Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-17352 kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.08.1998.a. ja 30.07.1998.a. Liitumislepingud (Lepingud), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 2). Vastavalt Lepingutele esitas hageja kostjale arved kokku summas 3057.50 krooni (lisa 4). Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 212,20 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 2762,43 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 3). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 18.04.2007. Kostja on olnud viivituses 3057 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 12 655,98 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-66-05) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2761,43 krooni. Eeltoodu ja juhindudes VÕSRakS § 11, TsK §-dest 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2, 231 lg 1 ning TsMS § 2, 3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144 lg. 1 ja 2, 162 lg. 1 ja 2, 173 lg. 1 ja 3, 174, 362 lg. 1 ja 363, riigilõivuseaduse §-dest 3 lg 1, 5, 33 alusel taotleb hageja välja mõista kostjalt põhivõlg 2762,43 krooni ja viivis 2761,43 krooni. Hageja palub esitada otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel jättes hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamise seisuga riigilõiv hagiavalduselt 250,00 krooni, riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamise eest 200 krooni ja õigusabikulud 1108,09 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 40-41, 42/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

2-07-17352 Vastavalt maakohtu 25.09.2007.a. kohtumäärusele toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamisega menetlusdokument so AS EMT hagiavaldus V K vastu võla ja viivise kokku 5523.86 krooni nõudes, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 40-41/. Vastavalt TsMS §le 317 lg-le 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetlusteade ilmus Ametlikes Teadaannetes 27.09.2007.a. ja tuleb seega lugeda kostjale kättetoimetatuks 29.10.2007.a. /t.l. 42/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt oma vastust hagi osas esitanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕSRakS § 11, TsK § 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 192, 222 lg 1 ja 2 ning 231 lg 1 VÕS alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt TsK §-de 190 lg 1, 191 ja 192, 231 lg 1 alusel viivist. Menetluskulud Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250 krooni, riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte avaldamise eest 200 krooni ja õigusabikulud 1108.09 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Muude menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest - TsMS § 174 lg 1. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.