2-05-11520 AS Komplekt hagi Meelis Tammiku vastu 75 000 krooni saamiseks Harju Maakohtu 21. detsembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meelis Tammiku apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29.aprillil 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Komplekt (registrikood 10167209, asukoht Endla tn 4, 10142, Tallinn), esindaja adv Leino Biin Kostja Meelis Tammik, esindaja adv Tiia Nurm
Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 75 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja perioodil 24.05.1999-31.12.2001 hageja juures müügijuhina. Kostja tellis 2001. a augustis hagejalt alumiiniumprofiilist ukse, akna ja fassaadi valmistamise väidetavale kliendile UGO Gas Heating Systems. Kostja võttis 27.09.2001 ukse ja akna vastu. 26.10.2001 selgus, et UGO Gas Heating Systems ei ole esitanud tellimust märgitud toodete valmistamiseks ega soostu nende eest tasuma. Sellises olukorras keeldus hageja valmistatud fassaadielementi kostjale väljastamast. Kostja tunnistas hageja juhatajale, et kasutas tooteid isiklikes huvides. Kompromisslahendusena lepiti kokku, et kostja tellib nimetatud tooted ja tasub hagejale 75 000 krooni. Pärast töövõtulepingu nr 689 sõlmimist väljastati kostjale fassaadielement, kuid kauba eest ta ei tasunud. Vastuses AS Julianus Inkasso Agentuur poolt esitatud võlanõudele kostja ei eitanud avatäidete tellimist ja vastuvõtmist, kuid keeldus nende eest tasumast tegelikkusele mittevastavatel põhjustel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Lisaks töölepingus kajastatud põhipalgale maksis hageja kostjale nn ümbrikupalgana tulemustasu, mille suurus oli 2001. a ca 10 000 krooni kuus. 2001. a märtsis sõlmisid pooled suulise lepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostja tellimusel akna, välisukse ja fassaadi. Tasumine pidi toimuma tasaarvestuse teel kostjale märtsist oktoobrini kogunenud tulemuspalga arvel. Kauba faktiline tellimine toimus 2001. a augustis. 2001. a oktoobriks oli kostjal kogunenud sissenõutavaks muutunud tulemuspalka 60 000 krooni. Hageja nõustus kauba väljastama üksnes tingimusel, et kostja kirjutab alla töövõtulepingule nr 689. Samal päeval töövõtulepingu sõlmimisega tasus kostja hagejale sularahas 15 000 krooni. Seega oli 26.10.2001 seisuga kostja poolt 75 000 krooni tasutud ning kostjal puudub hageja ees igasugune võlgnevus. Seda kinnitab ka töövõtulepingu nr 689 p 7.4, mille kohaselt toodangu üleandmise tagab p-s 7.2 määratud summa tasumine. Kaup anti kostjale üle 26.10.2001. Kostja väidete õigsust kinnitab ka see, et hageja ei ole võlgnevust raamatupidamise seaduses sätestatud korras kajastanud. Arve koostati alles 28.06.2005. Hageja ei nõudnud kostjalt võla tasumist kordagi enne 2004. a. Hageja käitumine kinnitab, et kostjal tegelik võlg puudub. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja juures valmistati 2001. a alumiiniumprofiilist uks, aken ja fassaadielement maksumusega 75 000 krooni ning need anti hiljemalt 26.10.2001 üle kostjale ja poolte vahel sõlmiti 26.10.2001 töövõtuleping nr 689, mille objektiks on hageja poolt valmistatav klaasalumiiniumfassaad, aken ja välisuks maksumusega 75 000 krooni. Pooled vaidlesid selle üle, kas 75 000 krooni on hagejale tasutud.
4.Töövõtuleping nr 689 on vastuoluline ja ebaloogiline. Töövõtja esindajaks on Meelis Tammik, kes sõlmis lepingu tellija Meelis Tammikuga. Kui arvestada asjaolu, et kostja sai lepingu objektiks olevad tooted kätte hiljemalt 26.10.2001, siis milleks oli vaja lepingu p-s 7.2. märkida nii 35 700 krooni suuruse ettemaksu kui ka 35 700 krooni suuruse arve tasumine ühesuguse tähtajaga (26.10.2001) ning lisaks p 7.3, mille järgi toodangu üleandmise töövõtjalt tellijale tagab p-s 7.2 määratud summa tasumine. Seega pidi kostja 26.10.2001 tasuma hagejale tellitud toodete eest 75 000 krooni ja saama tooted pärast tasumist kätte, mida ta tegelikult ka sai. Tõendatud ei ole kostja väide, et ta tasus hagejale toodete eest 15 000 krooni sularahas. Tunnistajate M.T ja A.O ütlused, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakt ja maksuotsus ei tõenda 60 000 krooni suuruse tulemuspalga saamist 2001. aastal. 24.05.1999 sõlmitud tööleping ning hageja raamatupidamise ja kassa dokumendid ei kajasta kostjale lisatasu maksmist. Seega on tõendamata hageja kohustus maksta kostjale 2001. a igakuiselt ca 10 000 krooni suurust tulemuspalka või nn ümbrikupalka (kokku ca 60 000 krooni), mistõttu ei saa kostja nimetatud summas tasaarvestada töövõtulepingus nr 689 ettenähtud rahalisi kohustusi. Isegi juhul kui kostja sai hagejalt tulemuspalka ümbrikupalgana, siis oli see vastuolus kehtiva palgaseadusega, sotsiaalmaksuseadusega ja tulumaksuseadusega. Seega nii võimalik ümbrikupalga maksmine kui tasaarvestamine on seadusega vastuolus olevad tehingud.
5.Asjaolu, et hageja ei kajastanud võlgnevust raamatupidamises, arve koostati alles 28.06.2005 ning hageja ei nõudnud kostjalt enne 2004. a võlgnevuse tasumist, ei vabasta kostjat tellitud toodete eest tasumisest. Eeltoodu alusel kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline. Hinnangu andmine tulemuspalga maksmisele kui võimalikule seadusega vastuolus olevale tehingule eeldab vastava tehingu tegemise tuvastamist. Seega tuleneb otsusest, et kohus tuvastas ümbrikupalga maksmise kui seadusvastase tehingu toimumise, kuid leidis, et sel puuduvad seadusvastasuse tõttu õiguslikud tagajärjed. Samas on kohus vastuoluliselt tuvastanud, et seadusvastaseid tehinguid ei tehtud, so ümbrikupalka ei makstud. Juhul kui kohus tuvastas, et tehing on vastuolus seadusega, siis ei saanud ta samal ajal tuvastada, et vastavat tehingut ei tehtud. Ebaõiged on ka kohtu järeldused ümbrikupalga õiguslike tagajärgede osas. Kohus jättis tähelepanuta, et tulemustasu maksmine ümbrikupalgana ei ole iseenesest seadusega vastuolus olev tehing ning seega on see tehing kehtiv. Seadusega vastuolus võib olla sellelt maksude tasumata jätmine. Kehtiv õigus ei kohusta tööandjat maksma palka töötaja arveldusarvele. Seega on poolte vastastikuste nõuete tasaarvestus võimalik.
7.Kohus leidis ebaõigesti, et kostjal puudusid tasaarvestatavad nõuded hageja vastu. Kohus lähtus hageja paljasõnalistest selgitustest, jättes samas hindamata kostja poolt esitatud väited ja tõendid. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakt ja maksuotsus ning tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et hageja maksis ümbrikupalgana tulemustasu. Kohus jättis hinnangu andmata ka kostja väitele, et ta ei oleks nõustunud tegema kokku lepitud tööd töölepingus sätestatud tasu eest. Kostja töölepingujärgne palk oli väiksem ka Statistikaameti kodulehel märgitud keskmisest brutopalgast. Tulenevalt Riigikohtu 11.01.2006 lahendist pidi kohus oluliselt põhjalikumalt analüüsima kostja kui töösuhtes nõrgema poole poolt töötasu ja selle maksmise erisuste kinnituseks esitatud tõendeid. Tõendite vastuolu korral pidi kohus veenvalt põhjendama, mis ei ole kostja tõendid asjakohased. Kahtluse korral on riskid hageja kanda ning vastupidiste tõendite puudumisel pidi kohus lähtuma kostja poolt esitatud tõenditest. Kohus on ebaõigesti jaotanud poolte tõendamiskoormuse. Asjas esitatud tõenditest tuleneb, et kostjale makstav lisatasu oli ca 10 000 krooni kuus. Kuivõrd kostja ei võtnud seda summat rahas välja märtsist oktoobrini, siis on selle arvel võimalik tasaarvestada vastastikused nõuded.
8.Kohus jättis tuvastamata töövõtulepingu tegeliku sisu. Kohus ei lugenud 26.10.2001 sõlmitud lepingut poolte tegeliku tahte väljenduseks. Samas jättis kohus tuvastamata, millistel tingimustel sõlmisid pooled tegelikult lepingu, mille alusel võlgneb kostja hagejale 75 000 krooni. Kostja märgib, et lepingu sisuks oli hageja poolt akna, välisukse ja fassaadi valmistamine, mille eest kostja kohustus tasuma 75 000 krooni. Hageja pidi asuma tellimust täitma 2001. a augustis ning töö eest tasumine pidi toimuma tasaarvestuse teel kostjale kogunenud tulemuspalga arvel. Leping sõlmiti 2001. a märtsis. Tunnistaja A.O ütlused kinnitavad seda, et pooled olid enne detailide tellimist saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes, kuivõrd vastupidisel juhul ei oleks tellimust täitma asutud. Tunnistaja kinnitusel leppisid pooled kokku, et mingis osas tehakse tasaarvestus kostja tulemuspalga arvel. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et tellimust asuti faktiliselt täitma 2001. a augustis. Kohus ei ole tunnistaja ütlusi otsuses hinnanud. Kohus ei saanud esitatud asjaolude põhjal teha järeldust, et lepingut ei sõlmitud viidatud asjaoludel.
9.Kohus tuvastas küll lepingu objektiks oleva töö ning selle maksumuse, kuid on tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja ei ole töö eest tasunud. Enne kauba teise osa väljastamist teatas hageja, et annab selle kostjale üle vaid siis, kui kostja kirjutab alla töövõtulepingule nr 689. Samal päeval töövõtulepingu nr 689
vormistamisega tasus kostja hagejale sularahas 15 000 krooni ning kuna 60 000 oli tasaarvestatud tulemuspalga arvel, puudub kostjal hageja ees võlgnevus. Eeltoodut tõendab töövõtuleping nr 689, mille sõlmimise järgselt väljastati toode lõplikult kostjale. Erinevalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 369 lg-s 1 sätestatust leppisid pooled lepingu p-s 7.4 kokku, et tasu makstakse enne töö üleandmist. Hageja omaksvõtuga on tõendatud toote väljastamine kostjale. Asjaolu, et hageja nõustus toote kostjale väljastama, tõendab seda, et kostjal puudus võlg. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks hageja pidanud vormistama lepingu nr 689 ning kinnitama, et toote eest on tasutud enne selle väljastamist, kui raha oleks tegelikult olnud tasumata. Lepingu nr 689 p 7.4 väljendab poolte kokkuleppe sisu. Kohus ei andnud hinnangut hageja poolt 28.06.2005 koostatud arvele nr 386 ning asjaolule, et hageja ei ole kostja võlga raamatupidamises kajastanud. Kohus küll viitas neile tõenditele, kuid ei hinnanud neid lähtuvalt vaidluse sisust. Vaidluse sisuks ei ole see, kas esinevad asjaolud, mis vabastavad kostjat kohustusest tasuda tellitud toodete eest, vaid see, kas kostja on töö eest tasunud. Tunnistaja M.T ütlused kinnitavad hageja sõnamurdlikku käitumist suhtes töötajatega, sh kostjaga. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
12.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
13.Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: poolte vahel sõlmiti 26.10.2001 töövõtuleping nr 689, mille objektiks oli hageja poolt valmistatav klaasalumiiniumfassaad, aken ja välisuks maksumusega 75 000 krooni; valmistatud esemed anti hiljemalt 26.10.2001 kostjale üle.
14.TsK § 355 järgi kohustub töövõtja töövõtulepingu järgi tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. TsK § 369 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hageja poolt valmistatud ja kostja poolt vastuvõetud toodete eest 75 000 krooni hagejale tasunud või mitte.
15.Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, nagu oleks ta maksnud hagejale 15 000 krooni sularahas ja tasaarvestanud poolte kokkuleppel 60 000 krooni hageja poolt maksmata tulemuspalgaga ajavahemiku eest märts – oktoober 2001 (nn ümbrikupalk). Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega.
16.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus ei tuvastanud kostjale ümbrikupalga maksmist. Kohus leidis, et tõendamata on hageja kohustus maksta kostjale 2001.a igakuiselt ca 10 000 krooni suurust tulemuspalka või nn ümbrikupalka. Arutlused selle üle, kas ümbrikupalga maksmine on kooskõlas seadusega või mitte, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
17.TsK § 234 lg 1 järgi lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga ja lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Seega ei saa poolte vastastikusi samaliigilisi nõudeid lugeda automaatselt tasaarvestatuks. Selleks peab üks pooltest tegema vastava tahteavalduse. Antud juhul on tõendamata nii see, et kostjal oli 2001. oktoobris 60 000 krooni suurune tulemustasu (ümbrikupalga) nõue hageja vastu kui ka avalduse esitamine tasaarvestuse tegemiseks. Vastupidi, 26.10.2001 sõlmitud töövõtulepingu nr 689 p-des 7.1 ja 7.2 on pooled kokku leppinud toodete maksumuses (75 000 krooni) ja kostja võtnud endale kohustuse nende eest tasuda. Samuti on tõendamata, et kostja tasus hagejale 15 000 krooni sularahas.
18.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus jätnud tuvastamata töövõtulepingu tegeliku sisu. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et töövõtulepingu sisuks oli hageja poolt akna, välisukse ja fassaadi valmistamine, mille eest kostja kohustus tasuma 75 000 krooni. Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlust ei olnud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et lepingu p 7.2 järgi hageja arveid kostjale enne 28.06.2005 ei esitatud ning kostja ei tasunud poolt summat ettemaksuna. Samas ei ole lepingus märgitud ega muude tõenditega tõendatud kostja väited, nagu oleks leping sõlmitud 2001.a märtsis, hageja asunud kostja tellimust täitma 2001.a augustis ja pooled kokku leppinud töö eest tasumises tasaarvestuse teel kostjale kogunenud tulemuspalga arvel. Tunnistaja A.O ebakonkreetsed ütlused selle kohta, et mingis osas pidi tehtama tasaarvestus kostja tulemuspalga arvel, ei võimalda teha asjas kostja soovitud järeldust tasaarvestuse õiguse olemasolu kohta. Kostja poolt ringkonnakohtu istungil avaldatu, nagu oleks 26.10.2001 töövõtuleping välja pressitud (sõlmitud sunni mõjul), ei ole kohtuotsuse tegemisel arvestatav. Kostja ei ole nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 73 alusel nõudnud. Maakohus leidis õigesti, et Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakt ja maksuotsus ning tunnistajate (A.O, M.T) ütlused ei tõenda kostja 60 000 krooni suurust nõuet hageja vastu. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene, et hageja oleks pidanud maksma kostjale lisatasu ca 10 000 krooni kuus. See, et hageja andis kostjale tooted välja enne nende eest tasumist, ei tõenda iseenesest kostjal tasumise kohustuse puudumist. Hageja 28.06.2005 arvele ja võla raamatupidamises kajastamata jätmisele on maakohus otsuses hinnangu andnud. Nimetatu ei tõenda kostjapoolset tasumise kohustuse täitmist. Asjaolu, kui suur oli kostja töölepingujärgne palk hageja juures, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohtule esitatud tõendid ei ole vastuolulised, need vaid ei tõenda kostja väiteid ega võimalda teha kostja soovitud järeldusi. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus jaotanud ebaõigesti poolte tõendamiskoormuse. Tasaarvestuse tegemise tõendamise koormus lasub isikul, kes tahab sellele tugineda, so antud juhul kostjal.
19.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
M. Klaar
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.