2-07-48342/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 20.11.2007 esitas xxx OÜ hagi xxx ja xxx vastu asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Nimetatud nõue tuleneb asjaolust, et 17.09.2007 on tsiviilasjas nr 2-06-38126 maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk, mille alusel on kohtutäitur Hille Kudu algatanud täitemenetluse, millega kohustas xxx maksma xxx OÜ-le võla ja kohtukulude katteks 27 927.94 krooni. 25.09.2007 anti xxx Tallinna Vanglas üle täitmisteade, milles teatati ka temale kuuluva korteriomandi arestimisest 05.11.2007. xxx sõlmis 05.10.2007 Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 13931101 II jao kande nr 4 kohaselt xxx asjaõiguslepingu, millega korteriomandi asukohaga xxx uueks omanikuks sai xxx. Kohtutäiturile teadaolevalt puudub xxx muu vara, millele oleks võimalik sissenõue pöörata. 06.12.2007 esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt tasus xxx hagejale pärast hagiavalduse saamist tsiviilasjas nr 2-06-38126 välja mõistetud võlgnevuse ja menetluskulud summas 1 731.52 krooni. Hageja palub menetlust lõpetavas määruses kostjalt xxx välja mõista menetluskuludena 6 348.48 krooni, millest riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabi summas 7 080 krooni. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjatele. Kostjad ei avaldanud nimetatud avalduse suhtes seisukohta. Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja loobus hagist, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust hageja esindajale tagastamisele. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduselt 08.11.2007 riigilõivu 1000 krooni selgitusega „riigilõiv xxx OÜ hagis vs. xxxr ja xxx vastu“. TsMS § 168 lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 174 lg 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määruse nr 306 § 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga (mittevaralise nõude hagihind) kuni 15 000 krooni maksimaalselt 5 000 krooni. Sama määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kuna hageja loobub hagist seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist hagi esitamise aluseks oleva rahalise nõude rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjatelt. Tulenevalt TsMS § 165 lg 1 vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Seega pole põhjendatud hageja taotlus üksnes xxx menetluskulude väljamõistmise osas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole õigustatud piirmäärast suurema esindaja kulu määramine. Kohus arvestab asjaoluga, et käesolevas asjas ei toimunud kohtuistungit ning kostja tasus hagejale hagi esitamise aluseks oleva võlgnevuse kohe pärast hagiavalduse kättesaamist. Seega saab maksimaalseks väljamõistetavaks menetluskulu suuruseks olla 5 500 krooni (esindaja kulu 5 000 krooni ja pool tasutud riigilõivust 500 krooni). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 § 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjatelt võrdsetes osades välja hageja kasuks menetluskulud kokku 3 768.48 (5 500 – 1 731.52) krooni.