Hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja TA(end G; isikukood XXX, elukoht XXX) Kolmas isik TAS (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja Külliki Tammik (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
04.12.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Külliki Tammik Kolmanda isiku esindaja Külliki Tammik
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista TT(end G) võlgnevus 3 346 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kuus) krooni ja 86 senti OÜ-u A kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista TT(end G) menetluskuluna 647 (kuussada nelikümmend seitse) krooni ja 34 senti OÜA kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-05-10717/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud
08.10.2001.a sõlmis kostja AS-ga T tähtajatu TELE2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr XXXXX, telefoninumbriga XXXXX, teenuspaketiga Dynamo, kuutasuga 45 krooni. Lepingu lahutamatuks osaks on TELE2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused.
2.20.04.2005 loovutas TAS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu OÜ-le A. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 3 346,86 krooni, millest põhivõlg on 1 673,43 krooni ja viivis 1 673,43 krooni, ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK §§ 173 lg 1, 174, 192, 222 lg 1 ja 230 lg 1.
4.Hageja selgitab, et lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et AS T kohustub osutama kostjale mobiiltelefonisideteenuseid ja kostja kohustub selle eest tasuma. Kostja tasus ettemaksuna esimese kuumaksu ja liitumistasu, kokku 144 krooni. Tulenevalt kostja vastusest selgitab hageja, et üldtingimuste p-i 4.1 ja 7.1 järgi kohustus kostja tasuma teenuse eest, mis talle on osutatud tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Võlgnevust kinnitavad tasumata jäänud arvete väljatrükid.
5.Krediidilimiidi ületamisel kostjale teenuse osutamise peatamine ei olnud kohustus, vaid teenuse osutaja õigus. Vastupidist õigust ei tulene limiidilepingust ega üldtingimustest. Liitumislepingu järgi oli kostjale kehtestatud krediidilimiidiks 1000 krooni. Krediidi limiidi mõiste ja tähendus on toodud üldtingimustes, mis sätestab, et krediidilimiit on Q GSM poolt kehtestatud rahaline piirsumma, milleni Q GSM võib osutada kliendile teenuseid võlgu. Eelnevast tulenevalt on krediidilimiidi ületamisel hagejal õigus kliendi telefoninumbrile mobiilside piirata või peatada, mitte kohustus ning hagejal on õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti. Asjaolu, et hageja võimaldas krediiti kasutada kokkulepitust suuremas ulatuses, ei anna kostjale õigust jätta tarbitud hageja teenuse eest tasumata.
6.Asjaolu, et kostja ei ole saanud lepingu lõpetamise teadet ei oma tähtsust ega loo kostjale mingeid õiguseid teate mittesaamisel võla tasumata jätmiseks. Kostja on teenust saanud, selle eest osaliselt tasunud, seega teadlik oma võlgnevusest. Arusaamatu on kostja väide kuumaksete sularahas tasumise kohta. Lisaks kuumaksetele oli kostjal kohustus tasuda ka kasutatud kõneteenuse eest.
7.Vastavalt üldtingimuste p-le 7.5 kohustus kostja tasuma alates maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja on teenuse eest tasunud osaliselt, s.o lepingu sõlmimisel 144 krooni ja 26.11.2001.a 280 krooni. Edaspidi kostja teenuste eest tasunud ei ole.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
2-05-10717/34
9.Kostja leiab, et nõue on aegunud.
10.Kostjale ei ole kuni hagiavalduse esitamiseni saadetud ühtegi kirja ega nõuet, mis tõendaks väidetavat nõuet. AS Ritabell ei ole kostjale saatnud tähitud kirjaga teadet lepingu lõppemise kohta, samuti ei ole kostjaga ühendust võetud telefoni teel. Kostja käis reeglina AS-i Ritabell esinduses, tasudes kuumakseid sularahas kuni lepingu lõpetamiseni kostja poolt 2002.a juunis. Tegelikkusele ei vasta lepingu lõpetamine 14.01.2002.a Vastavalt üldtingimuste p-le 9.1 pidi lepingu lõpetamisest teatama tähitud kirjaga. Tõendamata on kostja poolne kohustustest kõrvale hoidmine. Alusetu nõue põhinõude osas, kuna pooled on sõlminud lepingu krediidilimiidiga kuni 1000 krooni ja seega ei saanud tekkida krediidipiiri ületavat võlgnevust. Kui AS Ritabell võimaldas teha telefonikaardi kasutamise vahendusel kulutusi suuremas summas, siis on tegemist tema poolse tahtliku rikkumisega, millest on tekkinud kostjale kahju. Pooltel puudub kirjalik kokkulepe leppetrahvi (viivis) maksmiseks, mistõttu on hageja viivise nõue alusetu. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kostja lepinguline esindaja Ants Kuningas on taotlenud asja lahendamist kohtuistungil kostja osavõtuta. TsMS § 321 järgi on kostja istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. TsMS § 410 järgi lahendab kohus hageja taotlusel asja sisuliselt.
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja kolmanda isiku esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist. Käesoleva haginõude aluseks oleva tehingu (08.10.2001.a liitumisleping) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 esimese lause järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega oleks enne 1. juulit 2002. a kehtinud õiguse kohaselt hageja nõue aegunud kümne aastaga. 1. juulil 2002. a jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon ja võlaõigusseadus. Muu hulgas sätestati VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Alates 1. juulist 2002.a kehtiva TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega tuleneb TsÜS §-st 146, et hageja nõue aegub kolme aastaga, mis on lühem kui varasemas õiguses ettenähtud aegumistähtaeg. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. VÕSRS § 9 lg-s 2 on selgelt sätestatud, et aegumistähtaega arvestatakse alates 1. juulist 2002. a. Nii VÕSRS § 9 lg 2 sõnastusest kui ka seadusandja soovist siduda lühemate tähtaegade kulgemise algus tsiviilseadustiku
2-05-10717/34 üldosa seaduse uue redaktsiooni ja võlaõigusseaduse jõustumise hetkega saab järeldada, et VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenebki eelnimetatud erand. Seega tuleb VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakata kolmeaastast tähtaega arvestama 1. juulist 2002. a. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 1. juuli 2002. a. Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kl 24.00, vaid muul ajal. Kuna VÕSRS § 9 ei täpsusta tähtaja möödumist ega sätesta tähtaja möödumise kohta erandit, tuleb praegusel juhul hagi aegumise kolmeaastase tähtaja lõppemine määrata kindlaks üldreegli järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi on tähtaja alguseks 1. juuli 2002. a, seega on TsÜS § 136 lg-s 2 nimetatud vastavaks päevaks 1. juuli 2005. a. Kuna seadus ei sätesta teisiti, möödub 1. juulil 2002. a alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt 1. juulil 2005. a kl 24.00. (v.t Riigikohtu 14. november 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07). Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et 29.06.2005. a esitatud hagi ei ole aegunud.
15.VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis (tl 20) nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on TAS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale.
16.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.
17.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 08.10.2001.a sõlmis kostja AS-ga T tähtajatu TELE2 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr XXXXX, telefoninumbriga XXXXX, teenuspaketiga Dynamo, kuutasuga 45 krooni (tl 11). Lepingu lahutamatuks osaks on TELE2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, mille p 4.1.1. (tl 15) järgi kostja oli kohustatud täitma lepingut ning juhiseid ja eeskirju, mis TELE2 on kehtestanud, ning kandma vastutust nende mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest; p 4.1.2 (tl 15) järgi tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning Tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt; p-i 4.1.3. järgi mitte ületama teenuse kasutamisel krediidilimiiti. Kohtule esitatud saldo kinnitusest (tl 13) nähtub, et seisuga 20.04.2005.a on kostja põhivõlg AS-i Tees 1 673,43 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit millest nähtuks, et ta omale võetud kohustused oleks täitnud.
18.Kostja väitel ei ole ta hagiavalduse esitamiseni saanud kirjalikku teadet nõude olemasolust. Kohus leiab, et kuna kostjal oli sõlmitud mobiiltelefoniteenuste osutamise leping, siis sellest tulenevalt ei saanud ta eeldada, et mobiiltelefoniteenuste kasutamine toimub tasuta. Kostja on lepingul (tl 11) kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu lahutamatuks osaks olevate TAS
2-05-10717/34 tingimuste ja muude materjalidega, mis käsitlevad teenuseid Tele2 võrku ning kohustub neid täitma. Tingimuste p 4.1.7 kohaselt oli kostja kohustatud teatama mobiiltelefoniteenuste osutajale aadressi muutumisest ning p 7.2 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine tarbijat kohustusest tasuda arve tähtaegselt. Seega isegi juhul, kui kostja ei saanud mingil põhjusel kätte mobiiltelefoniteenuse kasutamise arveid, pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused ning ta oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pidanud huvi tundma oma lepingutest tulenevate kohustuste täitmise vastu. Kostja väited, et on arved tasunud on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Asjaolu, et kostja on krediidilimiiti ületanud, ei võta kostjalt ära kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Kohtule esitatud arvetega (tl 69-78) on tõendatud kostja põhivõlgnevus summas 1 673,43 krooni hageja ees.
19.TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (tl 16 pöördel) p-le 7.5. kohustus kostja AS-ile Tarve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tnõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 03.04.2002-17.06.2005, summas 2 936,87 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 1 673,43 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud ja lubatud. Puuduvad asjaolud viivise vähendamiseks. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed.
20.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1 673,43 krooni ning viivis 1 673,43 krooni. Menetluskulud
21.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
22.Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja riigilõiv 200 krooni, mille hageja tasus dokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 167,34 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.