Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

käibemaks. Tasu kanda OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid (registrikood 10145857) pangakontole EE752200001120168326 AS-s Swedbank. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus XxxxOÜ esitas 26.05.2017.a kohtule pankrotiavalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Harju Maakohtu kohtumäärusega 20. juunil 2017.a. võeti menetlusse XxxxOÜ avaldus XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Kalle Mõtsnik ́u (35405280215). Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kaks laenulepingut, milledega võlausaldaja andis võlgnikule laenu 25 000 eurot ja 5000 eurot tagasimakse tähtajaga 31.12.2015.a. Võlgnik tähtajaks laenu ei tagastanud ega andnud võlausaldajale vastavalt kokkuleppele üle ka 5% võlgniku osakapitalist. 08.07.2016.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse nõudega tagastada laen hiljemalt 19.07.2016.a, kuid võlgnik seda vaatamata meeldetuletustele teinud ei ole. 22.06.2016.a teavitas võlgnik võlausaldajat sellest, et vahendite puudumise tõttu ei ole tal võimalik laenu tagastada ka osade kaupa mitte. Võlausaldaja põhinõue on 30 000 eurot, millele lisanduvad intress 4% aastas (2257,53 eurot) ja seadusjärgne viivis (avalduse esitamise seisuga 3393,8 eurot). Võlgnik on asutatud 05.03.2013.a. Asutaja ja juhatuse liikme andmeil oli võlgniku tegevuse eesmärgiks arendada ja registreerida litsentsid intelligentse tekstiili ja kiudtehnoloogia valdkonnas, et neid hiljem kasumlikult müüa. Vastava investeeringu potentsiaal olevat juba loodud vastava uurimis- ja arendustegevus näol. Võlgnik on esitanud majandusaasta aruande 01.03.2015 – 28.02.2015.a., 2015-2016 a majandusaasta aruannet esitanud ei ole. Esitatud aastaaruande kohaselt ettevõte arendas patente arenenud tehnoloogia alal. Bilansi kohaselt oli võlgnikul käibevara 27 971 eurot (sellest 17 695 eurot raha ja ülejäänu nõuded) ning 21 212 eurot põhivara. Lühiajalisi kohustusi oli 35 767 eurot sh laenukohustusi 30 000 eurot. Pikaajalisi kohustusi ei olnud. Juhatuse liikme 28.06.2017.a vastusest ajutise halduri järelepärimisele nähtub, et võlgnikul on ainukene vara kasutatud mobiiltelefon MicroLumia 535 ja tal puuduvad nõuded, samuti osalused teistes ettevõtjates. Kohustuseks olevat ainult võlg pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Võlgnikul puuduvat vahendid ja väljavaated saada lähitulevikus mingeid vahendeid. Ka ajutine haldur ei ole reaalset võlgniku vara leidnud. Pankade andmeil ja võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on võlgnikul konto ainult LHV Pangas, mille saldo on aga 0 eurot. Pangakontolt ei nähtu suuremaid väljamakseid, millised ilmselgelt väljuksid igapäevase majandustegevuse piirest ja mida saaks tagasi võita. Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu ja jette registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnikul väärtpabereid ja osalusi teistes ettevõtjates ei ole. Samuti ei oma ta kinnistusraamatu andmeil kinnistuid. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teada tagasivõitmise ning vara tagasinõudmise võimalusi. Pooltevahelised laenulepingud olid sõlmitud ilma tagatisteta. Vara, mille arvel saaks pankrotimenetlust läbi viia ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgnikul puudub. Eeltoodust nähtub, et võlgnikul reaalne vara puudub, võlgnevus on üle 30 000 euro, majandustegevus ning seega sissetulek puudub ning ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seetõttu on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see seisund ei ole tulenevalt tema majanduslikust seisukorrast ajutine. Võlgnik on ka ise nii pankrotiavalduse esitajale kui

ajutisele haldurile tunnistanud, et tal puudub vara, mille arvel ta saaks võlausaldaja nõude rahuldada. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg1 või lg 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Halduri arvates peaks deposiiti makstav summa olema vähemalt 2500.- eurot, sest selleks, et pankrotivarasse vara üldse saaks tekkida, tuleb tõenäoliselt pöörduda kohtusse, mis aga on seotud suhteliselt suurte kulutustega (lisaks riigilõivu tasumise kohustusele tuleb suure tõenäosusega tasuda ka kostja kohtukulude tagatis võimalikud õigusabi kulud, raamatupidamise erikontrolli võimalikud kulud jne). Käesoleval ajal aga võlgnikul reaalset vara ei ole. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine pankrotihaldur lõpetada XxxxOÜ pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 30 000 eurot, kuid igasugune vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.08.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 06.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Võlausaldaja XxxxOÜ esitas 22.08.2017 taotluse lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt võlausaldaja taotlusest jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.