Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

AS Minu Vara Ida (AS ISS Eesti õiguseellane) esitas 30. juunil 2005 Viru Maakohtule hagiavalduse G G vastu võlgnevuse 6 820,60 krooni ja viivise 105,75 krooni nõudes. Hageja esitas 28. detsembril 2005 kohtule taotluse kostja asendamiseks, kuna korteriomandi omanik on kolmas isik. Koos taotlusega esitas hageja kohtule hagiavalduse J K vastu võlgnevuse 1(6)

ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja (ME Elamumajandus ja AS Jõhvi Linnamajandus on hageja õiguseellased) elumaja, aadressil xxx (xxx) xxx linn, hooldaja kuni 31. jaanuarini 2003. Kostjale kuulub mitteeluruum asukohaga xxx (xxx) xxx linnas, omanik. Hageja on saatnud kostjale iga kuu arveid, millel on märgitud jooksev makse, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole õigeaegselt tasunud arveid hageja poolt osutatud teenuste eest. Vastavalt seadusele on hagejal õigus arvete mitteõigeaegsel tasumisel arvestada viivist. Seisuga 01. detsember 2005 on kostja võlg hagejale kokku 6 926,35 krooni, millest võlgnevus 6 820,60 krooni ja viivis 105,75 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus ja viivis ning välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulud. Kohus rahuldas hageja taotluse ning asendas kostja. Kostja vastus Kostja seaduslik esindaja V K esitas kohtule vastuse, mille kohaselt on nimetatud mitteeluruumi kasutamise eesmärk - tööstuskaupade kauplus. Pärast eluruumielamufondist väljaarvestamist tasus alaealise lapse ema, kes oli sel hetkel ruumi omanik hagejale 3 561 krooni. Hageja ei ole kostjale teenuste arveid saatnud. 1997 aastal sai hageja raamatupidamisse esitatud Jõhvi Linnavalitsuse korraldus, millega arvati nimetatud korter välja elamufondist. Kostja palub hüvitada 3 561 krooni, mis oli hagejale suuremal määral tasutud. Hagi kostja ei tunnista. Eelistung Hageja selgituste kohaselt on võlgnevus tekkinud detsembrist 1997 kuni jaanuar 2003. Korterit hooldasid AS Jõhvi Linnamajandus ja Jõhvi Linnavalitsuse korralduse alusel hageja. Arved edastati postkasti jätmisega, seega kostjal oli võimalus arvetega tutvuda. Arveid on osaliselt tasutud, ei ole teada, kes need tasus. Ekslikult saadeti arveid eelmise omaniku nimele. Töödest on tehtud – san. tehnilised tööd ja ruumide teenindus, torude puhastamine enne kütteperioodi, toimusid remonttööd, administratsiooni kulud, keldri kasutamine, territooriumi koristamine. Kostja esindaja selgituste kohaselt on korter välja arvatud elamufondist ja kuulutatud mitteeluruumiks. Hooldusleping poolte vahel puudub. Eksisteerib lepingu koopia, et korteril on elektriprojekt, mille kohaselt on korteril eraldi elekter. Korteri elektrihooldustööde eest ei ole hagejal õigus tasu küsida, sest kostja on kõik tööd ise teostanud. Korteril on eraldi sissekäik, mille jaoks on luba. Kostjale teenuseid osutatud ei ole, seega hagi on alusetu. 2004 aastast seisab ruum tühjana, kauplus on tegevuse lõpetanud. Hageja seisukoht Jõhvi Linnavalitsuse korraldusega on elumaja asukohaga xxx antud hageja hooldamisele. Hageja poolt olid sõlmitud eluruumi teenindamise lepingud enamike korteri omanikega. Lepingu p 2 kohaselt kohustub omanik tasuma hagejale teenuste eest vastavalt kinnitatud tariifidele. Nimetatud tariifi hulka arvestati: hooldustööd, remondi kulud, tehnosüsteemide avarii likvideerimine, valgustuse tagamine, halduskulud jne. Hageja poolt esitatud arveid on kostja osaliselt tasunud, seega ei ole kostjal hageja vastu pretensioone. Kostja võlgnevus tekkis ajavahemikul detsember 1997 kuni jaanuar 2003. Kohtupraktika kohaselt on hooldustööde teostamine tõendatud ka arvete esitamisega. Kostja seisukoht Kohtule 12. jaanuaril 2007 esitatud vastuse kohaselt oli vaidlusalune korter kuni 2001 aastani tühi. Ruumile on oma sissepääs. Majas puuduvad keldrid. Ruumis on eraldi elekter alates 02.12.1997. Kostja ja OÜ Estring-JK vahel on sõlmitud kasutusrendi leping, mille kohaselt alates 2001-2005 asus nimetatud ruumis kauplus. OÜ Estriing-JK sõlmis 06. märtsil 2001 prügiveo firmaga lepingu. 2(6)

2004 aastast on hagejaga sõlmitud prügiveoleping. Kostja on korduvalt pöördunud hageja poole, et sõlmida hooldusleping, millest on keeldutud, kuna korter on välja arvatud elamufondist. Remontöödest on hageja korduvalt keeldunud, mille tagajärjel on kostja kahju saanud. Hageja ei ole kostjale teenuseid osutanud. Hageja poolt esitatud tööde aktid on koostatud ühepoolselt ning puudub allkiri tööde vastuvõtu kohta, jääb arusaamatuks kas töid on reaalselt teostatud. Arveid kostja nimele ei ole saadetud. Kostja nimele saadetud posti on tema seaduslik esindaja isiklikult kätte saanud, kuid arved mitte. Hageja poolt esitatud lepingutest ei tulene, et leping oleks sõlmitud jaama 24-14 valdajaga. Hageja poolt esitatud tariifides sisaldub ka sooja vee hind, reaalselt majas puudub soe vesi. Eelistung Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja selgituste kohaselt ei olnud kostja hagejat teavitanud, et nimetatud korter ei ole eluruum. Mitteeluruumidega sõlmitakse eraldi lepingud käibemaksu pärast. Prügiveo teenuse eest hageja võlgnevust ei nõua. Kostja ei ole hageja poole pöördunud lepingu sõlmimiseks. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja täiendav seisukoht Kostja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt hagiga ei nõustu, kuna poolte vahel puudus leping ning hageja hooldustöid ei teostanud. Kostja palub arvestada ettemaksu summas 5 060 krooni. Kostja on nõus tasuma teostatud tööde eest, kui hageja esitab aktid tööde teostamise kohta. Ühist trepikoda kostja ei kasuta, kuna ruumile on eraldi sissepääs. Hageja täiendav seisukoht Hageja esitas täiendava seisukoha, mille kohaselt on liitumislepinguga nr 153/97 (sõlmitud Viru Elektrivõrkude ja hageja õiguseelllase vahel) tõendatud, et elamu oli hageja haldamisel. Liitumislepinguga nr 153/98, mille poolteks on kostja ja Viru Elektrivõrgud, on tõendatud, et kostja oli ruumi asukohaga xxx omanik. Hageja ei hooldanud isikule kuuluvat omandi reaalosa, kostja pidi sellega seotud tööd teostama oma arvel. Kostja ei ole teinud midagi kaasomanike huvides ega kandnud kulutusi kaasomandi hooldamisel. Liitumisleping nr 163/98 ei ole asjakohane. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja on nõus maksma 1 600 krooni. Kostja selgituste kohaselt on majas kolm korterit ja ülejäänud on mitteeluruumid, kes samuti ei maksa kommunaalteenuste eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et kostjale alaealisele J K kuulub korter asukohaga xxx xxx. Nimetatud korter on Jõhvi Linnavalitsuse poolt 25.07.1997 tunnistatud mitteeluruumiks ning teatud ajal tegutses korteris kauplus. Ruumidel on eraldis sissepääs ning puudub ühendus maja üldkasutatava koridoriga. Elamut xxx haldas munitsipaalettevõte Elamumajandus kuni 30.12.1997, mil Jõhvi linn andis haldamise üle AS-le Jõhvi Linnamajandus. AS Jõhvi Linnamajandus nimeks on alates 11.03.2002 AS Minu Vara Ida. AS Minu Vara Ida lõppes ühinemisega 21.11.2005 ja tema õigusjärglaseks sai AS ISS Eesti. 3(6)

Hageja esitas 30. juunil 2005 Viru Maakohtule hagiavalduse G G vastu võlgnevuse 6 820,60 krooni ja viivise 105,75 krooni nõudes. Kohus asendas hageja taotlusel 20. märtsil 2006 kostja J K. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja tasu teenuste eest, mis on osutatud alates 01. detsembrist 1997 kuni 31. jaanuarini 2003. Nõude kvalifikatsioon Hageja on hagi esitanud TsK § 477 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuivõrd poolte vahel puudus leping hooldusteenuse osutamiseks ja kohaldamisele ei kuulu eluruumide erastamise seadus, sest tegemist on mitteeluruumiga, siis nõustub kohus hageja esitatud kvalifikatsiooniga. Vastavalt kuni 30. juunini 2002 kehtinud TsK § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastavalt TsK § 477 lg 3 kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Seega peab isik, kes on alusetult saanud kommunaalteenuseid sh maja haldusteenust, hüvitama teenuse osutajale teenuse väärtuse teenuse osutamise aja seisuga. Alates 01.juulist 2002 kehtib samasisuline regulatsioon võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1028 lg-s 1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Osutatud teenused Kostjale osutatud teenuste sisu ja maksumuse tõendamiseks on hageja esitanud teenustasu arvestuse (tl 27-28) ja igakuised arved korterile xxx perioodil 12.1997 – 01.2003 (tl 142-157). Vastavalt TsMS § 230 lg 3 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Varasemalt on kohtupraktikas, sh Viru Ringkonnakohtu praktikas, leitud, et alusetult osutatud kommunaalteenuste sisu ja maksumust on võimalik tõendada dokumentidega, millest nähtub, milliseid teenuseid on kuude lõikes ettevõtte osutanud ja millise summa eest. Igakuistest arvetest nähtub, et detsembrist 1997 kuni jaanuarini 2003 k a on hageja osutanud kostjale ehitise hooldusteenust, mille koosseisus oli remondifondi kogumine, maamaksu tasumine, teenindus, koristamine ja elamuorganisatsiooni kulud. Alates detsembrist 1997 kuni maini 1998 on hageja osutanud kostjale teenust 166,3 krooni eest kuus, juunist 1998 kuni augustini 2000 iga kuu 186 krooni eest kuus, septembrist 2000 kuni veebruarini 2001 iga kuu 199,8 krooni eest kuus, märtsist 2001 kuni detsembrini 2001 iga kuu 190,85 krooni eest kuus, jaanuarist 2002 kuni jaanuarini 2003 iga kuu 186 kroon eest kuus. Asjaolu, et arved esitati G G nimele ja mitte kostja nimele, ei tähenda, et arved ei suuda tõendada teenuste osutamist, sest arved on sellele vaatamata seostatavad konkreetse korteriga. Eksitus nimes tulenes sellest, hagejal ei olnud tõeseid andmeid korteri omandiõiguse kohta, mida kinnitab kasvõi see, et algselt esitas hageja hagi samuti G G nimele. Hooldustööde arvestusest (tl 113-116) nähtub milliseid hooldustöid on hageja igakuiselt osutanud: elektriarvesti näitude fikseerimine, keskküttesüsteemi surveproov, soojuse sisse- ja väljalülitamine, kanalisatsioonisüsteemi läbipesemine, seadmete ja kanalisatsioonikaevude kontroll, jääpurikate likvideerimine, küttesüsteemi läbipesemine soolhappega, torustiku sulatamine. Samuti nähtub arvestusest, et perioodil 1998-2002 on hageja teinud remonditöid 8144,98 krooni eest, samas kui remondifondi on arvestatud 6614,38 krooni. Remonttööde tegemist tõendab ka santehniliste tööde kalkulatsioon 31.02.2000 summas 1462 kr (tl 118), tl 119 - tööde vastuvõtu akt novembrist 1998 (ukseploki vahetus 3067,40 kr), tl 120 - tehtud tööde akt 29.11.2002 (ukseploki vahetus 3614,99 kr). 4(6)

Maamaksu vahendamist tõendavad järgmised tõendid: tl 135 - maksuteade 1997 a maamaksu kohta summas 576.00 krooni, tl 136 - maksuteade 1998 a 1. kvartali maamaksu kohta summas 217, tl 137-138 - maksuteade 1999 a 1. kvartali maamaksu kohta summas 283, tl 139 - maksuteade 2000 a 1. kvartali maamaksu kohta summas 283 kr, tl 140-141 - maksuteade 2000 a 1. kvartali maamaksu kohta summas 354 kr. Järeldust, et hageja osutas hooldusteenuseid, aitab vahendatult kinnitada ka asjaolu, hageja näol oli tegemist professionaalse hooldusfirmaga, kel olid majade hooldamiseks vajalikud töötajad, seadmed ja lepingulised suhted. Seda kinnitavad järgmised tõendid: tl 121-124 - elektrivarustuse leping 01.01.1995 RE Eesti Energia ja ME Elamumajandus Jõhvi vahel, tl 125-128 - AS Jõhvi Linnamajandus leping 06.01.2000 Ida-Virumaa Tuletõrjeühinguga majade kütteseadmete, lõõride jm puhastamiseks, tl 129-134 - AS Jõhvi Linnamajandus lepingud 01.1999, 2000 ja 2001 OÜ-ga Grover deratisatsioonitööde tegemiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kõnealune maja oli Jõhvi linna poolt antud hageja haldusse 30.12.1997, mis näitab ühelt poolt seda, et tõenäoliselt ei osutanud selles majas haldusteenust mõni teine haldusettevõte ja teiselt poolt seda, et tõenäoliselt osutas teenust hageja. Seonduvalt tõendamiskoormusega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Majahooldusteenuse näol on tegemist levinud ja igapäevase teenusega ning see teenus kujutab endast kogumit mitmetest erinevatest töödest, mis on suunatud maja säilitamisele ja korrashoidmisele. Üldjuhul teenusepakkuja ei dokumenteeri täielikult kõiki hooldusteenuse raames tehtud töid, vaid peab arvestust teenuse kohta tervikuna. Seega ei ole teenusepakkujal võimalik iga töö kohta dokumente esitada ning vaidluse korral tuleb teenuste osutamine või mitteosutamine tuvastada kõikide otseste ja kaudsete tõenditega. Muuhulgas tuleb hinnata maja olukorda, võimalikku teenuste osutamist teiste isikute poolt vms asjaolusid. Eelnev tähendab, et kui kostja väidab, et kõnealuses majas hageja hooldusteenust ei osutanud, siis tuleb TsMS § 230 alusel tal selle kohta tõendeid esitada, kusjuures selleks on võimalik taotleda tunnistajate ülekuulamist, esitada dokumentaalseid tõendeid ja paluda kohtu abi dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks kolmandatelt isikutelt, taotleda maja olukorra hindamist asjatundja poolt või esitada ise asjatundja arvamus maja olukorra kohta jne. Kostja ei ole suutnud esitada tõendeid selle kohta, et hooldusteenust oleks hageja asemel pakkunud mõni teine isik või et hageja oleks jätnud hooldusteenuse osutamata ja/või et see oleks negatiivselt mõjutanud maja seisukorda. Seega on kostja väited hooldusteenuse osutamata jätmise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitatud tõendid selle kohta, et tema korterit valdaval ettevõttel OÜ Estrig-JK oli sõlmitud eraldi leping deratisatsiooniks (tl 183), eraldi veeleping (tl 184), eraldi elektrileping (tl 175-176) ei ole asjakohased, kuivõrd puudutavad kostja korteri reaalosa haldamist, mis on kostja ülesandeks ja mitte kaasomandi osa haldamist, mis oli hageja ülesandeks. Kostja esitatud tõend renditasu kohta (tl 180,181) ja AS Kohtla-Järve Soojus arve 16.11.2004 (tl 179) ei ole asjakohased, kuivõrd on koostatud pärast võlgnevuse perioodi lõppu. Kostja esitatud prügiveoleping (tl 177,178) ei ole samuti asjakohane, kuivõrd hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei korraldanud prügiveoteenust, kuid isegi kui hageja oleks seda teinud, siis ei oleks see eraldi prügiveo korraldamine võtnud kostjalt õigust hageja teenust kasutada ning ei oleks seetõttu vabastanud kostjat kohustusest teenuse eest tasuda. Asjasse ei puutu kostja väited, et ta ei kasutanud soojavee teenust, kuivõrd hageja ei ole sellise teenuse eest kostjale nõuet esitanud. Kostja väited selle kohta, et korteril on eraldi sissepääs, ei ole asjakohased, sest eraldis sissepääsu omamine ei lõpeta kostja omandiõigust maja kaasomandi osadele, sh koridorile, katusele jt osadele ning puuduvad andmed, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud sellises kaasomandi majandamise korras, mille kohaselt kostja teatud kaasomandi majandamise kulutusi ei kannaks. 5(6)

Asjasse ei puutu väited selle kohta, et kostja on soovinud lepingu sõlmimist, kuid hageja ei nõustunud, sest hagi on esitatud alusetu rikastumise sätete alusel, mitte lepingulisel alusel. Asjasse ei puutu väited, nagu oleks hageja jätnud arved teenuste eest esitamata, sest isegi kui see vastaks tõele, siis arvete esitamata jätmine ei tähenda, et teenuseid ei osutatud. Tuginedes eeltoodule jõudis kohus järeldusele, et tõendatud on teenuste osutamine kostjale hagiavalduses nimetatud väärtuses ning lähtudes TsK § 477 lg 1 ja 3 ja VÕS § 1028 tuleb võlgnevus 6820,60 krooni kostjalt välja mõista. Viivis Hagiavalduses palub hageja välja mõista lepinguline viivis 105,75 krooni lepingu p 5 alusel. Samas on hageja kohtuistungil täpsustatud, et hagi on esitatud lepinguvälisel alusel TsK § 477 ja VÕS § 1028 järgi ja kohus on selle kvalifikatsiooniga nõustunud. Seega ei kuulu kohaldamisele lepingu viivise sätted ning hagi lepingujärgse viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Seadusjärgse viivise nõuet koos vastava arvestusega hageja esitanud ei ole. Menetluskulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on kohtule esitatud 30. juunil 2005. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 560 krooni ning õigusabikulud summas 346 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 560 krooni (tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 154 lg 3 analoogiast ei loeta viivist hagi hinna hulka). Õigusabikulud 346 krooni tuleb jätta välja mõistmata, kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et hageja esindaja vastas hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 85 lg 1 p 7 nõuetele. Esindaja on küll lisanud juriidilist kvalifikatsiooni tõendava dokumendi (tl 83), kuid puudub riikliku ENIC-NARIC komisjoni hinnang, kas kvalifikatsioon vastab akadeemilise õppe staatusele. Alates 01.01.2006 on õigusabi osutaja osalenud protsessis nõustajana.

Peeter Pällin Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.