Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-05-13416

Otsuse kuupäev

18. detsember 2007 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

Mõisaküla linna hagi Matti Kalevi Koivunen vastu võlgnevuse nõudes Mõisaküla linn (registrikood 75007741; aadress J.Sihveri 4, 69302 Mõisaküla) vandeadvokaat Eha Lillsaar (Advokaadibüroo Eha Lillsaar; aadress Vabaduse pl 6, 71020 Viljandi) Matti Kalevi Koivunen (sündinud xx.xx.xxxx; aadress teadmata)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Matti Kalevi Koivunenilt Mõisaküla linna kasuks võlg 17 202,35 krooni (seitseteist tuhat kakssada kaks krooni 35 senti). Välja mõista Matti Kalevi Koivunenilt menetluskulu 2 676 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kuus) krooni. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada TsK § 477 ja VÕS § 1028 lg 1 sätete alusel. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 477 sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ja sama paragrahvi 6. lõike kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagi esitamisel 560 krooni ning täiendavalt hagiavalduses põhinõude suurendamiselt tasutud riigilõivu 690 krooni, tõlkekulu 855 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 571 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 1250 krooni, tõlkekulu 855 ja hageja esindaja kulu 571 krooni, kokku 2 676 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest ning hageja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175) vastavad tsiviilasjas tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukusele. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.