Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

31.01.2005.a. saadeti kostjale kui kliendile hoiatuskiri kohtumenetluse algatamise kohta, kuid kostja pole sellele vastanud ega ka võlgnevust tasunud. Hageja palub võlgnevuse 9 351 krooni ja 50 senti ning hagi esitamisel tasutud riigilõivu 700 krooni kostjalt välja mõista ning jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Hagi on esitatud TsÜS § 5, TSK §-de 173 ja 174, ning VÕS §de 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja § 108 lg. 1 alusel. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping, olukorra fikseerimise akt, töökorraldused, tööülesanded, avaldus, omavolilise kasutamise arvestus, arvete koond, hoiatus kohtumenetluse algatamiseks, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 03.07.2007.a. kohtule saabunud vastuväites nõudeid ei tunnista ning on nõus asja läbivaatamisega kohtuistungil. Hageja väide elektri varastamise kohta pole õige, sest Eesti Energia töömees on voolumõõtja korterist eemaldanud ja juhtmeid pole. Kostja ei pea võimalikuks kokkulepet sõlmida. III. Asja kohtulik arutelu. arutelu. Kostja kohtuistungil selgitab, et kõik sai alguse sellest, et 2004.a. oli tema teisel, xxxx tänaval asuval korteril võlgnevus ja siis Eesti Energia lülitas voolu välja ka xxxx korteris, kuigi seal võlgnevust polnud. Eesti Energial on lihtsalt selline komme, et võtab omaniku igas korteris voolu välja, kuigi võlgnevust igas korteris pole. Kostja selgitab, et kuna Eesti Energia niiviisi käitus, siis ta tõesti alguses pani ise xxxx korteris voolu tagasi, aga nüüd on vool xxxx korterist välja võetud ja voolumõõtja samuti, mistõttu ei saagi vooluvõrku tagasi lülitada. Kostja ütleb, et tema ei ole elektrit varastanud, ta võtab elektrit naabri käest läbi seina ja stepsliga ning maksab ka naabri elektriarved. Eesti Energia töömees käib, aga korterisse ei tule, et kontrolliks asja kohapeal, käib hoopis ümber maja ja küsib naabrite käest, kas korteris on vool. Alati on võimalik kontrollida, kust kostja voolu saab. Aga ei kontrollita, lihtsalt nõutakse summasid pensionist, mis on niigi väike. Tunnistajana ülekuulatud T.T ütleb, et tema on oma töökohustuste täitmisel korduvalt puutunud kokku xxxx elektri tarbimise probleemidega, on teinud akte olukorra fikseerimiseks, korduvalt lülitanud voolu välja ja järjekordsel kontrollimisel tabanud, et S.K korterisse viivad juhtmed on uuesti pingestatud ning voolu tarbitakse ebaseaduslikult. Kontrollimiste käigus on selgunud, et on plommid kõrvaldatud või on filmilinti kasutades takistatud arvesti liikumist või on juhtmed ühendatud. Voolumõõtja puudumine ei takista voolu tarbimist, sest ühine juhe kahe korteri peale on seina sees krohvi all. Kontrollimise ajal S.K korteri ust ei avata, kuigi kuuldavasti keegi korteris on. Viimane kontrollimine ja voolu väljalülitamine toimus aasta algul, kui sai jälle vool välja lülitatud. Seda, kas S.K võtab voolu kõrvalkorterist, kontrollitud ei ole. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, lähtudes tuvastatust l e i d i s, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada. Pooltevahelist 24.04.2001.a. elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingut vaidlustatud ei ole. VÕSRS § seaduse § 12 lg. 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseaduse üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a. kohaldatakse nende tekkimise ajal kehtinud seadust. VÕS § 208 lg. 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Sama paragrahvi lg. 4 järgi on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Esitatud 10.05.2004.a. ja 26.01.2007.a. tööülesandest nähtuvalt elektrienergia omavoliline tarbimine on toimunud 2004.a. kuni 2007.a. jaanuarikuuni. Vaidlust selle üle, kas või kuidas kostja pärast 2007.a. jaanuarikuud oma korteris elektrit kasutab, ei ole. Hagis

nõutava summa suurust kostja vaidlustanud ei ole. Summale 9 290 krooni ja 30 senti on kostjale 01.02.2007.a. esitatud arve nr. 33139292. Kostja pole seda arvet tasunud. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue kostja vastu käesolevas asjas tuleneb elektrienergia omavolilisest tarbimisest kuni viimase kontrollimiseni, mida tõendavad 26.01.2007.a. tööülesanne ja olukorra fikseerimise akt. Viimastest nähtub, et kuigi vool korterisse xxxx pidi olema suletud, oli trepikojast korterisse viiv juhe ühendatud ja trepikoja kaitsmekilbi all plommitraat katki tõmmatud. Korterisse xxxx viiv juhe oli pingestatud ja toimus omavoliline tarbimine. Korteriust ei avatud, kuigi toas liikumine oli kuulda. Vool suleti ja jaotuskilp plommiti. Kostja kohtuistungil ise kinnitas, et on aknast näinud T.T autot seismas ja teda ennast ümber maja kõndimas. Järelikult kinnitab see kostja selgitus tunnistaja ütlust, et S.K korteri ust ei avata, kuigi keegi kuuldavasti korteris viibib. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja väited, et tema pole elektrit omavoliliselt tarbinud, jäid tõendamata. Vastupidi, kostja ise kinnitas kohtuistungil, et ta tõepoolest pärast voolu väljavõtmist lülitas korteri taas elektrivõrku sellepärast, et hageja temaga nõnda toimis, et võttis voolu välja kõigist temale kuuluvatest korteritest, kuigi xxxx võlgnevust polnud. Samas ei ole see kostja väide õige, sest jõustunud Viru Maakohtu 19.04.2006.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-04-1437 nähtub, et Eesti Energia nõue S.K vastu tulenes võlgnevusest kahes tarbimiskohas xxxx summast 2 871 krooni ja 60 senti ning ja xxxx summas 5 091 krooni ja 80 senti. Ka see xxxx võlgnevusesumma 2 871 krooni ja 60 senti tulenes omavolilisest tarbimisest. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna summas 9 351 krooni ja 50 senti. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel 04.06.2007.a. maksekorraldusega nr. 3805 tasunud riigilõivu 700 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕSRS § 12, VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 208 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 230, § 441 - § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus: 28.jaanuaril 2008.a. Nooremreferent

S.Tooming

I.Opmann I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.