, et elektroonilise dokumendi koostajana oli märgitud kostja seaduslik esindaja S. S., samas on võimatu kirjavahetust e-posti ajaloost kätte saada. Antud asjaolusid saab tõendada kostja raamatupidaja ülekuulamisega ning hageja palus rahuldada 05.04.2017 taotlus. (tl. 136-137)
11.Kostja esindaja esitas 27.04.2017 seisukoha hageja taotlusele. Kostja ei nõustu hageja taotlusega ning palub jätta taotlus nii dokumendi asja materjalide juurde lisamiseks kui ka tunnistaja ärakuulamiseks rahuldamata. Kostja arvamuse kohaselt on nii dokument kui ka taotlus esitatud hilinemisega, mitte eelmenetluse käigus, vaid alles kohtuistungil. Hageja ei ole põhistanud, miks ei esitanud ta antud dokumenti varem. Kostja on arvamusel, et „Raamatupidamise bilanss“ ei ole usaldusväärne tõend. Mis puudutab raamatupidaja ülekuulamist, siis hageja ei ole taotlust põhjendanud ning on vähetõenäoline, et sel ajal töötanud raamatupidaja Galina Kisseljova mäletab midagi kostja äritegevusest, mis toimus enam kui 8 aastat tagasi. Lisaks sellele on hageja väide, et dokumendi koostas raamatupidaja, vastuolus hageja enda väitega, et dokumendi koostas juhatuse liige S. S.. Koos vastusega esitas kostja 2008.a. majandusaasta aruande ja raamatupidamise bilansi 31.12.2008 seisuga. (tl. 142-145, 148-149)
12.13.06.2017 määrusega jäeti hageja Raymont LTD. esindaja Danil Lipatov`i 05.04.2017 taotlus rahuldamata. (tl. 150-151)
13.13.07.2017 kirjaga teavitas kohus menetlusosalisi, et arutab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja andis tähtaja avalduste, dokumentide, menetluskulude taotluste ja tõendite esitamiseks kuni 21.08.2017. Kohus teatas, et teeb kohtulahendi teatavaks 07.09.2017 kell
16.00.(tl.155).
14.Hageja esitas 27.07.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 7 850 eurot, sh riigilõiv 1 000 eurot, deposiit 5 000 eurot ja õigusabikulud 1 850 eurot.
16.Kostja esitas 21.08.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud (õigusabikulud) kokku 1 025 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
18.Hageja nõue tuleneb väidetavalt hageja ja kostja vahel 22.04.2008. aastal suuliselt sõlmitud tähtajatust laenulepingust, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 32 000 eurot. Kostja ei ole hagejale laenu tagastanud.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 kohaselt, lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1, laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 398 lg 1 kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.
21.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 23.04.2008 on hageja poolt kostja kontole laekunud rahalised vahendid summas 32 000 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli 22.04.2008 sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 32 000 eurot ning kostja on laenu kätte saanud. Kostja väitel ei ole ta hagejalt laenu võtnud ning nende vahel ei ole mingit laenulepingut, sh suulist, sõlmitud.
22.Hageja väitel on kostja poolt laenu saamine tõendatud kostja pangakonto väljavõtetega, millelt nähtub, et 23.04.2008 on Raymont LTD poolt kostjale laekunud raha summas 32 000 eurot (tl. 61, 104), samuti hageja poolt kohtule esitatud kostja 2008.a. raamatupidamise bilansi väljavõttega, millele on märgitud „võlg offšorile“ (tl. 133). Hageja väitel on maksekorraldusele märgitud selgitusena „laen“.
23.Kostja ei vaidlusta rahaliste vahendite laekumist, kostja väitel oli tegemist kostja majandustegevusest tuleneva tehinguga, so hageja tellis kostjalt materjali lagede jaoks (kostja tegeleb pinglagede valmistamisega), ning maksekorraldusele on selgitusena märgitud mitte „laen“, vaid „For ceilings. Contract“ (lagedele, leping). (tl. 61, 104). Kostja poolt
kohtule esitatud 2008. raamatupidamise bilansist ei nähtu kostjal lasuvaid kohustusi summas 32 000 eurot, kostja kohustused moodustavad 94 166 krooni, so 6 018,30 eurot. (tl. 148-149)
24.Hageja on laenulepingu olemasolu tõendamiseks kohtule esitatud väidetava kostja 2008.a. raamatupidamise bilansi väljavõtte. Nimetatud tõendi ja sellega seotud asjaolude osas jääb kohus 13.06.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde. Kohus märkis määruse põhjendavas osas, et „Hageja esitas kohtule dokumendi nimetusega „Raamatupidamise bilanss“. Hageja palub kuulata tunnistajana üle kostja raamatupidaja, kes on selle dokumendi koostanud ja hageja raamatupidajale edastanud. 19.04.2017 täpsustuses teatas hageja esindaja, et nimetatud dokument oli hagejale saadetud kostja juhatuse liikme S. S.i eposti aadressilt. Kohus tutvus hageja poolt esitatud dokumendiga. Antud dokumendist ei nähtu mitte ühtegi olulist infot: firma nimetust, koostamise aega, koostaja andmeid. Ei nähtu ka seda, millal, kelle poolt ja kellele oli nimetatud dokument saadetud. Dokumendil ei ole ühtegi allkirja. Hageja ei ole suutnud kohtule tõestada/tõendada seda, et nimetatud dokument puudutab kostja majandustegevust, so kajastab kostja raamatupidamise bilanssi, samuti ei ole hageja tõendanud seda, kes on dokumendi koostanud ning millisel viisil dokument hageja kätte sattus. Ainuüksi viide sellele, et lühiajaliste kohustuste alla on märgitud summa 32 000 eurot – võlg offšorile – ei tõenda seda, et antud dokument kuulub kostjale. Dokumendist lähtuvalt on võlg seotud mikrobussiga Citroen, hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et väidetav „laen“ oli kostja poolt võetud antud sõiduki soetamise eesmärgil. Kuna hageja ei ole tõendanud, et „Raamatupidamise bilanss“ kuulub kostjale ja on esitatud hagejale kostja poolt, siis leiab kohus, et puudub alus ka kostja raamatupidaja ülekuulamiseks. Kohus võrdles hageja poolt esitatud nn „kostja raamatupidamise bilanssi“ Fran Studio OÜ poolt Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes sisalduva raamatupidamise bilansiga seisuga 31. detsember 2008 ning leidis, et nende bilansikirjed ei lange numbrilistelt ühelgi real kokku. Äriregistrile esitatud bilanssi kohaselt omas Fran Studio OÜ seisuga 31.12.2008 lühiajalisi kohustusi summas 94 166 krooni, so 6 018,30 eurot.“ (tl. 151)
25.AS SEB Pank poolt kohtule esitatud Fran Studio OÜ pangakonto nr. 10220077773017 väljavõttest nähtub, et 23.04.2008 on Raymont LTD poolt laekunud kontole raha summas 32 000 eurot selgitusega „For ceilings. Contract“ (lagedele, leping). (tl. 61); sama nähtub ka kostja enda poolt esitatud konto väljavõttest (tl. 104).
26.Ülaltoodud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja ja kostja vahel oli 22.04.2008 sõlmitud laenuleping (sh suuline); samuti ei ole tõendatud, et hageja on 22.04.2008 andnud kostjale laenu summas 32 000 eurot. Antud fakt ei leia kinnitust mitte ühegi hageja poolt esitatud tõendiga. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt jätab kohus hagi võlgnevuse, summas 32 000 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata.
27.Kuna hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, puudub alus rahuldamiseks.
ka viiviste nõuete
Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
30.Kostja palub välja mõista hagejalt välja menetluskulud kogusummas 1 025 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud.
31.Kohus, tutvudes kostja esindaja poolt esitatud taotluse ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja esindaja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, summas 1 025 eurot. Menetluskulu kuulub tasumisele kostja Fran Studio OÜ arveldusarvele nr. EE141010220077773017 AS-s SEB Pank.
32.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna hageja õigusabikuludele sisulist hinnangut.
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.