Hageja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja seaduslik esindaja TL hageja lepinguline esindaja PS; kostja NM(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo
XXXX).
esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud
1.OÜ M esitas 01.07.2005.a. hagi NMvastu võlgnevuse 159 579 krooni nõudes.
2.OÜE, kui laenudandja ja kostja sõlmisid 20.07.2000.a. laenulepingu nr 25, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 84 000 krooni tähtajaga 20.01.2002.a. Saadud laenult/laenujäägilt kohustus kostja alates 20.07.2000.a. tasuma intresse 5% kuus. Laenu tagatiseks oli sõiduauto XXXregistrimägiga XXX, mida kostja ei ole üle andnud ja mida ta kasutab oma majandustegevuses. Kostja tasus viimase laenumakse 20.10.2001.a. summas 25 127 krooni, pärast mida jäi tema põhivõla võlgnevuseks 2 558 krooni. Seisuga 15.06.2005.a. on kogunenud tasumata laenujäägilt intresse 5 453 krooni. Viiviseid on lepingu p 3.4 alusel arvestatud 1297 päeva eest 31 766 krooni. Vaatamata eeltoodud arvestusele esitab hageja lähtudes mõistlikkusest oma lõplikuks nõudeks kostja vastu vaid põhivõla osa 2 558 krooni ja intresside osa 2 000 krooni ulatuses.
3.OÜE, kui laenuandja ja kostja sõlmisid 26.09.2000.a. laenulepingu nr 35, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 95 000 krooni tähtajaga 26.03.2002.a. Saadud laenult/laenujäägilt kohustus kostja alates 26.09.2000.a. tasuma intresse 5% kuus. Laenu tagatiseks oli sõiduauto XXXregistrimägiga XXX, mida kostja ei ole üle andnud ja mida ta kasutab oma majandustegevuses. Kostja tasus viimase laenumakse 26.11.2001.a. summas 36 166 krooni, pärast mida jäi tema
põhivõla võlgnevuseks 11 065 krooni. Seisuga 15.06.2005.a. on kogunenud tasumata laenujäägilt intresse 23 590 krooni. Viiviseid on lepingu p 3.4 alusel arvestatud 1297 päeva eest 130 230 krooni. Vaatamata eeltoodud arvestusele esitab hageja lähtudes mõistlikkusest oma lõplikuks nõudeks kostja vastu vaid põhivõla osa 11 065 krooni ja intresside osa 10 000 krooni ulatuses.
4.OÜE, kui laenuandja ja kostja sõlmisid 07.11.2000.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 116 000 krooni tähtajaga 20.05.2002.a. Saadud laenult/laenujäägilt kohustus kostja alates 07.11.2000.a. tasuma intresse 3% kuus. Laenu tagatiseks oli sõiduauto XXXregistrimägiga XXX, mille kostja 27.02.2001.a. andis üle laenuandjale ja mille väärtuseks hinnati 60 000 krooni. Kostja tasus viimase laenumakse 04.04.2001.a. summas 212 krooni, pärast mida jäi tema põhivõla võlgnevuseks 63 814 krooni. Seisuga 15.06.2005.a. on kogunenud tasumata laenujäägilt intresse 98 541 krooni. Viiviseid on lepingu p 3.4 alusel arvestatud 1533 päeva eest 743 433 krooni. Vaatamata eeltoodud arvestusele esitab hageja lähtudes mõistlikkusest oma lõplikuks nõudeks kostja vastu vaid põhivõla osa 63 814 krooni ja intresside osa 60 000 krooni ulatuses.
5.Osaühingu E , kui laenuandja ja kostja sõlmisid 15.12.2000.a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu 60 750 krooni tähtajaga 20.12.2001.a. Saadud laenult/laenujäägilt kohustus kostja alates 20.07.2000.a. tasuma intresse 3% kuus. Laenu tagatiseks oli sõiduauto XXXregistrimägiga XXX, mida kostja ei ole üle andnud ja mida ta kasutab oma majandustegevuses. Kostja tasus viimase laenumakse 31.10.2001.a. summas 11 594 krooni, pärast mida jäi tema põhivõla võlgnevuseks 4 319 krooni. Seisuga 15.06.2005.a. on kogunenud tasumata laenujäägilt intresse 5 6XXX krooni. Viiviseid on lepingu p 3.4 alusel arvestatud 1323 päeva eest 55 203 krooni. Vaatamata eeltoodud arvestusele esitab hageja lähtudes mõistlikkusest oma lõplikuks nõudeks kostja vastu vaid põhivõla osa 5 6XXX krooni ja intresside osa 4 500 krooni ulatuses.
6.Laenuandja OÜ E loovutas laenulepingutest nr 25, 35, XXX ja 46 tulenevad nõudeõigused AS-le K nende vahelise ”Nõudeõiguse loovutamise lepinguga” 06.12.2002.a. AS Kelleron loovutas omandatud nõudeõigused NM vastu OÜ-le M ”Nõudeõiguste loovutamise lepinguga” 20.06.2005.a. Kostja vastuväited
7.Kostja esitas 06.09.2005.a. vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ta hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
8.01.03.2007.a. esitas kostja kohtule taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas tõendina tsiviilasja nr 2-06-7528 kohtuistungi protokolli. Nimetatud protokolliga soovib kostja tõendada poolte koostöö käiku ning ka seda, et hageja muutis mitmekordselt iseseisvalt ja ühepoolselt ning kostjaga kooskõlastamata koostöö käigus graafikuid.
9.03.09.2007.a. esitas kostja täiendava seisukoha. Lenulepingu nr XXX näol oli sisuliselt tegemist müügilepingu tunnustega tehinguga, kus hageja andis laenu ning hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduk. Antud ettevõte pidi laenulepingu lõppemisel ja täitmisel kostja poolt vormistama sõiduki registrinumbriga XXX omandiõiguse ümber ARK-is kostja nimele. Kostja täitis kõik antud laenulepingust tulenevad kohustused.
10.Laenulepingu nr XXX näol oli sisuliselt tegemist müügilepingu tunnustega tehinguga, kus hageja andis laenu ning hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduk. Antud ettevõte pidi laenulepingu lõppemisel ja täitmisel kostja poolt vormistama sõiduki registrinumbriga XXX omandiõiguse ümber ARK-is kostja nimele. Kostja täitis kõik antud laenulepingust tulenevad kohustused.
11.Laenulepingu nr XXX näol oli sisuliselt tegemist müügilepingu tunnustega tehinguga, kus hageja andis laenu ning hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduk. Antud ettevõte pidi laenulepingu lõppemisel ja täitmisel kostja poolt vormistama sõiduki registrinumbriga XXX omandiõiguse ümber ARK-is kostja nimele. Kostja tagastas antud sõiduki hagejale novembris 2000.a. Kostja tagastas antud sõiduki, kuna see talle ei sobinud. Kuna kostja tagastas sõiduki hagejale, siis ei tekkinud tal kohustust sõiduki eest tasuda.
12.Laenulepingu nr XXX näol oli sisuliselt tegemist müügilepingu tunnustega tehinguga, kus hageja andis laenu ning hagejaga seotud teise juriidilise isiku omandis oli laenulepingus märgitud sõiduk. Antud ettevõte pidi laenulepingu lõppemisel ja täitmisel kostja poolt vormistama sõiduki
registrinumbriga XXX omandiõiguse ümber ARK-is kostja nimele. Kostja täitis kõik antud laenulepingust tulenevad kohustused. Kohtu põhjendused
13.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14.Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas vaidlusalused võlasuhted tulenevad 2000 aastal sõlmitud laenulepingutest, tuleb asja lahendamisel kohaldada kooskõlas 01.07.2002.a. kehtima hakanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 ja 11 kohaselt tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. TsK § 272 lg 1 sätestab, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad. Laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama.
15.Asja kohtuliku menetluse käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on 20.07.2000.a. OÜ E ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 25, mille p 2.1. kohaselt on kostja saanud rahalist laenu 84 000 kr tähtajaga 20.01.2002.a. Lepingu p 2.6. nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk XXXreg nr XXX, mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt.
16.26.09.2000.a. on OÜ E ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 35, mille p 2.1. kohaselt on kostja saanud rahalist laenu 95 000 kr tähtajaga 26.03.2002.a. Lepingu p 2.6. nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk XXXreg nr XXX , mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt.
17.15.12.2000.a. on OÜ Elbecom ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 46, mille p 2.1. kohaselt on kostja saanud rahalist laenu 60 750 kr tähtajaga 20.12.2001.a. Lepingu p 2.6. nähtub, et laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk XXXreg nr XXX , mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt.
18.Hageja väidab, et kostja poolt on lepingutes nr XXX võetud kohustused summades 2558 kr, 11065 kr ja 4319 kr täitmata. Laenulepingute väidetav täitmine on fikseeritud laenulepingutele lisatud graafikutes. Tunnistaja A.H ütlustest (t lk 77) nähtub, et kassa andmete võrdlemine tagasimaksetega oli kliendipõhine, sest klientidega oli palju suulisi kokkuleppeid, muudeti maksekuupäevi, arvestuspõhimõtteid, kuhu ei kantud üle eelnevaid kokkuleppeid jne.
19.Kostja vastuväidete kohaselt on kõnealuste laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud ja võlgnevust ei esine. Nimetatud asjaolu tõendab kostja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljatrükkidega, millest nähtuvalt on osundatud kolme laenulepingu tagatiseks olnud sõiduautode omanikuks alates 17.12.2001.a. OÜ S. (nimetatud äriühingu juhatuse liige on kostja). Kohus, arvestades laenulepingute nr XXX p 2.6. , millest nähtuvalt laenusumma tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt, asub seisukohale, et kuna kõnealused sõidukid on registrijärgselt kostjale kuuluva äriühingu omanduses ja selle üle vaidlus puudub, tuleb eeldada, et kostjal pidid enne kõnealuste sõidukite omandiõiguse ülekandmist olema laenulepingute nr 25, 35 ja 46 võetud kohustused täidetud. Sama järeldub ka tunnistaja A.H ütlustest, mille kohaselt tal ei ole informatsiooni, et autosid M nimele oleks vormistatud enne laenulepingu lõpetamist (t lk 80). Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kostja esitatud vastuväited ja tõendid lükkavad ümber hageja väite, et kostjal on hageja ees võlgnevus osundatud kolme laenulepingu järgi summas 17 942 kr. Kuivõrd tõendamist ei ole leidnud põhikohustise mittenõuetekohane täitmine, puudub alus tuginedes TsK § 191 kõrvalnõuete, viivise ja intresside näol, rahuldamiseks.
20.07.11.2000.a. on OÜ E ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, mille p 2.1. kohaselt on kostja saanud rahalist laenu 116 000 kr tähtajaga 20.05.2002.a. Lepingu p 2.6. nähtub, et laenusumma
tagatiseks on laenusaaja valduses olev sõiduk XXX reg nr XXX, mis läheb laenusaaja omandisse kuni kõikide käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku tasumiseni laenusaaja poolt.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on nimetatud sõiduauto tagastanud. Pooled vaidlevad sõiduki tagastamise aja üle.
22.Kostja seletustest nähtuvalt on kostja tagastanud osundatud lepingu tagatiseks olnud sõiduki XXXreg nr XXX novembris 2000.a.
23.Hageja väidab, et sõiduk tagastati 2001.a. veebruaris, mida kinnitab maksegraafikust nähtuv asjaolu, et kostja on tasunud 60 000 kr. Hageja väitel on kõnealuse 60 000 kr näol tegemist summaga, mis kajastab tagastatud sõiduki hinda tagastamise hetkel.
24.TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool hagi menetluses peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et sõiduk XXXreg nr XXX oleks hinnatud 2001.a. veebruaris 60 000 kr, millegagi pole tõendatud, kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, milline kinnitaks osundatud sõiduki hindamise läbiviimist. Kohus ei pea piisavalt usaldusväärseks tõendiks maksegraafikut (t lk 16), arvestades tunnistaja A.H poolt antud ütlusi, mille kohaselt L ja M vahel olid vaidlused laenusummade suuruse üle, kusjuures summade erinevused olid kümnekordsed.
25.Arvestades asjaolu, et väidetavalt kõnealune sõiduk oli kostja valduses ca 3 nädalat ja asjaolu, et kostja on täitnud lepingujärgset kohustust summas ca 5000 kr (ühe kuu makse oli 9000 kr), samuti arvestades asjaolu, et sõiduki kindlustajaks oli vaidlusalusel perioodil (alates 24.11.2000.a.) Multimet OÜ (t lk 110), mitte tava kohaselt kostja ega OÜ Sevice Grupp, mille juhatuse liige kostja on (t lk 91), eeldab kohus, et sõiduk tagastati siiski 2000 novembrikuus kostja poolt. Seega tuleb lugeda kostja lepingujärgsed kohustused täidetuks.
26.Asjaolu, et laenulepingu pool OÜ E on loovutanud laenulepingutest nr 25, 35, XXX ja XXX tulenevad nõudeõigused AS-le K , on tõendamist leidnud nõudeõiguse loovutamise lepinguga 06.12.2002.a. Asjaolu, et AS K on loovutanud osundatud laenulepingutest tulenevad nõudeõigused omakorda hagejale, on tõendamist leidnud nõudeõiguse loovutamise lepinguga 20.06.2005.a.
27.TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja – kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostja on kõnealustes lepingutes tagatiseks olnud sõidukid tagastanud, seega tuleb lugeda kostja poolt oma lepingujärgsed kohustused OÜ E ees täidetuks. Järelikult puudusid OÜ-l E nõuded võlgniku vastu, millised hageja on loovutuse kaudu omandanud. Hagi tuleb kogu ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulu Juhindudes 01.01.2006.a. kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Arvestades asjaolu, et hagi on esitatud 01.07.2005.a. ja kooskõlas kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kulude hüvitamist hagejalt nõudnud ei ole. Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.