Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-11520 (endine nr 2/228-6511/05)
Tsiviilasi
AS K hagi MT(Tammik) vastu 75 000 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS K (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Leino Biin (AB Leino Biin & Partnerid, asukoht XXX) kostja MT(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (AB Leppik ja Partnerid, asukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
31.10.2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm
Välja mõista MT(T ) AS K kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 29.06.2005.a. esitas hageja AS K hagi kostja MT ́u vastu võla 75 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja alumiinium- ja plastprofiilidest akende ja uste ehk avatäidete valmistamise ja paigaldamisega. Kostja töötas perioodil 24.05.1999-31.12.2001.a. hageja juures müügijuhina. Tema tööülesannete hulka kuulus muu hulgas ettevõtte poolt pakutavate toodete müük. 2001.a. augustis tellis MTAS-ist K alumiiniumprofiilist ukse, akna ja fassaadi valmistamise väidetavale kliendile UGO GHS. 27.09.2001.a. võttis MT valmistatud alumiiniumprofiilist ukse ja akna vastu andes vastuvõtu kohta allkirja toodangu väljastamise žurnaalis. 26.10.2001.a. selgus, et UGO GHS ei ole esitanud tellimust märgitud toodete valmistamiseks, ei ole sõlminud tööettevõtu lepingut ega ei soostu märgitud toodete eest tasuma. Sellises olukorras
keeldus AS K valmistatud fassaadielementi MT väljastamast. MT tunnistas AS-i K juhatajale Madis Kasele, et kasutas ülalmärgitud tooteid isiklikes huvides. Kompromisslahendusena lepiti kokku, et MT tellib märgitud tooted ja tasub nimetatud kauba eest AS-le K 75 000 krooni. Peale tööettevõtu lepingu nr 689 sõlmimist väljastati MT fassaadielement, kuid kauba eest MT tasunud ei ole. Tellimuse alusel avatäidete valmistamine on tööettevõtt, mida reguleerisid kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) 30 peatüki sätted. TsK § 369 alusel on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud tasu pärast töö üleandmist välja maksma. MT on avatäited vastu võtnud, kuid maksekohustust täitnud ei ole. 14.04.2004.a. loovutas AS K tööettevõtu lepingust nr. 689 tuleneva nõude summas 75 000 krooni AS-le Julianus Inkasso Agentuur, kes 02.02.2005.a. loovutas selle tagasi AS-le K. Vastuses AS Julianus Inkasso Agentuuri poolt esitatud võlanõudele ei eitanud MT avatäidete tellimist ja vastuvõtmist, keeldus aga tasumast tegelikkusele mittevastavatel põhjustel; väidetavalt olevat ta tasunud 15 000 krooni ja ülejäänud võlg olevat tasaarvestatud tema tulemustasuga. Kostja väitel maksti temale tulemuspalka nn. ümbrikupalgana ja 2001.a. oktoobriks oli kostjal kogunenud sissenõutavaks muutunud tulemuspalka 60 000 krooni. Seega töövõtulepingu nr 689 sõlmimise päeval tasus kostja hagejale 15 000 krooni ja tasaarvestati 60 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et MT sõlmis AS-ga K 2001.a. töövõtulepingu nr. 689, mille alusel valmistati ja anti MT üle alumiiniumprofiilist uks, aken ja fassaadielement maksumusega 75 000 krooni. Vaieldavad asjaolud on MT väide 15 000 krooni tasumise kohta töövõtulepingu sõlmimise päeval ja 60 000 krooni tasaarvelduse kohta. Hageja ei ole kostjalt 15 000 krooni saanud ja vastavalt TsMS § 230 lg. 1 lasub kostjal kohustus tõendada enda väiteid, seega 15 000 krooni maksmist. Kuna kostja ei ole 15 000 krooni maksmise kohta ühtegi tõendit esitanud, siis see on tõendamata väide. Ümbrikupalga maksmist ning tasaarvelduse kokkuleppe olemasolu soovis kostja tõendada tunnistajate MTja AO ütlustega ning Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakti ja maksuotsustega. Revisjoniaktist ja maksuotsusest ei nähtu, et kostjale oleks 2001.a. makstud või arvestatud tulemustasu nn. ümbrikupalgana 60 000 krooni suuruses või sellele ligilähedases summas. Nimetatud aktist ja otsusest ei nähtu ka väidetav maksupettus nn ümbrikupalga ja töövõtulepingu alusel maksmisele kuuluva summa tasaarvestuse vormis. Seega leiab hageja, et maksuotsus ja revisjoniakt väidetavat tasaarveldust ei tõenda. Tunnistajate ütluste kohaselt maksis hageja ümbrikupalka, aga kui suurt ümbrikupalka maksti või arvestati kostjale, tunnistajad öelda ei osanud. Seega leiab hageja, et väited 10 000 krooni suurusest ümbrikupalgast kuus ning 60 000 kroonisest ümbrikupalga maksmise kohustusest on tõendamata. Samuti on ümbrikupalga maksmine ja saamine vastuolus palgaseadusega, sotsiaalmaksuseadusega, tulumaksuseadusega ja mitmete teiste seadustega, lisaks on ümbrikupalga ja töövõtulepingu alusel tasumisele kuuluva rahasumma tasaarveldamine vastuolus käibemaksuseadusega. Seega nii võimalik ümbrikupalga maksmine (arvestamine) kui võimalik tasaarvestamine on seadusega vastuolus olevad tehingud. Seadusega vastuolus tehing oli enne 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine ja TsÜS § 66 lg 3 alusel kehtetu algusest peale. TsÜS § 66 lg 4 alusel tühist tehingut ei pea täitma. TsÜS § 66 lg 5 alusel tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama või selle võimatuse korral hüvitama saadu rahas. Juhul kui aktsepteerida kostja vastuväiteid ning jätta hagi kostja vastuväidetes märgitud alustel rahuldamata, tähendaks see sisuliselt maksupettuse aktsepteerimist ning lähtumist seadusega vastuolus olevatest tehingutest mis on tühised ja kehtetud algusest peale. Eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 75 000 krooni ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
2001.a. märtsikuus sõlmisid hageja ja kostja suulise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostja tellimusel akna, välisukse ja fassaadi. Lepingu objektiks oleva kauba eest tasumise tingimusena leppisid pooled kokku, et tasumine toimub tasaarvestuse teel kostjale perioodil märts kuni oktoober 2001.a. kogunenud ja hageja vastu sissenõutavaks muutunud tulemuspalga arvel. Toote faktiline tellimine ehk sõlmitud töövõtulepingu faktiline täitma asumine hageja poolt toimus augustis 2001.a. Toote spetsiifikast tulenevalt kulub selle valmistamiseks aega ca 3 kuud. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel sõlmiti viidatud tingimustel leping, kinnitavad lisaks kostja selgitustele, töövõtulepingule nr 689 ning 28.06.2005.a. koostatud arvele, tunnistaja AO kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja töötas 1999.a.-2002.a. hageja juures projektijuhina ning puutus otseselt kokku vaidlusaluse toote tellimisega. Tunnistaja kinnitas, et antud kohtuasjaga seotud juhtumi puhul pidi ta tegema Männiku tee elamu jaoks tööjoonised, tellima alumiiniumprofiilid akende, uste ja fassaadide valmistamiseks SEASst. Tunnistaja kinnitusel hageja juhataja MK käskis nimetatud asjad ära tellida ning tooted tehti valmis. Tunnistaja ütluse kohaselt ei saanud tootmist korraldav isik panna asja tootmisse ilma juhataja nõusolekuta. Nimetatud ütlustega on ümber lükatud hageja väited, mille kohaselt ei olnud hageja toote tellimisest 2001.a. augustis teadlik ning et ta sai vastavatest asjaoludest teada alles oktoobris 2001.a. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused seda, et tellimus tehti hageja teadmisel. Hageja on töövõtulepingus sätestatud kohustuste täitma asumisega lepingu olemasolu kinnitanud. Tunnistaja kinnitas ka, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kauba eest tasumiseks tasaarvestuse teel kostja töötasu arvelt. Tunnistaja selgituste kohaselt teadis ta nimetatud asjaolust, kuna sellest võis juttu olla juhataja kabinetis või projektijuhi kabinetis. Tellijaks oli kostja ja lepiti kokku, et mingis osas tasaarvestatakse kostja tulemuspalga arvel. 2001.a. oktoobriks oli kostjal kogunenud sissenõutavaks muutunud tulemuspalka 60 000 krooni (arvestades kostja tulemustasu ca 10 000 krooni kuus, siis kulub nimetatud summa kogumiseks ca 6 kuud). Enne kauba väljastamist teatas hageja, et väljastab kauba kostjale vaid tingimusel, kui kostja kirjutab alla töövõtulepingule nr 689. Samal päeval töövõtulepingu sõlmimisega tasus kostja hagejale sularahas 15 000 krooni. Seega oli seisuga 26.10.2001.a. kostja poolt tasutud kogu summa 75 000 krooni ning kostjal puudub hageja ees igasugune võlgnevus. Tööle asumisel 24.05.1999.a. oli kostja töölepingus kajastatud põhipalk 4000 krooni. Alates 01.01.2001.a. oli kostja töölepingus kajastatud põhipalk 4675 krooni. Tegelikkuses maksis hageja kostjale lisaks põhipalgale igakuiselt tulemustasu, mille suurus 2001.a. oli ca 10 000 krooni kuus. Tulemustasu maksmine ei toimunud mitte kostja arveldusarvele, vaid nn. ümbrikupalgana. Nimetatud väidete õigsust kinnitavad lisaks kostja ütlustele väljatrükid Statistikaameti koduleheküljelt, mille kohaselt on 2000.a. brutopalk 4907 krooni ja 2001.a. brutopalk 5510 krooni (kostja töölepingus kajastatud tasu on nimetatud tasust väiksem, mis kinnitab seda, et töölepingus kajastatud töötasu ei vastanud tegelikkusele), Maksu- ja Tolliametilt käesolevas tsiviilasjas välja nõutud materjalid ning tunnistajate AO ja MT kohtuistungil antud ütlused. Mõlemad tunnistajad kinnitasid seda, et hageja tegi töötajatele mitteametlikke väljamakseid sularahas ning et pangaarvele kantav summa oli väiksem, kui sularahas makstav tasu. Tunnistaja AO kinnitas, et kõigile projektijuhtidele maksti tulemuspalka ning lepinguline palk oli 1/3 kogupalgast. Tunnistaja MT ütluste kohaselt maksti töötasu mingis osas pangaarvele ning mingis osas sularahana, kusjuures suurem summa anti sularahana. Asjaolu, et hageja maksis oma töötajatele lisaks töölepingus palgana kajastatud summale tulemustasu ümbrikupalgana, kinnitab fakt, et hagejat on 2002.a. karistatud ümbrikupalkade maksmise eest.
Asjaolu, et kostja on hageja ees oma kohustused täitnud ning et tal puudub võlgnevus kinnitab ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 689, mille punktis 7.2. on lepitud kokku töö eest tasumine. 35 700 krooni kohustus kostja tasuma arve alusel ettemaksuna 43-ndal nädalal 26.10.2001.a. (43 nädal 22-28.10) ning 35 700 krooni 44-ndal nädalal 26.10.2001.a. (44 nädal 29.10-11.11). Lepingu punktis 7.4. leppisid pooled kokku, et toodangu üleandmise töövõtjalt tellijale tagab punktis 7.2. määratud summa tasumine. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud Tsiviilkoodeksi § 369 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käesoleval juhul leppisid hageja ja kostja erinevalt seaduses sätestatust kokku, et tasu makstakse enne töö üleandmist. Asjaolu, et kaup on üle antud, on tõendatud hageja omaksvõtuga. Hageja kinnitab, et peale töövõtulepingu nr. 689 sõlmimist väljastati kostjale tellitud ja valmistatud fassaadielement, samuti kinnitab hageja, et kostja on kauba kätte saanud. Seega on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale 75 000 krooni ja tal puudub hageja ees võlgnevus. Töövõtulepingu nr. 689 punktis 7.4. kokkulepitu väljendab poolte kokkuleppe sisu. Kostja väidete õigsust kinnitab ka asjaolu, et hageja ei ole võlgnevust raamatupidamises sätestatud korras kajastanud. Arve väidetava võlgnevuse kohta koostati alles 28.06.2005.a. Juhul, kui hageja oleks olnud seisukohal, et kostjal on tema ees võlgnevus, siis oleks arve koostatud 2001.a. oktoobris. Samuti ei ole hageja nõudnud kostjalt kordagi enne 2004 aastat võlgnevuse tasumist. Hageja käitumine kinnitab seda, et kostjal tegelik võlgnevus puudub. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused Hageja jäi esitatud haginõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate AO ja MT ütlusi kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS-is K valmistati 2001.aastal alumiiniumprofiilist uks, aken ja fassaadielement maksumusega 75 000 krooni ja anti hiljemalt 26. oktoobril 2001.a. üle MT kes ise ei eita eelmärgitud toodete kättesaamist ning poolte vahel sõlmiti 26. oktoobril 2001.a. töövõtulepingu nr. 689, mille objektiks on AS-i K poolt valmistatav klaasalumiiniumfassaad, aken ja välisuks koos paigaldusega maksumusega kokku 75 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 75 000 krooni on hagejale tasutud või mitte. Hageja tegeleb alumiinium- ja plastprofiilidest akende ja uste ehk avatäidete valmistamise ja paigaldamisega. Kostja töötas 24.05.1999.a. sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel hageja juures perioodil 24.05.1999-31.12.2001.a. müügijuhina esmalt põhipalgaga 4000 krooni kuus ja alates 01.01.2001.a. põhipalgaga 4675 krooni kuus. Tööleping ei kajasta töötajale lisapalga, lisatasu, preemia maksmist. Hageja väitel on kostjal saadud toodete eest maksekohustus summas 75 000 krooni täies ulatuses täitmata. Kostja väited saadud toodete eest 15 000 krooni sularahas tasumise kohta hagejale on tõendamata ja 60 000 krooni tulemustasu nn. ümbrikupalga saamise ja tasaarvestamise kohta kui seadusega vastuolus olevad tehingud on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja väitel töövõtulepingu sõlmimise päeval, s.o. 26.10.2001.a. tasus ta hagejale sularahas 15 000 krooni ning 2001.a. oktoobriks oli kostjal kogunenud sissenõutavaks muutunud tulemuspalka 60 000 krooni (arvestades kostja tulemustasu ca 10 000 krooni kuus, siis kulub nimetatud summa kogumiseks ca 6 kuud). Seega oli seisuga 26.10.2001.a. kostja poolt tasutud
kogu summa 75 000 krooni ning kostjal puudub hageja ees igasugune võlgnevus. Samuti ei ole hageja võlgnevust raamatupidamises sätestatud korras kajastanud, arve väidetava võlgnevuse kohta koostati alles 28.06.2005.a., tunnistajate ütluste järgi maksti kõigile projektijuhtidele tulemuspalka, kuna lepinguline palk oli 1/3 kogupalgast ning hagejat on 2002.a. karistatud ümbrikupalkade maksmise eest. VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 369 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seadusega või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. 26. oktoobril 2001.a. sõlmisid AS-i K kui töövõtja (esindaja MT) ja AS-i K töötaja MT kui tellija tööettevõtulepingu Nr. 689, mille objektiks oli Töövõtja poolt valmistatav klaasalumiiniumfassaad, aken ja välisuks koos paigaldusega. Lepingu punkt 7.1. järgi lepingujärgsete toodete ja tööde maksumus on 75 000 krooni. Lepingu punkt 7.2. järgi lepingujärgse töö eest tasumise tähtaeg on 26.10.2001 (kahe 35 700 kroonise arve alusel, millest üks arve pidi olema ettemaks). Sama lepingu punkt 7.3. kohaselt toodangu üleandmise Töövõtjalt Tellijale tagab punktis 7.2. määratud summa tasumine. Tööettevõtuleping nr. 689 on vastuoluline ja ebaloogiline, alates sellest, et töövõtja esindajaks on MT, kes sõlmis tellija MT eelnimetatud lepingu. Samuti, kui arvestada asjaolu, et kostja MT sai lepingu objektiks olevad tooted kätte hiljemalt 26. oktoobril 2001.a., siis milleks oli vaja lepingu punktis 7.2. märkida nii lepingujärgse töö eest tasumise ettemakse 35 700 krooni ulatuses kui ka arve35 700 krooni tasumine ühesuguse tähtajaga – 26.10.2001 ning lisaks punkt 7.3., mille järgi toodangu üleandmise töövõtjalt Tellijale tagab punktis 7.2. määratud summa tasumine. Seega pidi MT26.10.2001.a., s.o. tööettevõtulepingu nr. 689 sõlmimise päeval tasuma Töövõtjale tellitud toodete eest 75 000 krooni ja saama ka tellitud tooted peale tasumist kätte, mida ta ka tegelikult sai. Kostja väide, et ta tasus hagejale toodete eest 15 000 krooni sularahas, ei ole tõendatud, kuna kostja ei ole esitanud ühtki dokumenti hagejale raha maksmise kohta. Mis puutub kostja 60 000 krooni tulemuspalga või nn. ümbrikupalga saamisse 2001.a. (ca 10 000 krooni igakuiselt), siis nimetatud asjaolu ei tõenda tunnistajate MT ja AO ütlused ega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakt ja maksuotsus. 24.05.1999.a. sõlmitud tööleping ei kajasta kostjale lisapalga, lisatasu, preemia maksmist, samuti ei kajasta kostjale lisatasu maksmist hageja raamatupidamise ja kassa dokumendid. Seega on tõendamata hageja kohustus 2001.a. maksta kostjale igakuiselt ca 10 000 krooni suurust tulemuspalka või nn. ümbrikupalka (kokku ca 60 000 krooni), mistõttu ei saa kostja nimetatud summas tasaarvestada tööettevõtulepingus nr. 689 ettenähtud rahalisi kohustusi. Isegi juhul, kui kostja sai tööandjalt (hagejalt) tulemuspalka nn. ümbrikupalgana, siis oli see vastuolus kehtivate palgaseadusega, sotsiaalmaksu-seadusega, tulumaksuseadusega. Seega nii võimalik ümbrikupalga maksmine (arvestamine) kui võimalik tasaarvestamine on seadusega vastuolus olevad tehingud. Mis puutub kostja väidetesse, et hageja ei ole võlgnevust raamatupidamises sätestatud korras kajastanud ja arve väidetava võlgnevuse kohta koostati alles 28.06.2005.a., mitte aga 2001.a. oktoobris ning hageja ei ole nõudnud kostjalt kordagi enne 2004 aastat võlgnevuse tasumist, siis nimetatud asjaolud ei vabasta kostjat tellitud toodete eest tasumast. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 75 000 kooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 4750,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.