Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.detsembril 2007.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-50159
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Varbola Kipperi ja Katrin Kipperi vastu 125 000.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja:Terje Tuuga Kostjad: 1.Varbola Kipper, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx 2.Katrin Kipper, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
28.detsember 2007.a. kirjalikus eelmenetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Varbola Kipperilt ja Katrin Kipperilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks solidaarselt 125 000.00 (ükssada kakskümmend viis tuhat) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 62 608.13 (kuuskümmend kaks tuhat kuussada kaheksa krooni ja 13 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 279.68 (kümme tuhat kakssada seitsekümmend üheksa krooni ja 68 senti) krooni, viivis 6327.83 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 83 senti) krooni, leppetrahv 12 521.63 (kaksteist tuhat viissada kakskümmend üks krooni ja 63 senti) krooni, kahjuhüvitis 31 862.73 (kolmkümmend üks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks krooni ja 73 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 1400.00 (üks tuhat nelisada) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannavad kostjad. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5250.00 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 50.00 (viiskümmend) krooni.
Välja mõista Varbola Kipperilt ja Katrin Kipperilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks solidaarselt tasutud riigilõiv 5300.00 (viis tuhat kolmsada) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni ( lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostjad, vaatamata hoiatusele, jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjatele allkirja vastu. lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 15.augustil 2006.a. tarbijakrediidileping nr 0604614/96kt (tl 8-9), mille alusel on kostja saanud 62 969.00 krooni krediiti intressimääraga 25,01 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 13-15). Hageja sõlmis 15.augustil 2006.a. Katrin Kipperiga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 283 346.00 krooni ja käenduse tähtajaks 01.september 2018.a. (tl 16-17). Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja hageja kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjatele 06.märtsil 2007.a (tl 18-19), 22.mail 2007.a.(tl 20-21) kirjalikud meeledetuletused ning 15.juunil 2007.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks (tl 22-23). Hageja ütles lepingu üles 05.juulil 2007.a. ja nõudis kostjatelt lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 24-25). Hageja nõue koosneb 62 608.13 kroonist tagastamata krediidisummast, 10 279.68 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 6327.83 kroonist kui viivisest, 12 521.63 kroonist leppetrahvist, 1400.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 31 862.73 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitasid nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 06.juuli 2007.a. kuni 29.november 2007.a. Kostjad on tasumisega viivitanud 147 päeva ja hageja on arvestanud viivist 6306.22 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjatel oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 62 608.13 krooni, on hageja nõue 12 521.63 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamisena 31 862.73 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Et käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingu p-des 1,2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning VÕS § 145 lg-st 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava eest täies ulatuses. Seega tuleb kostjatelt välja mõista võlgnevus 62 608.13 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 10 279.68 krooni, viivis 6327.83 krooni, leppetrahv 12 521.63 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 1400.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 31 862.73 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 5250.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga
lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 19 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 50.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 5300.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest . TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.