Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-04-774 (enne 01.01.2006 nr 2-757/04) 20. detsember 2007, Narva
Kohtuasi
Aktsiaseltsi (AS) Jõesuu Kinnisvara (pankrotis) hagi A S vastu võla 3907,70 krooni ja viivise 496,05 krooni, kokku 4403,75 krooni väljamõistmise nõudes Hageja AS Jõesuu Kinnisvara (pankrotis, registrikood xxx, asukoha xxx) Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur Erik Savi (pankrotihalduritunnistus nr 42; asukoht xxx) Hageja volitatud esindaja Bellum Õigusabi OÜ (rk xxx, asukoht xxx) Kostja A S (ik xxx, asukoha aadress: Murru vangla, xxx) Hagimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 30.06.2004 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja kasutas Narva-Jõesuu linnale kuuluvat korterit asukohaga xxx. Hageja esindaja andmetel on kostja käesoleva ajani nimetatud korterisse sisse kirjutatud.
Tsiviilasi nr 2-04-774
Poolte vahel on 07.12.1998.a sõlmitud eluruumi üürileping, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hagejale eluruumi kasutamise ja kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja seda kohustust nõetekohaselt täitnud ei ole. Eelnevalt kasutas kostja korterit 1992.a sõlmitud üürilepingu alusel. Enne 1. juulit 2002 kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud (TsK § 174). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja võlgnevus hageja ees on 4403,75 krooni, milline vastavalt hagile lisatud arvestustele koosneb järgnevast: üürilepingu maksed 3907,70 krooni viivis 496,05 krooni. 01.03.2004 saatis Bellum Õigusabi OÜ kostjale pretensiooni, milles tuletati kostjale meelde võlgnevust ning paluti võlasumma tasuda. Nimetatud pretensioon oli kostjale saadetud tema elukoha aadressil ja kostja seda vastu ei võtnud. Pretensioon tagastati postiasutuse poolt. Vaatamata kostjale saadetud pretensioonile ei ole kostja võlga hagejale tasunud ega ka võtnud hageja esindajaga ühendust võlgnevuse kontrollimise ja/või tasumise küsimuses. Oma kohustuste täitmata jätmisega on kostja tekitanud olukorra, kus hageja on sunnitud oma rikutud õiguste kaitseks pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Hageja palub välja mõista A. S AS Jõesuu Kinnisvara (pankrotis) kasuks võlgnevus summas 3907,70 krooni ja viivise 496,05 krooni. Vabastada hageja riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui ka hagi osalisel või täielikul rahuldamata jätmisel. Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt hageja nõue ei ole põhjendatud ja palub teostada võlgnevuse ümberarvestuse, kuna ta viibib kinnipidamiskohas (II. köide tl 12).
Hageja seisukoha kohaselt hageja poolt esitatud hagiavalduses on kajastatud võlgnevus ainult eluruumi kasutamise, mitte aga kommunaalteenuste eest. Seoses sellega, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ei arvestanud kostjale tasu kommunaalteenuste eest. Kuna kostja aga ei esitanud avaldust poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks, puudus hagejal võimalus anda eluruumi kolmandate isikute kasutusse ning kostjale arvestati ainult üüritasu eluruumi kasutamise eest. Üüritasu maksmise kohustus ei sõltu asjaolust, kas kostja faktiliselt eluruumi kasutab või mitte, tähtsust omab ainult fakt, kas eluruum on lepingu alusel kostja valduses või mitte (II. köide tl 19).
Narva Linnakohtu 02.07.2004 määrusega vabastati AS-i Jõesuu Kinnisvara (pankrotis) riigilõivu tasumisest AS-i Jõesuu Kinnisvara (pankrotis) hagis A S vastu võlgnevuse 3907,70 krooni ja viivise 496,05 krooni väljamõistmiseks nii hagi esitamisel kui ka selle rahuldamata jätmisel. Viru Maakohtu kohtunikuabi Katrin Lell oma 24.04.2007 määrusega jättis A. S taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja lõpetas menetluse, määrus jõustus 14.05.2007. Kostja 04.08.2007 ettekandes sisaldus taotlus kohtuniku taandamisest. 2(6)
Tsiviilasi nr 2-04-774
Kohtunik Tamara Šabarova jättis ülalmainitud taotluse kohtuniku taandamisest oma 06.11.2007 määrusega rahuldamata. Viru Maakohtu esimehe asendaja kohtunik Jüri Sakkarti 05.12.2007 määrusega jäeti A S 04.08.2007 ettekandes sisalduv taotlus kohtuniku taandamiseks rahuldamata. Viru Maakohtu 06.11. 2007.a määrusega määrati lahendada tsiviilvaidlus poolte vahel TsMS § 405 alusel lihtmenetluses. Kohus andis pooltele aega täiendavate avalduste, taotluste ja seisukohtade, sealhulgas ärakuulamise soovi esitamiseks. Hageja ei ole täiendavalt midagi esitanud. Kostja esitas vastuväite hagiavaldusele (II. köide tl 91, 97), mille kohaselt hageja poolt esitatud võla suurus ei vasta nõuetele ja seaduse normidele, on ka kõrgendatud. Summad ei ole tõendatud dokumentidega.
Kohus, olles läbi vaadanud asjas esitatud dokumentaalsed tõendid ja poolte seisukohad, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab, oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus tuvastas 01.09.1992 üürilepinguga (I. köide tl 3-4), et pooled sõlmisid üürilepingu viieks aastaks. Lepingu järgi sai kostja oma kasutusse Narva-Jõesuu linnas, Vabaduse 43-4 asuvas korteris toa suurusega 22,6 m2 ning kohustus tasuma hagejale õigeaegselt üüri ja kommunaalmakseid. 07.12.1998 üürilepinguga (I. köide tl 5) on tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid selle lepingu viieks aastaks ja kostja kasutuses on xxx asuvas korteris tuba suurusega 23,1 m2. Kostja kohustus tasuma hagejale õigeaegselt üüri ja kommunaalmakseid. 01.09.1992 sõlmitud üürileping kehtis kuni 01.09.1997, uue kirjaliku üürilepingu sõlmisid pooled 07.12.1998. Ajavahemikul 01.09.1997-07.12.1998 kehtinud Eesti Vabariigi Elamuseaduse (ES) § 32 lg 2 kohaselt loetakse üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui kumbki pool enne üürilepingu tähtaja möödumist ei teavita teist poolt kirjalikult üürilepingu lõpetamisest või uue lepingu sõlmimisest ja üürnik jätkab asja kasutamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid või vastuväiteid, et enne 01.09.1992 üürilepingu lõppemist oleks pooled avaldanud kirjalikult tahet uue üürilepingu sõlmimiseks või lepingu lõpetamiseks. Seega pikenes 01.09.1992 üürileping ES § 32 lg 2 alusel samadel tingimustel seni kehtinud üürilepingu tingimustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt VÕSRS § 12 lg-st 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
3(6)
Tsiviilasi nr 2-04-774
Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sai oma kasutusse üürilepingutes näidatud eluruumi. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Võlgnevuse ja viivise tabeliga (I. köide tl 8-9) on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 1998.a oktoobrist 2002.a septembrini (kaasaarvatud) moodustab kostja võlg kokku 3907,70 krooni, seega kostja ei täitnud oma kohustusi üüri tasumise osas. Kohus ei arvesta kostja väitega, et võla suurus ei ole põhjendatud ja tõendatud dokumentidega, kuna võla arvestus on tehtud hageja poolt AS-i Jõesuu Kinnisvara (pankrotis) raamatupidamisandmete alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §-st 100 tuleneb, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei tasunud hagejale üüri, seega rikkus ta oma kohustuse ning võlausaldajal (hagejal) on õigus VÕS § 101 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist. Samuti sätestab VÕS § 108 võlausaldajale (hagejale) õiguse nõuda rahalist kohustust rikkunud võlgnikult (kostjalt) selle täitmist. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tuleb teostada võlgnevuse ümberarvestus, kuna ta viibib kinnipidamiskohas. Vastavalt VÕS § 297 lg 3 üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Hageja seletas oma vastuses kostja vastuväidetele, et hageja poolt esitatud hagiavalduses on kajastatud võlgnevus ainult eluruumi kasutamise, mitte aga kommunaalteenuste eest. Seoses sellega, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ei arvestatud kostjale tasu kommunaalteenuste eest. Kuna kostja aga ei esitanud avaldust poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks, puudus hagejal võimalus anda eluruumi kolmandate isikute kasutusse ning kostjale arvestati ainult üüritasu eluruumi kasutamise eest. Seega ei ole alust midagi tasaarvestada. Kostja poolt kohustuse mittenõuetekohane täitmine seoses tema viibimisega alates 15.01.1999 (I. köide tl 33) kinnipidamiskohas ei ole vabandatav. Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjusfääri. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Võlgniku enda vastutussfäärist pärinevate takistuste eest vastutab võlgnik alati, sõltumata selle takistuse iseloomust ja tekkepõhjusest. Kostja poolt kuriteo toimepanemine, mille eest ta sai vanglakaristuse, on otseselt seotud tema isikuga, kostja võis hoiduda tegudest, mille tagajärjel teda karistati vanglakaristusega. Lähtudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlgnevuse ja viivise tabeliga (I. köide tl 8-9) on tõendamist leidnud, et viivis 1998-2002 aastate eest moodustab 496,05 krooni. Viivist on võlgnevuse eest arvestatud alates 01.07.2002 kuni 01.06.2004 ning on lähtutud 360 päevasest aastast ja 30 päevasest kuust.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-04-774
Kostja ei vaielnud vastu viiviste arvestusele, kohus leiab, et viivise arvestus on tehtud VÕS § 113 lõikes 1 sätestatuga kooskõlas ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. Viivise vähendamist kostja ei nõudnud. Lähtudes kõigest ülalöeldust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning ostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 3907,70 krooni ja viivis summas 496,05 krooni, kokku 4403,75 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 3 järgi, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Pooled ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, seega jäävad poolte kohtukulud nende endi kanda. TsMS 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi on rahuldatud üldsummas 4403,75 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni (kaasa arvatud) 5000 kroonini riigilõivu täismäär on 250 krooni. Seega kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele 250 krooni riigilõivu näol, mille tasumisest hagejat vabastati. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632.
Tamara Šabarova Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2009.a. otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
Tsiviilasi nr 2-04-774
Edasikaebamise kord
senti), kokku 2287.83 krooni (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend seitse krooni 83 senti).
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.