Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-31059
Tsiviilasi
AS EMT hagi Jüri Rõlkovi vastu 2177.07 krooni võla ja 101.23 krooni viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge tn 16 Tallinn 19095 Esindaja: Marlen Šarton, AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood 10686553, asukoht Jõe tn 3 Tallinn 10151 Kostja: Jüri Rõlkov, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht peale vabanemist xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
Rahuldada hagi. Välja mõista Jüri Rõlkovilt AS EMT kasuks 2177.07 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend seitse krooni ja 07 senti) krooni võlga ja 101.23 (ükssada üks krooni ja 23 senti) krooni viivist.
Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. AS EMT menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni; - õigusabikulu 1800 krooni; - sõidukulud 372 krooni. Välja mõista Jüri Rõlkovilt AS EMT kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja õigusabikulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ning hageja esindaja sõidukulu 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsioonikorras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja asjaolud AS EMT ja kostja sõlmisid 11.10.2002.a liitumislepingu, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub hagejale maksed kasutatud mobiilsideteenuste eest näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 31.12.2002.a seisuga hagejale 2177.07 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud süülise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole pikemat tähtaega (p 5.4). Arve loetakse kätteantuks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4) Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15 % päevas. Viivise arvutamisel lähtub hageja valemist: võlgnevus X 0,15 % x viivitatud päevade arv. Tasumata on summa 2177.07 krooni, viivitusperiood 20.01.2003 -20.07.2006. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 101.23 krooni. Eeltoodu alusel ning tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82, 101 lg 1, 100 ja 162 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2177.07 krooni, viivise 101.23 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabi kulu 1800 krooni. Kostja vastuväited ja eelmenetlus Kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja arvates on alust jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja tunnistab hagi osaliselt summas 435.75 krooni. Kostja viibib kinnipidamiskohas ja ei saa faktilisi väiteid esitada. Kostja vastuse kohaselt teda 1. novembril 2002.a rööviti., mille tagajärjel ta viibis Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgia osakonnas. 3. novembril 2002.a helistas kostja AS-le EMT ja palus numbri sulgeda. Jaanuari keskel peale neid suurendatud summade (arve) tulekut saatis xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx tähitud kirja, aga ikkagi tulid veel suuremad summad. Kostja arvab, et Tartu Politseiprefektuuris peab olema tema avaldus ning Tartu Ülikooli kliinikumis seda fakti tõestav meditsiiniline tõend. Ühtlasi teatab kostja, et soovib esitada AS EMT vastu vastuhagi Kohus edastas kostja vastuväited hagejale. Oma vastuses hageja esindaja teatab, et EMT-l puuduvad andmed, et kostja oleks esitanud suulise või kirjaliku avalduse SIM-kaardi sulgemiseks. Hageja soovib, et kostja esitaks tõendid selle kohta, et ta on EMT-le avalduse esitanud, samuti tõendid selle kohta, et teda on röövitud ja see röövimine puudutab ka mobiiltelefoni. Sellelaadsete kaalukate dokumentide olemasolul on hageja valmis oma nõude üle vaatama, vastasel juhul on kostja väited paljasõnalised ja hageja jääb oma nõude juurde. Kostja esitas kohtule taotluse, et kohus võtaks Tartu Politseiprefektuurist tema poolt tehtud röövimise kohta avalduse, kus seisneb telefoni mob. Nr 053416547 koos SIM-kaardiga nr 8937201002062833411, teeks väljavõtted esitatud kahe inimese telefoni kõnedest, et on nende telefonidega helistanud AS-i EMT SIM kaardi selgitamiseks ning teeks taotluse Eesti Postile kuuluvast xxxxxxx sidejaoskonnast saadetud tähitud kirja saatmisest EMT-le ja kes omastas AS EMT saadetud tähitud kirja.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tõendite kogumise taotlus on menetlusosalise õigus TsMS § 236 lg 2 kohaselt. TsMS § 236 lg 2 sätestab, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks nende uurimise võimaldamiseks. Kohus tegi vastavalt kostja taotlusele järelpärimised Lõuna Politseiprefektuurile, Eesti Post AS-le ja Tartu Ülikooli Kliinikumile. Saadud vastused (tl 40,41,43) on kostjale edastatud, mille peale kostja vastas, kuid vastuses esitatu ei ole asjakohane, vaid räige süüdistus kohtu aadressil. Eesti Post AS teatas, et ei saa väljastada tõendit Jüri Rõlkovi poolt väljastatud tähtkirja kohta 2003.aastast hoiutähtaja möödumise tõttu. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum teatab, et Jüri Rõlkov on ravil viibinud TÜ Kliinikumi anestisioloogia-intensiivravi kliiniku üldintensiivravi osakonnas ja südamekliiniku osakonnas 9.11.-14.11.2002.a. Lõuna Politseiprefektuur teatas vastuseks, et politsei infosüsteemis POLIS on registreeritud alljärgnev sündmus: 2003.a veebruaris-märtsis omastas LA xxxxx vallas xxx külas Jüri Rõlkovile kuuluvaid esemeid 9960 krooni väärtuses. Eelnimetatud faktis on alustatud KarS § 201 lg 1 alusel kriminaalasi nr 03278003017, milline on lõpetatud 4.09.2003.a KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel. Kohus edastas vastused kostjale ja korraldas kohtuistungi kostja osavõtul. Kostja jäi oma vastuväidete juurde. Hoopis EMT on rikkunud lepingu tingimusi, mis tõttu ei ole võimalik kompromiss. Hageja esindaja ei nõustu kostjaga. Kostjal endal oli kohustus kinni pidada limiidist. See, et hageja lubas, ei ole lepingu rikkumine. Kostja suurendas oma nõusolekut tasuda 800 krooni, kuid esindaja ei nõustu. Hageja nõue võiks olla 1336.98 krooni. Kostja pakub osade kaupa tasumist peale vanglast vabanemist. Esindaja peab vajalikuks kooskõlastada hagejaga. Hageja ei nõustu järelpärimisel. Kohus rahuldab kostja taotluse, et ta saaks peale vanglast vabanemist ise üle kontrollida ja võtta õigusabi. Kostjale tehti kirjalikult teatavaks järgmise kohtuistungi aeg, arvestades, et vabanemisel jääks küllaldselt aega kohtuistungiks ettevalmistumiseks. Määrtatud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjust. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsust, jäädes oma esialgse põhi- ja viivisnõude juurde. Taotlusega lisandus sõidukulu 372 krooni nõue. Nii hageja kui kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja oma mitteilmumise põhjust ei teatanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Esindaja esitas kirjaliku taotluse. Kohus nõustus esindaja taotlusega ja teeb otsuse lähtudes TsMS §-st 408 lg 1 ja §-st 414 lg 1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel on 11.10.2002.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilside teenust. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on tingimustega tutvunud ja nõustub teenuste kasutamisega üldtingimustega. Hagi asjaolude kohaselt on hageja oma lepingulised kohustused täitnud. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale tasumiseks arved summas 2177.07 krooni. Kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust
täitnud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Enne hagi esitamist ei ole kostja tasunud. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 2177.07 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, so 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 20.01.2003 kuni 20.07.2006, mistõttu on hageja arvestanud viivist. Hageja on nõuab viivist 101.23 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuse eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtu kogutud päringud kostja vastuväidete kohta ei ole ühtinud tema andmetega. Kostja on olnud sellest teadlik. Kohus andis kostjale võimaluse ise esitada oma väiteid tõendavaid dokumente peale seda kui on vabanenud vangistusest. Kostja ei ole kohtule peale vanglast vabanemist esitanud nende kohtu poolt kogutud tõenditele teistsuguseid tõendeid. Samuti oma mitteilmumisega on kostja kaotanud huvi seista oma õiguste eest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kulud õigusabile 1800 krooni ja esindaja sõidukulu 372 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.