Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.detsembril 2007.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-43649
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Rauno Taluste vastu 8000.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145 Esindaja Ivo Kallas, isikukood 37303140216, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, Tallinn 10145 Kostja: Rauno Taluste, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx
esindajad
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Rauno Talustelt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 3925.00 (kolm tuhat üheksasada kakskümmend viis) krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 1000.00 krooni, intress 300.00 krooni, viivis 1775.00 krooni ja leppetrahv 850.00 krooni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetatavaks. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda hageja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui
200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja Rauno Taluste kui Laenusaaja sõlmisid 22.augustil 2006.a. laenulepingu nr 4510 (tl 8-16) Laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 22.08.2006 on SMS Laen OÜ Rauno Taluste pangakontole üle kandnud 1000.00 krooni (tl 18). Laenu tähtajaks on 30 päeva ning tagasimakse summa 1300.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 4510 tuleneva nõude 06.detsembril 2006 ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 30-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 1000.00 krooni ja intresse 300.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 21.09.2006.a. (tl 6). VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagiavalduse lisas nr 2 (tl 7) märkinud, et lepingu punkti 4.2.3. kohaselt moodustab 1000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 1% päevas. Hagiavaldusest lähtuvalt moodustab seisuga 11.oktoober 2007 tasumiseks kuuluv intress 3850.00 krooni. Tegelikult tuleb kohaldada lepingu punkte 4.2 ja 4.2.1, millede kohaselt kolmekümne päevalise Laenu puhul on intressi määrad 1000.00 krooni suuruse Laenu puhul 30% laenu perioodiks (see on 1,00 % päevas) Laenu summast, ehk Laenu õigeaegsel tagasi maksmisel Laenu saaja poolt Laenuandjale 300.00 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et „ kui pooled on kokku leppinud laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise eest)
või kahju hüvitise arvestamine“. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasja nr 3-2-2-5-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist ja seetõttu kuulub intressi nõue rahuldamisele osaliselt summas 300.00 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Viivise summa kontrollimisel selgub, et hageja on arvutanud viivist 355 kalendripäeva eest 0,5 % tagastamata summalt 1300.00 krooni, kuid õiguslikult põhjendatud on viivise arvestus 1000.00 kroonilt. Seega kuulub viivise nõue rahuldamisele osaliselt, s.o summas 1775.00 krooni (0,5 % - 1000-st x 355 = 1775.00 krooni). VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 1000.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 500.00 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile, on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamise juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni ja 200.00 krooni. Hageja nõue leppetrahvi välja mõistmiseks 350.00 krooni on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Punktis 12.2.3. on ära märgitud hagiavalduse koostamise kulud 1000.00 krooni, õigusabikulud, riigilõiv ja kohtukulud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult täiendavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Need TsMS sätted kajastavad tsiviilmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetluskulude menetluses menetlusosaliste avalduste põhjal. Seega jätab kohus hagiavalduse koostamise kulude 1000.00 krooni lahendada koos teiste käesoleva tsiviilasja menetluskuludega. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.