Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.12.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-06-23743
Kohtuasi
GOÜ hagi SAS vastu kahju 14 797,20 krooni väljamõistmiseks ja SAS vastuhagi GOÜ vastu põhivõlgnevuse 13 816 krooni, viivise seisuga 29.09.2006.a. summas 1083 krooni ning viivise 0,5 % põhinõudest kuus alates 30.06.2006.a. kuni põhinõude lõpliku tasumiseni väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: GOÜ (reg kood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja: EL (J AS) Kostja: SAS (reg kood XXX, asukoht XXX) Esindaja: advokaat Marget Henriksen (AB XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2007
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata GOÜ hagi SAS vastu kahju 14 797,20 (neliteist tuhat seitsesada üheksakümmend seitse krooni ja 20 senti) krooni väljamõistmiseks.
2.Rahuldada SAS vastuhagi GOÜ vastu põhivõlgnevuse 13 816.- (kolmteist tuhat kaheksasada kuusteist) krooni, viivise seisuga 29.09.2006.a. summas 1083.- (üks tuhat kaheksakümmend kolm) krooni ning viivise 0,5 % põhinõudest kuus alates 30.06.2006.a. kuni põhinõude lõpliku tasumiseni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2005. aasta mais suulise töövõtulepingu, mille kohaselt andis hageja sõiduauto XXX tehasetähisega XXX kostjale korralisse hooldusse. Peale kostja juurest auto kättesaamist ilmnes, et käiguvahetus kõikide käikude vahel ei toimunud sujuvalt. Hageja viis järgmise päeva hommikul auto kostja juurde tagasi, kus määrati nimetatud autole aeg diagnostika läbiviimiseks. Diagnostika käigus tuvastati rike hageja auto käigukastis ning hageja jäi ootama kostja poolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Käigukasti diagnostika teostamise eest tasus hageja kostjale arve nr 254008515 alusel 585 krooni.
2.Kuna kostja ei teinud ettepanekuid hageja auto käigukastiga seotud probleemi lahendamiseks, lasi hageja auto käigukasti ära parandada OÜ-s A-Osa, mille eest maksti töövõtjale 14 797,20 krooni.
3.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses leiab hageja, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud kokkulepitule ning kostja ei täitnud oma töövõtulepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus jätta kostjale tema poolt esitatud arve tasumata ning lisaks sellele on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahju hüvitamist summas 14 797,20 krooni, s.o. summas mille hageja tasus käigukasti remondi eest OÜ-le A-Osa.
4.Hageja tugines oma nõude esitamisel VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 635 lg 1 ja § 641 lg 1 ja lg 2 sätestatule
5.Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – kostja poolt hagejale esitatud arvetega nr 254007489 ja arvega nr 254008515 ning OÜ A-Osa arvega nr 87 hagejale. Kostja seisukoht 6.. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. 12.05.2005 võttis hageja kostjalt vastu vaidlusalusele sõiduatole XXX töötellimuse nr 4000530. Hageja tellis autole järgmised tööd: tehnilise hoolduse; käigukasti õli kontrollimise ja esimese parema rattalaagri vahetamise. Pooled leppisid kokku, et võimalike lisatööde ilmnemisel kooskõlastatakse lisatööd hagejaga. Tellimuse nr 4000530 raames teostas kostja hageja sõiduautole tehnilise hoolduse 180.000 km läbisõidul, udutule pirni vahetuse, esimese parema rattalaagri vahetuse, ülemiste õõtshoobade vahetuse, stabilisaatori otste vahetuse, alumise õõtshoova vahetuse, käigukasti õli kontrollimise ja lisamise, klaasipesuri düüsi vahetuse ja generaatori rihma vahetuse. Samal kuupäeval sai hageja auto remondist kätte. Ühtegi pretensiooni hageja teostatud tööde osas ei esitanud. Tehtud tööde osas esitas kostja hagejale arve nr 254007489 summas 13 814 krooni. Nimetatud arve on hageja poolt tasumata.
7.Hageja pöördus teist korda kostja poole 30.05.2005 ja tellis sõiduautole diagnostika. .Kostja teatas hagejale diagnostika tulemusena, et sõiduki käigukast vajab mehhaanilist remonti. Hageja käigukasti remonti kostjalt ei tellinud. Samuti ei teatanud hageja kostjale, et soovib käigukasti kolmanda isiku poolt remontida. Kostja on seisukohal, et ta on oma lepingulised kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja hageja nõue kahju hüvitamiseks on põhjendamatu. VÕS §
76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja õiges kohas.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid – töötellimused nr 4000530 ja nr 40001587. Kostja vastuhagi
9.29.09.2006.a. esitas kostja kohtusse vastuhagi. Esitatud vastuhagi kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista põhivõla 13.816.- krooni, viivise seisuga 29.09.2006.a. summas 1083.krooni ja viivise 0,5 % päevas tasumata põhivõlast alates 30.09.2006.a. kuni põhivõla lõpliku tasumiseni. Vastuhagi aluseks olevaks asjaoluks on hageja kui töö tellija poolt kostjale tasumata jäetud arve töö tellimuse nr 4000530 eest. Kostja on seisukohal, et tema võttis vastu 12.05.2005 hagejalt vaidlusalusele autole töötellimuse nr 4000530, kostja teostas kõik tellitud tööd, esitas hagejale selle kohta arve, kuid hageja jättis arve tasumata. Kuna kostja on kõik oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud, polnud hagejal õigus arvet tasumata jätta.
10.Vastuhagis tugineb kostja VÕS § 76 lõikele 1 ning sama seaduse §-dele 100 ja 108 lg 1, millise sätestavad kohustuse rikkumise mõiste ja võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Viivisenõude esitamisel tugineb kostja VÕS § 113 lg 1 sätestatule. GOÜ seisukoht vastuhagile
11.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja vastuväite kohaselt viis ta 12.05.2005 vaidlusaluse auto kostja juurde tavapärase autohoolduse teostamiseks. Peale kostja juurest auto kättesaamist selgus, et käiguvahetus kõikide käikude vahel ei toimunud sujuvalt nagu see oli varem toimunud. Seetõttu viis hageja auto järgmise päeva hommikul kostja juurde tagasi. Seal määrati autole diagnostika läbiviimise aeg. Kuna kostja poolt võeti auto tagasi täiendavate tööde teostamiseks, on selge, et kostja tehtud töö ei olnud kvaliteetne.
12.Oma vastuväiteid vastuhagile soovis hageja tõendada tunnistajate Kristel Laanese ja UP ütlustega. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja ära kuulanud kohtuistungil ka tunnistajate KL ja UP ütlused asub seisukohale, et põhihagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et : - 12.05.2005 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja teostama hagejale kuuluvale sõidukile korralise hoolduse; - hageja sai sõiduki samal päeval kostja juurest kätte; - pärast sõiduki kostjalt kättesaamist ilmnes, et sõiduki käikude vahetus ei kulge sujuvalt; - hageja viis sõiduki kostja juurde diagnostika tegemiseks 30.05.2005.a. -kostja tuvastas diagnostika käigus, et hageja sõiduki käigukast vajab mehhaanilist remonti; - hageja lasi sõiduki käigukasti ära remontida AS-s A-O ja tasus selle eest viimasele 14.797,20 krooni; - hageja tasus kostjale talle esitatud arve diagnostika tegemise eest, kuid jättis tasumata arve 12.05.2005.a. tellitud tööde eest.
Pooled vaidlevad selle üle kas kostja täitis oma töövõtulepingust tulenevad kohustused hageja ees nõuetekohaselt ja on õigustatud selle eest arve tasumist nõudma või tekitas kostja hagejale kahju oma kohustuste mittenõuetekohase täitmisega summas 14.797,20 krooni.
14.Kohus asub seisukohale, et asja menetlemise käigus uuritud tõendid tõendavad, et poolte vahel oli sõlmitud 12.05.2005.a. töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega oli kostja kui töövõtja kohustuseks teostada poolte vahel kokkulepitud tööd, hageja kui töö tellija pidi tellitud tööde eest maksma kostjale aga tasu.
15.Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend töötellimus nr 4000530 tõendab millised tööd hageja kostjalt tellis ning milliseid töid kostja hageja autole teostas. Seda, et nimetatud töid telliti ja kuidas tehtud tööd töötellimuses fikseeriti selgitasid kohtuistungil ka ülekuulatud tunnistajad KLja UP. Kohtu käsutuses olev teine dokumentaalne tõend – töötellimus nr 4001587 tõendab, et 30.05.2005.a. on hageja tellinud kostjalt auto käigukasti diagnostika. Samast tõendist nähtub millised vead kostja hageja auto käigukastis läbiviidud diagnostika tulemusena tuvastas. Kummagi nimetatud tõendiga ega ka tunnistajate ütlustega ei leidnud kohtuistungil tõendamist et hageja oleks tellinud kostjalt käigukasti remondi talle kuuluvale sõidukile. Seega ei ole leidnud tõendamist et kostja on jätnud midagi oma lepingust tulenevatest kohustustest hageja ees nõuetekohaselt täitmata ning tulenevalt sellest puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § -de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 ning VÕS § 100 alusel. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kahju hüvitamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu tuvastamine, s.t. tuvastatud peab olema asjaolu, et kahju tekkis kahju saajal kostjast tulenevatest asjaoludest, kusjuures põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal. Sellistele seisukohtadele on asunud Riigikohus oma lahendites 3-2-1-137-05 ja 3-2-1-26-06. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hagejal tekkis väidetav kahju kostjast tulenevatest asjaoludest.
16.Vastuhagi osas asub kohus seisukohale, et see kuulub rahuldamisele. Hageja tasu maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 635 lg 1 ja §-st 637 lõikest 3, mis sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle selle üle, et KLvõttis kostjalt vastu tema poolt 12.05.2005.a. tehtud töö samal päeval. Kuna kohtuotsuse p-s 15 asus kohus seisukohale, et kostja teostas lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt, peab hageja tasuma kostjale ka talle esitatud arve ehk siis põhivõla 13.816.- krooni.
17.Kohus on seisukohal, et hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele ka vastuhagis esitatud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise eesmärgiks on lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Hageja kohustus maksta kostjale temalt tellitud tööde eest muutus sissenõutavaks alates töö teostamisest ja hagejale arve väljastamisest. Kuna arve maksetähtaeg on märgitud arvel 17.05.2005.a., on kostja viivituses arve tasumisega alates 18.05.2005.a. Kuna hageja poolt nõutav viivis ei ole suurem ei põhivõlast ega VÕS § 94 lg 1 sätestatud viivisemäärast, kuulub viivis hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele vastuhagis esitatud suuruses. Menetluskulud
18.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab põhihagi rahuldamata ja rahuldab vastuhagi ning
kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 sätestatuga jätab kohus hageja menetluskulud täielikult tema enda kanda ja kostja menetluskulud, s.o. vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu ja kostja esindajakulu täies ulatuses hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 sätestatust võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.