Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1647,60 eurot. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE832200221039155226 AS-s Swedbank. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet esitas 31.05.2017.a kohtule pankrotiavalduse AS Xxxx pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgniku aktsiakapital on 51 200,00 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on elektronkomponentide tootmine, EMTAK kood: 26111 / EMTAK 2008, NACE kood: 26.11. Võlgniku majandusaasta kestab 01. Jaanuarist 31. Detsembrini. Võlgnik kanti äriregistrisse 10.06.1997. Harju Maakohtu 26.06.2017 kohtumäärusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liige alates 10.06.1997 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx. Võlgniku nõukogu liikmed: alates 27.12.1999 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx; alates 24.04.1997 kuni käesoelva ajani Xxxx, sünniaeg xxxx; alates 24.04.1997 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx; alates 24.04.1997 kuni 21.12.1999 Xxxx, isikukood xxxx. Võlgniku audiitor alates 30.06.2010 kuni käesoleva ajani XxxxOÜ, registrikood xxxx; alates 27.04.2004 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx. Võlgniku omanikud alates 31.05.2013 kuni käesoleva ajani Xxxx, sünniaeg xxxx, osamaksu suurus 51 200,00 eurot; alates 01.07.2012 kuni 31.05.2013 Xxxx, sünniaeg xxxx, osamaksu suurus 51 200,00 eurot; alates 01.01.2001 kuni 01.07.2012 Xxxx, sünniaeg xxxx, osamaksu suurus 800 000,00 krooni. Võlgniku majandustegevuseks on erinevate võimsustega toiteplokkide tootmine jõuagregaatide jaoks erinevate voolu ja pinge muunduritega. Tegemist on spetsiifiliste toodetega, mis tehakse konkreetsele tellijale. Tootmist teostatakse kolmandale isikule kuuluval pinnal aadressil Saku 13A, Tallinn. Võlgniku juures töötab käesoleval hetkel 20 töötajat ja võlgniku majandustegevus on vähesel määral aktiivne, st seda ei ole lõpetatud. Võlgnik on registrile jätnud edastamata 2016 aasta majandusaasta aruande. Samas on võlgnik edastanud ajutisele haldurile vastava perioodi osas finantsandmed. Võlgniku dokumente hoitakse võlgniku tegevuskohas asukohaga Saku 13A, Tallinn. Võlgniku raamatupidajaks on võlgniku töötaja Xxxx. Ajutine haldur ei ole tuvastanud puudusi võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldamises. Võlgniku juhatuse liige ei ole vastuväiteid pankrotiavaldusele esitanud. Võlgnikul on käesoleva seisuga 20 töötajat. Edasises menetluses vajab täiendavalt otsustamist, kui kaua on otstarbekas või kas üldse tootmistegevust jätkata. Nimetatust sõltuvad ka töötamise jätkamise võimalused. Käesoleval hetkel ei ole töölepinguid töötajatega lõpetatud. Halduril puudub täpne ülevaade töötajate kvalifikatsiooni osas. Samas on teada, et tegemist on kvalifitseeritud töötajatega, kellest valdav osa on olnud võlgnikuga töösuhtes pika perioodi jooksul. Võlgniku juhatuse liikmeks on kogu tegevusperioodil olnud Xxxx. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid, et juhatuse liikmed oleksid oma kohustuste täitmisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Välja võib tuua, et püsivamad raskused on ettevõttel tekkinud 2016 aasta jooksul mil ei ole suudetud enam täita maksukohustusi. Seega ei saa välistada, et juhatusel oleks tulnud pankrotiavaldus esitada varasemalt. Samas nähtub võlgniku poolt esitatud dokumentidest, et juhatus on raskest olukorrast teavitanud aktsionäri ja palunud võimalikke lahendusi. Arvestades, et aktsionär on välisriigi

kodanik, on suhtlemine olnud aeganõudev ja head lahendust ei ole lõpuks leitud. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Maanteeametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 1 700,00 eurot. Krediiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on 18,18 eurot (samas ulatuses on jääk kuutasude katteks broneeritud). Võlgnik on esitanud põhivara nimekirja, milles toodud varal puudub igasugune raamatupidamislik väärtus. Vara on soetatud valdavalt 90-ndatel ja halduri hinnangul ei saa seda arvestada varana, mille arvelt oleks võimalik pankrotivara kasvatada. Võlgnikule kuulub bilansi järgi tooraine ja materjale jääke summas 1 418,02 eurot. Võlgniku tegevuse mittejätkamisel ajutise halduri hinnangul nimetatud vara realiseeritav ei ole ja pigem tuleb see utiliseerida, millest tulenevalt haldur käesoleval hetkel seda varana ei hinda. Võlgnik kajastab bilansis nõudeid ostjate vastu kokku summas 107 314,90 eurot. Vastavad nõuded on võlgnikuga seotud isikute (aktsionär Xxxx ja temaga seotud peamine ostja Xxxx) vastu. Võlgniku juhatuse liige hindab bilansis üleval olevaid nõudeid mittelaekuvateks ja kirjeldab keerulist suhet omaniku ning temaga seotud ettevõttega). Väidete kinnituseks on võlgnik esitanud kirjavahetuse. Ostjad on keeldunud arvete tasumisest, viidatud halvale tootmiskvaliteedile jms. Ajutise halduri hinnangul on nõuete selgust käesoleval hetkel keeruline hinnata ja leiab, et pigem on tegemist vähe või üldse mitte perspektiivikate nõuetega. Lisaks on samal isikul võlgniku vastu nõuded ja võivad esineda alused tasaarvestuseks. Seetõttu haldur nimetatut käesoleval hetkel varana ei arvesta. Lähtudes Maanteeameti registri väljavõttest, kuuluvad võlgnikule kaks sõidukit, millel raamatupidamislik väärtus puudub. Võlgnikule kuulub sõiduk PEUGEOT 307 (registri nr xxxx), 2005 aasta väljalase, mille väärtuseks hindab haldur 700,00 eurot. Lisaks kuulub võlgnikule sõiduk FORD TRANSIT CONNECT T210L (registri nr xxxx), 2003 aasta väljalase, mille väärtuseks hindab haldur 1 000,00 eurot. Haldur hindab võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtuseks kokku 1 000,00 eurot. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimele ei ole kantud käesoleval hetkel ega varasemalt kinnistuid. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 263 378,61 eurot: Võlausaldaja (registrikood) Maksu- ja Tolliamet

Nõue eurodes

Aadressiandmed

Alus

94 008,25

maksukohustus

34,98 900,00 97,86 18,00 420,40 5 603,00 48,00 141,00 1 810,90 1 325,54 38,00 638,40 1 585,10 996,50 126,40 336,90

tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved

Kokku

3,60 1 560,83 532,00 97 400,00 55 033,75 263 378,61

tasumata arved tasumata arved tasumata arved tasumata arved

Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku varale seatud pandiõiguseid. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000,00 eurot. Võlgniku majandustegevust ei ole peatatud. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid samas võlgnik on ise märkinud, et perspektiiv puudub ja eeldatavalt tuleb majandustegevus pärast pankrotiavalduse lahendamist lõpetada. Halduri hinnangul tuleb samuti esimesel võimalusel võlgniku majandustegevus lõpetada. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 1 700,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 263 378,61 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, samas on perspektiiv väike. Võlgnik ei ole ise pankrotiavaldusele seoses maksejõuetuse väidetega vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik sattunud raskustesse, kuna kogu tootmistegevus on olnud orienteeritud valdavalt ühele kliendile (võlgniku aktsionäriga seotud ettevõte xxxx), kellel halduri hinnangul on tänaseks tekkinud huvipuudus võlgniku raskustest väljaaitamiseks. Täpsed põhjused (tootmise tasuvus, kvaliteedi probleemid vms) huvi puuduse tekkimise osas ei ole samas teada. Ajutise halduri on esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsivaks muutunud 2016 aastal, mil võlgnik on olnud jooksvalt ja püsivalt raskustes maksukohustuste täitmisega. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Samas on andmete maht suur, millest tulenevalt ei saa selliseid võimalusi välistada. Võlgnik on kandnud kulusse varasemalt suures ulatuses ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid, mis võimaliku pankrotimenetluse korral vajaksid täiendavat analüüsi, sh kas seda on tehtud õiguspäraselt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3 000,00 eurot. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata, palub haldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx, isikukood xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 263 378,61 eurot, kuid vara vaid 1 700 eurot . Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 06.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx (isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot ja kinnitada kulutused summas 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1647,60 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot ja kinnitada kulutused summas 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1647,60 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1305 eurot, millele lisandub käibemaks 261 eurot ja kinnitada kulutused summas 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1647,60 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.